ajakiri tellimine kontakt
Reklaam
 Ajakiri ilmub 4 korda aastas - märtsis, juunis, oktoobris, detsembris
 

Kalamehejutud, pildid ja kommentaarid on oodatud meie FB lehel

Nr 43 sisukord:
» TOIMETAJA LEHEKÜLG
Ralf Mae

» KALAKOTT

» ÄRITEKST
Scierra tootevalik suurenes!
» Olympus mju: 770 SW.
Ralf Mae

» FORTUUNA
Tellijate vahel auhinnad loositud

» MEIE VETE PÜÜGIKALU
Hõbekoger. Leili Järv

» KOGEMUS
Hõbekogrest ja tema püügist. Hanno Kask

» LANDIKOOL
Võnklant ehk lusikas, I osa.
Vladislav Korzhets

» KOGEMUS
Feeder ehk püük topsiõngega. Valmar Schotter

» LENDÕNGEKOOL
Nümfide kasutamine lendõngepüügil, II osa. Marko Soom

» KALAVARUD
Jõeforell Ahtama ojas.
Raul Pihu

» VETEVALD
Kaladest ja Nõva naftareostusest. Randel Kreitsberg

» VALUPUNKT
On lootust, mehed! Tauno Jürgenstein

» PERSOON
Landimeister Eduard Teras.
Raimo Kummer

» KALAREPORTER
Vimmapüük Pirita jõel. Hanno Kask
» Tindipüük Pärnu lahel. Hanno Kask

» VIGADE PARANDUS
Rein Truumetsa lõhelandid

» ÄRITEKST
Salmo spinningurullid testis. Rauno Klemm

» EELINFO
Poisid suveks laagrisse!

» VÕISTUKALASTUS

» RAHVUSKALA
Eesti rahvuskala on raim. Ralf Mae

» PÄEVAKORRAL
Kalavarude rentimisest.
Endrik Tõnsberg

» SALMO KALAMEHEJUTT
Öine seiklus. Tõnis Tiirik

» Ehk kohtume veel... Ares Moor

» KODULUGU
Meenutusi hiidlaste talvisest kalapüügist. Manivald Kuik

» VASTUKAJA
Loomade heaks – vähemalt keegi. Helen Roosimägi
» Kommentaarid.
Vladislav Korzhets, Ralf Mae

» PÄEVAKORRAL
Eramaa ja terve mõistus. Ralf Mae

» MAAILM
Matikapilkki Lahtis. Raimo Kummer
» Kalal Tenerife saarel.
Endrik Tõnsberg

» Maailma parimatelt kalavetelt ilma kalata. Toomas Mikkor

» PARKETTRISTSÕNA
Kaido Krass
 
KALAVARUD
Jõeforell Ahtama ojas.
Raul Pihu
Matsalu lahte suubuv Kasari jõgi (veerikkuselt meie viies vooluveekogu) omab suurimat täielikult Eesti territooriumile jäävat jõgikonda (pindala 3210 km2). 1990.-ndatel tehtud uurimuste põhjal jõudsid tolleaegse Zooloogia ja Botaanika Instituudi (edaspidi ZBI) töötajad Arvi ja Rein Järvekülg tõdemuseni, et see ulatuslik valgala sisaldab endas ka mitmeid selliseid jõgesid-ojasid, milles on tõenäoliselt sobivad elutingimused nõudlikule jõeforellile. Avastatu oli sedavõrd tähendusrikkam, et täpiline vääriskala puudus seni kogu Kasari jõestikus!





Olles teadlaste tööde-tegemistega kursis, tekkis mul soov hakata organiseerima forelli levila laiendamist siiani kasutamata potentsiaali omavasse piirkonda – Kasari jõgikonna ülem- ja keskjooksule –, mis halduslikult jääb Raplamaale. Kuna sealse maavalitsuse keskkonnaosakonnas ma sel ajal kedagi isiklikult ei tundnud, pöördusin vajalike asjaajamiste algatamiseks 1997. aastal oma tuttava, Märjamaal elava kalahuvilise Aivar Aleksejevi poole. Veensin teda käima mainitud asutuses, et rääkida forellide asustamise mõttest ning paluda selle teemaga tegeleval ametnikul läkitada Keskkonnaministeeriumi kalanduse osakonda taotlus samasuviste maimude saamiseks (suuremaid kalu polnud siis võimalik hankida). Hiljem Aivarile helistades kuulsin, et vastav dokument on tehtud ja ära saadetud. Süda oli rahul, nüüd jäi üle vaid oodata järgmise suve tulekut.

Konkreetset jõge või oja, kuhu forelle uue populatsiooni loomiseks lasta, ei olnud me veel välja pakkunud. ZBI töötajate hinnangul oli valikuvõimalusi mitu, neile lisandusid veel mõned Aivarile „silma hakanud” veesooned. Reaalselt oli võimalik mingi veekogu kasuks otsustada vaid teadlaste poolt nimetatute hulgast, seda nii asjaajamise korrektsuse kui ka asustamise edukuse suurema tõenäosuse huvides. Rapla Maavalitsuse keskkonnaosakonna spetsialisti Raul Aalde (tutvusin temaga 1997. aasta sügisel) tehtud valiku tulemusena jäi sõelale Kasari lisajõkke Vigalasse vasakult kaldalt suubuv allikatoiteline Ahtama oja (pikkus 15,7 km, valgala 55,7 km2). Olin sellest potentsiaalsest forelliveekogust teadlik, kuigi polnud seda kunagi näinud.

Kauaoodatud hetk, mil Ahtama ojja lasti esimene partii jõeforelle – uusasukaid kogu suure Kasari jõgikonna jaoks –, saabus 19. augustil 1998. aastal. Loomulikult tahtsin ka ise selle tähtsa sündmuse juures olla, kuid ilusa soovi nurjas kahetsusväärne arusaamatus asustamisaja kokkuleppimisel (maimude transport toimus planeeritust kaks päeva varem).


Järgneb: Kalastaja nr 43