ajakiri tellimine kontakt
Reklaam
 Ajakiri ilmub 4 korda aastas - märtsis, juunis, oktoobris, detsembris
 

Kalamehejutud, pildid ja kommentaarid on oodatud meie FB lehel

Nr 43 sisukord:
» TOIMETAJA LEHEKÜLG
Ralf Mae

» KALAKOTT

» ÄRITEKST
Scierra tootevalik suurenes!
» Olympus mju: 770 SW.
Ralf Mae

» FORTUUNA
Tellijate vahel auhinnad loositud

» MEIE VETE PÜÜGIKALU
Hõbekoger. Leili Järv

» KOGEMUS
Hõbekogrest ja tema püügist. Hanno Kask

» LANDIKOOL
Võnklant ehk lusikas, I osa.
Vladislav Korzhets

» KOGEMUS
Feeder ehk püük topsiõngega. Valmar Schotter

» LENDÕNGEKOOL
Nümfide kasutamine lendõngepüügil, II osa. Marko Soom

» KALAVARUD
Jõeforell Ahtama ojas.
Raul Pihu

» VETEVALD
Kaladest ja Nõva naftareostusest. Randel Kreitsberg

» VALUPUNKT
On lootust, mehed! Tauno Jürgenstein

» PERSOON
Landimeister Eduard Teras.
Raimo Kummer

» KALAREPORTER
Vimmapüük Pirita jõel. Hanno Kask
» Tindipüük Pärnu lahel. Hanno Kask

» VIGADE PARANDUS
Rein Truumetsa lõhelandid

» ÄRITEKST
Salmo spinningurullid testis. Rauno Klemm

» EELINFO
Poisid suveks laagrisse!

» VÕISTUKALASTUS

» RAHVUSKALA
Eesti rahvuskala on raim. Ralf Mae

» PÄEVAKORRAL
Kalavarude rentimisest.
Endrik Tõnsberg

» SALMO KALAMEHEJUTT
Öine seiklus. Tõnis Tiirik

» Ehk kohtume veel... Ares Moor

» KODULUGU
Meenutusi hiidlaste talvisest kalapüügist. Manivald Kuik

» VASTUKAJA
Loomade heaks – vähemalt keegi. Helen Roosimägi
» Kommentaarid.
Vladislav Korzhets, Ralf Mae

» PÄEVAKORRAL
Eramaa ja terve mõistus. Ralf Mae

» MAAILM
Matikapilkki Lahtis. Raimo Kummer
» Kalal Tenerife saarel.
Endrik Tõnsberg

» Maailma parimatelt kalavetelt ilma kalata. Toomas Mikkor

» PARKETTRISTSÕNA
Kaido Krass
 
PERSOON
Landimeister Eduard Teras.
Raimo Kummer

Landimeister Eduard Terase toodang on viimasel ajal järsult populaarsust kogunud. Osad müüki saabunud mudelid lausa rabatakse ära ja harrastuskalastajate internetifoorumites arutletakse Edi lantide heade ja halbade külgede üle. Aktiivne huvi tema voblerite vastu on tekkinud nüüd ja järsku, kuigi Edi kätetöö on saadaval olnud juba üle kümme aasta.

Ühelt poolt võib põhjuseks olla see, et järsult on tõusnud jõeforelli püüdjate arv ja enamik Edi lantidest on mõeldud just selle kala püügiks, ent alahinnata ei tohi ka kalajääger Rein Truumetsa rolli.

„Edi landid on paremad kui Rapalad,“ teatab Truumets ja keda siis veel uskuda, kui mitte meest, kes kalastustarvetega iga päev kokku puutub ja on tuntud sirgjooneliste ütlemiste poolest. Vähe sellest – Rein, kes kõikide lantide jooksu enne soovitamist kas akvaariumis või reaaloludes ise järgi proovib, võttis talve hakul Edi Bingo ja püüdis selle „mänguproovimise“ käigus Männiku karjäärist 12 kilose haugi. Jutud sellest kalast ei ole tänaseni vaibunud ja Edi toodangu mainele on see kahtlemata kasuks tulnud. Erilise populaarsuse ongi viimasel ajal saavutanud Bingo ja kui mõnikümmend lanti korraga Tallinna jõuab ning jutt lahti läheb, on need tunni aja pärast otsas. Kindlasti ei tohi alahinnata ka interneti jõudu, sest küberruumis saab informatsioon kiiresti ja paljudele kättesaadavaks. Paljud kalastajad ei olnud Edist ja tema lantidest varem ilmselt lihtsalt kuulnud.

„Minu lantide populaarsus on tõesti viimasel ajal kõvasti kasvanud ja internet on sellele palju kaasa aidanud,“ ütleb ka Edi ise. „Erilist reklaami ei ole ma kunagi teinud, varem levis info rohkem suustsuhu”. Kalastaja käis Edi tööga tutvumas märtsi lõpus tema Paides asuvas töökojas.

Landid
Edi landid on algusest lõpuni käsitöö. Hetkel on tootmises seitse mudelit, osadel neist ei ole nime ja meister ise on neid nummerdanud ja pikkuse järgi eristanud. Hetke tuntuim ja populaarseim mudel Bingo on olemas kahes erinevas suuruses, üks mõeldud jõkke tulnud merekala (lõhe, meriforell, vikerforell) ja teine jõeforelli püüdmiseks. Suurem Bingo teenis ka Soome kalastusajakirja Erä testis kõrgeid hinnanguid ning põhjus oli ilmselge – nimelt oli Bingo ainus lant, millega testijad Islandil lõhe kätte said. Läbi aegade tuntuimaks landiks on aga tõenäoliselt hoopis jõeforelli püügiks mõeldud Butterfly, millega on tehtud nii mõnegi forelliküti isiklik rekord. Loodetavasti annavad mingisuguse ülevaate mudelivalikust artikli juurde lisatud fotod. Pea igal aastal lisandub valikusse mõni uus mudel ja mõni kaob. Nii on aastate jooksul tootmisest välja jäänud päris palju mudeleid – Edi enda sõnul mitte sellepärast, et tegemist oleks olnud kehvade lantidega, vaid seetõttu, et inimesed ootavad uut.





Mis teeb ühest landist hea landi? „Universaalset lanti ei ole olemas. Hea on lant, millega püütakse. Kui kalamees oskab sellega õigel ajal ja õiges kohas püüda, on kõik hästi,“ ütleb Edi. Selles on tal 100% õigus, sest kui inimene teaks täpselt, kus kala on, millal ja mida ta sööb, oleks veed juba puhtaks püütud.

Kõik tootmises olevad landid on kavandatud ujuvatena. Sõltuvalt töökoja temperatuurist ja muudest raskesti reguleeritavatest asjaoludest võib mõni lant olla ka aeglaselt uppuv või hõljuv. Üks selline õnnestus allakirjutanul Edilt ka saada. Ujuvaid lante valmistab meister seetõttu, et klientide enamik soovib seda. Kui lõhekütid sooviks aukude läbipüüdmiseks jões ehk ka mõnda uppuvat mudelit, siis enamik harrastajatest käib kalal heal juhul korrapaar nädalas, kehvemal paar korda aastas. Edi veendumuse kohaselt vajavad need kalastajad, kes moodustavad ka klientide enamiku, kindlat tüüpi lante, mis toimivad peaaegu alati. Ja need landid on ujuvad. Värvivalikus on olemas kõik peamised erinevatele veetemperatuuridele sobivad toonid, kuid nagu käsitööga ikka, sõltub lõpptulemus hetkemeeleolust ja käest. „On olemas mõned standardvärvid, mida ma hoian - näiteks nn papagoi. Ülejäänud tulevad nii nagu käsi maalib, täna üht, homme teistmoodi,“ ütleb meister.

Kõik sai alguse aga hoopis huvist mudellennunduse vastu – sealt oli Edil olemas materjal ja käsitööoskus. Endale valmistas ta esimese landi möödunud sajandi 60.-ndatel aastatel, kui ühe tuttava vanemad Soomes käisid ja sealt vaatamata keeldudele kaks Rapala lanti kaasa tõid. Nii nagu paljude muude asjade puhul maailmas, sai edasiviivaks jõuks kadedus. Eeskuju oli olemas, leida oli vaja tükk pärnapuud ja landitegu läks lahti. Hiljem mindi üle balsale, sest mudellennunduses oli seda toorainet saada.

Tööstuslik landivalmistamine algas sellest, et Kesk-Eesti mees Edi käis pool aastat Tallinnas tööl ja see viskas üle. „Tulin ära ja mõtlesin, mida ma tegema hakkan? Siis alustasingi lantidega ja hiljem lisandus sellele muruniidukite ja mootorsaagide remont.” Esimesed landid läksid müüki juba Vene ajal lõpul Mati Banhardi käe all Küti Äris. Eestist suurema läbilöögi on Edi teinud aga hoopiski Soomes, kuhu ta hakkas lante müüma rublaaja lõpus, 1990.-ndate alguses. Esimesed partiid olid käsitsi balsapuidust tehtud. 1999. aastal võeti esimene Edi lant Erä testi ja tänaseks on testidest läbi käinud pea kõik mudelid. Kaks Butterfly’d ja 4 cm Edi on nimetatud ka nö testivõitjaks. Niiöelda seepärast, et ametlikku esikohta välja ei anta, kuid katsetajate eelistused tulevad siiski välja. Testis osalemine on aga saavutus ja võit iseenesest ning loomulikult on ajakirjaveergudele pääsemine aidanud populaarsusele Soomes oluliselt kaasa. Edi sõnul kasvab müük Soomes peale testis osalemist alati mitu korda.


Järgneb: Kalastaja nr 43