ajakiri tellimine kontakt
Reklaam
 Ajakiri ilmub 4 korda aastas - märtsis, juunis, oktoobris, detsembris
 

Kalamehejutud, pildid ja kommentaarid on oodatud meie FB lehel

Nr 42 sisukord:
» TOIMETAJA LEHEKÜLG
Ralf Mae

» KALAKOTT

» KOGEMUS Tuurakogemus.
Alvar Heiste

» ÄRITEKST Olympus FE-200.
Ralf Mae

» SALMO KALAMEHEJUTT
Jutukonkursi tulemused

» MEIE VETE PÜÜGIKALU
Meritint. Heli Shpilev

» REKORD Rekordtursk
Pärnu lahest. Heli Shpilev

» KOGEMUS Tindipüügist
Pärnu lahel. Ralf Mae

» Jääpuuridest. Valmar Schotter

» SPINNINGUKOOL
Sööstlant ehk jerkbait. Vladislav Korzhets

» KALAKOTT Haug nagu palk

» LENDÕNGEKOOL Nümfide kasutamine lendõngepüügil,
I osa. Marko Soom

» UURIMUS Lõhepüügist meil ja mujal. Jarko Jaadla

» VETEVALD Ümarmudil Muuga sadama akvatooriumis. Aldo Ollik
» Kommentaar. Henn Ojaveer

» PÄEVAKORRAL Kas kalad tunnevad valu? Arvo Tuvikene
» Halemeelsuse vägivald. Vladislav Korzhets

» TOIMUMISED/NÕUKODA Kalanduse õppepäev Valgamaal. Endrik Tõnsberg
» Harrastuskalastajad Brüsseli parlamendis. E.T
» Kalandusnõupidamine Põllumajandusministeeriumis. E.T.

» DAATUM 100 aastat Albert Ivaski sünnist. Raul Pihu, Ervin Pihu

» KORD ON KORD ON KORD Muudatustest seadusandluses harrastuslikul kalapüügil

» UDUSED VEED Vaimsus ja kalastamine. Vladislav Korzhets

» MAAILM/NÕUKODA Gotlandil nõu pidamas (ja kalal kah).
Endrik Tõnsberg
» Poola põhjaranniku tursamaardlatel. Randel Kreitsberg

» EBAUSK Kalamees ja ebausk. Kaido Krass

» EELINFO EMV kirbutamises

» KOGEMUS Rein Truumetsa landid. Rein Truumets

» PAJATUS Hilissügisene retk Peipsile. Ove Musting
» Mudane lutsupüük. Hanno Kask

» KODULUGU Muistsetest jõulu- ja aastavahetuse kommetest.
M. Kuik

» MAAILM Merekalastusest Taani Kuningriigis. August Karvane

» Polaarvihm. Sven Kilusk

» LUISKERISTSÕNA Kaido Krass
 
MAAILM Merekalastusest Taani Kuningriigis. August Karvane

Paljud Eesti harrastuskalastajad käivad merepüügil Norras. Olen minagi Norra ära proovinud, ent siiski Taani juurde pidama jäänud. Norra merekalastus sarnaneb üldiselt paljuski Taani merekalastusele – välja arvatud ookeanipüük, mida Taanis sel kujul harrastada ei saa. Küll aga on Eestist Taani hoopis mugavam minna, lisaks on Taani Norraga võrreldes hinnatasemelt oluliselt odavam maa. Mina olen nüüdseks Taanis kalastanud pea kolm aastat, viis kuni kümme korda aastas.





Taanis on väga populaarne turbådelt ehk kalastusaluselt püüdmine. Paljudel ei ole oma mootorpaati ega jahti, nii annavad kalastusalused huvilistele võimaluse merel meeldivalt aega veeta. Kala püüavad lapsed ja vanurid, mehed ja naised. Mõned kalastajad on merel „udupeene” riietuse ja varustusega, teistel jälle on see, mis on. Laevadel veedetakse lisaks kala püüdmisele niisama aega, korraldatakse merepiknikke ja suheldakse. Ilusa sooja ilmaga võib kolmandik reisijatest olla muidu-huvilised sõbrannad.

Koha sellisele retkele saab kinni panna nii ühele inimesele kui ka suuremale seltskonnale, soovi korral on võimalus rentida ka terve laev alates mõnest tunnist kuni 4-5 päevani. Omad valikuvõimalused on ka erinevatel aegadel vaba aega omavatele inimestele: kalastusreisid on tihti erinevatel alustel kaks-kolm korda päevas, varahommikust hilisõhtuni.

Kalasaagid niisugustelt alustelt püüdes vahelduvad. Vahel harva, sõltuvalt hooajast, juhtub ka seda, et kala lihtsalt ei leita üles ja peale „värske mereõhumürgituse” ei saada midagi. Vahel aga saadakse kala väga palju, isegi liiga palju – näiteks kolme kalamehe peale nelja tunniga ca 35 kilogrammi puhastatud makrelli ja turska või üksi kolme tunniga ca 40 kilo ilusat käsivarrelaiust puhastatud heeringat.

Aluste pealt püütavad kalad on valdavalt tursk, molva, saida, valgetursk ja heeringas; vastavalt hooajale trehvab ka tuulehaugi, makrelli ja erinevad lestalisi. ?resundist põhja pool saadakse lisaks ka merilohet, merikukke, piikhaid ja kiltturska ning Ida-Taanis, päris Rootsi ranniku ääres, Bornholmi saare ümbruses ka lõhet ja mereforelli.

Kalastusaluseid väljub S?landilt ehk Meremaalt erinevatest linnadest. Suurim kalastusreiside laevastik asub Kronborgi ehk Hamleti lossi juures Helsing?ris Kronborgi kail. Samuti väljuvad sellised alused ka Helsing?ri linna põhjasadamast, Kopenhaageni ja Helsing?ri linnade vahel asuvast Rungstedist ning lennujaama juures olevast Drag?rist. Kindla plaanita, piisava arvu soovijate olemasolul väljuvad lustikalastuse alused ka erinevatest Kopenhaageni sadamatest. Suurim ühe firma alla koondunud laevastik kannab nime Elida Fishing (www.elida.fishing.dk). Hinnalt ja teeninduse tasemelt on firmad ja laevad erinevad – kõik sõltub sellest, millist kogemust firma omab.

Kalastusreisid, mida laevadel teostatakse, on valdavalt sarnased. Nädalavahetusel sõidab enamus lustikalastuse aluseid välja kell seitse hommikul, järgmine väljasõiduaeg on keskpäeval ja viimased väljuvad kell viis õhtul. Tavaline viietunnine kalastusreis maksab veidi alla 500 Eesti krooni suvel ja 550 krooni talvel. Tööpäevadel väljuvad kalastusalused kella kaheksast hommikul ja sõidetakse kolmeni pärastlõunal. Hind on sama, mis nädalavahetusel viie tunni eest. Tööpäevadel tehakse ka nn järeltuure, mis toimuvad kella kolmest pärastlõunal kuni kümneni õhtul. Tavaliselt on need veidi odavamad – nagu ka laste ja pensionäride reisid.

Et niisugusel kalastusretkel osaleda, tuleb internetis sobiv teenusepakkuja otsida ja telefoni teel kohad kinni panna. Enamus taanlastest räägib inglise keelt, seega ei tekita broneerimine raskusi. Kindlasti soovitan küsida ka varustuse kohta – kui endal muidugi juba olemas ei juhtu olema. Broneering tuleks teha varakult, kuna nädalavahetuseks retke planeerides on sageli juba neljapäeval kõik paadid rahvast täis. Kõige ebamugavam on püüda siis, kui laevale võetakse liiga palju soovijaid ning toimetada tuleb õlg õla kõrval. Tavaliselt tekitab selline ülerahvastus palju segadust ja põhjustab arvukalt varustuse sassiminekuid. Ülerahvastus tekib reeglina mingi kala kõrghooajal ning tundub, et suurim tunglemine on mais, kui väinasid läbivad miljonid tuulehaugid.





Kui on soov kalastusalusel püüdmisest suurimat elamust saada, võiks broneerida mõne mitmepäevase reisi. Niisugusel retkel saab sama raha eest, mis muidu kulub sõbraga ööpäevas ühele numbritoale koos hommikusöögiga, elamise laevas koos kõikide söögikordadega, puhta voodi ja hunniku elamusi pealekauba. Arusaadavalt puuduvad kalalaeval paljud mugavused, mis on olemas hotellil – tellimustoite ei valmistata ega peeneid veine laevas tavaliselt pole, ent reeglina saab sellisel retkel parima ülevaate püügitehnikatest ja kindlasti leidub ka mõni hea nõuandja. Saab harjutada uusi püügivõtteid ja püüda kalu, mille suhtes varasemad kogemused puuduvad. Mitmepäevased reisid tuleks broneerida otse vastavat teenust pakkuvates firmades. Alati on tark oma kalastuskohad laevas varem kinni panna, soovitavalt juba reisi planeerimise alguses. Lootus, et küll ma ikka mõne koha saan, ei toimi.

Kalastusreisi planeerides võiks mõelda ka sellele, mis kalahunnikutega hiljem peale hakata – näiteks kuhu kalad laevalt tulles paigutada, kuidas nad Eestisse toimetada jne.

Merepüügi varustusest
Merepüügil kasutatav varustus oli ajalooliselt praktiline ning meie mõistes vast mitte kõige mugavam. Ritv ja rull tulid kasutusele alles XX sajandil, ent kala püüti teadupärast juba varemgi. Veel eelmise sajandi lõpul püüdsid näiteks norrakad rakist üle paadi parda lastes ning püügiliini vahetult käes hoides. Võttu tunnetas käsi ning kui kala otsas, tõmmati liin lihtsalt sisse. Algselt koosnes rakis raskusest ja kalatükiga söödastatud konksust, hiljem tulid kasutusele erinevad kunstlikud söödad ja kalade imitatsioonid.

Põhiliseks varustuseks merepüügil on jäigemad ridvad koos multiplikaator- või ka inertsivabade rullidega; lisaks muidugi nöör või tugevama tõmbetugevusega tamiil, pöörlad, lõksud, landid, muud rakised ja hädapärased tööriistad.





Enamusel kalastuslaevadel on võimalik soovi korral varustust ka rentida, kuid see pole muidugi nii hea, kui enda kaasa võetud riistvara. Kui aga endal kogemused puuduvad ja pole ka täpset ettekujutust, mida merepüügiks tarvis, võiks esimesel korral kasutada rendivarustust. Kel aga näiteks Norrast kogemus olemas, sel on asi lihtsam. Siiski soovitan ka vaadata, mida pakuvad merepüügiks Taani kalastustarvete kauplused. Lisaks varustusele saab sealt ka head nõu, kuidas ja millega antud hooajal püüda.

Ritv
Merel kasutatavad ridvad on jõe- või järvespinningutest üksjagu jäigemad ja nende heitevõimsus (soovitatav rakise kaaluvahemik) kordades suurem. Vastavalt püügiobjektidele lähevad käiku erinevad spinningud. Mina kasutan Taanis ja Norras põhiliselt 1,9 meetri pikkust jäika ritva, mille heitevõimsus on 80-150 g. Teiseks ridvaks on tavaliselt kaasas 10-50 g heitevõimsusega 3-meetine, millega saab ka kaldalt lanti loopida. Vahel võtan pikemale retkele kaasa ka varuridva, mis on 2,7 või 3 meetri pikkune ning 10-30 g landiga püüdmiseks.

Rullid, nöörid, tamiilid
Kõige jäigema ridvaga püüdes kasutan peaaegu alati multirulli, mille soetamine on kindel investeering oma edasisse mugavasse merekalastusse. Olen omanud ka väikesemaid ja odavamaid multirulle, kuid Abu Garcia Ambassadeur 9000 Big Game, mille sõbrad mulle sünnipäevaks kinkisid, on olnud asendamatu. Väikesed ja odavad rullid pole seni vastu pidanud – purunevad plastmassdetailid, teras roostetab, kardavad külma. Igaks juhuks olen kaasas kandnud ka mõnda nendest vähem töökindlatest rullidest ja korra on abirulli ka vaja läinud, kui -10°C juures merevett saanud odavam rull lihtsalt ära jäätus.

Põhiliselt püüan 0,3 mm nööriga, mida on rullil 150 meetrit. Alustamiiliks on 0,45 mm, mida on nööri alla keritud 50 meetrit. Kõik see paikneb, nagu juba öeldud, suurel Ambassadeur 9000 Big Game rullil, mis omakorda on kinnitatud Salmo Power Stick Boat (1,9 m, 80-150 g) mereridvale.

Kergemad-pehmemad-pikemad ridvad on varustatud vastavalt ka kergemate inertsivabade rullidega, kus peal erineva jämedusega nöörid. Kasutusel on kaks komplekti:

- 150 meetrit 0,2-0,25 nööri (pluss 30 meetrit alustamiili) Ryobi 4000 Applause rullil + 3 meetrine jäik Shakespeare Spirit Super Spin ritv (15-70 g) meriforelli, tursa, molva, saida, kilttursa, makrellide, heeringa ja tuulehaugide püügiks;
- 150 meetrit 0,14-0,18 nööri (pluss 30 meetrit alustamiili) Salmo Elite Exelence rullil + 3 meetrine pehmem Shakespeare Catera Spinning (10-30 g), mida kasutan ka kaldalt püügiks.

Pöörlad, lõksud, muud rakised
Sõltuvalt püügiobjektist on erineva suurusega ka pöörlad ja lõksud. Ilma pöörlata tamiili kasutada mina ei soovita – kalad keerutavad konksu otsas olles tamiili ja see võib kergesti puruneda; nöör peab rohkem vastu. Lõksude omamine püügi rakisel pole hädavajalik, kuid lisab mugavust, võimaldades vajaduse korral rakiseid kiiresti vahetada. Tavaliselt on lõksud varustatud ka pöörlatega.

Pöörlad ja lõksud peaksid olema suured, kui on kavas püüda näiteks haid või suurt turska; keskmised, kui tõenäosus on saada kuni 10-kilost turska; väikesed, kui püütakse mereforelli, tuulehaugi, makrelli, heeringat jmt.

Paljudel merelantidel (tirkudel) on vedrurõngad landi mõlemas otsas – alumises konksu kinnitamiseks, ülemises vahel lisakonksude kinnitamiseks. Kui lisakonks kinnitada vaid landilõksu külge, purustab suur kala sageli oma vastupanuga konksuga lõksu. Lisakonks, mis kinnitatakse landi ülemisse otsa, kujutab endast tavaliselt veidi pikemat konksu, mis on kaetud ühes otsast viltu lõigatud elastse värvilise plastiktoruga, kusjuures konksu aasa külge on valdavalt kinnitatud ka pöörel. Selliseid lisakonkse müüakse Taani kalatarvete poodides erinevates suurustes ja värvides, enam leiavad kasutamist punased, mustad ja kollased.

Landid
Landi valik sõltub püütavast kalast, veekogu sügavusest ja värvusest. Taani merepüügil kasutatavad merelandid võiksid landid jääda kaaluvahemikku 35-500 g. Konkreetsetesse tingimustesse sobiv lant valitakse eelkõige tuule ja hoovuse kiirusest lähtuvalt. Taanis on enamikes kohtades võimalik püüda oluliselt kergemate lantide ja varustusega kui Norra ookeanisügavustes. Arusaadavalt on mõnusam mängitada 50 grammist lanti, kuid hoovuses, mis liigub ca 4 km/h, jõuab see lant vaid korraks põhja puudutada, kui püüdja just veidi aja pärast nööri järgi ei lase. Sama hoovuse kiiruse juures kalastamiseks on aga 500 grammine lant liiga raske (kuigi põhja läheb väga kiiresti), asudes täpselt all ning paiknedes enamuse ajast vertikaalses asendis. Vahel, kui hoovus on väga tugev, läheb ka Taanis vaja rasket lanti, kuid see on suhteliselt harvem juhus. Vahekihtides kalastades lähevad käiku 50-100 grammised landid.

Paarkümmend aastat tagasi püüdsid taanlased ja eestlased enamuses turska sarnaselt – vask- või nikeldatud toru löödi otstest ristisuundadel lömmi, täideti liiva, tina või mingi muu materjaliga, puuriti otstesse augud ning kinnitati rõngad ja konksud. Praegu kasutavad taanlased laialdaselt kolmnurkse läbilõikega lante – niisugused on väga populaarsed ka Norras. Lantide värvuse valikul eelistatakse püütavate kalade toiduobjektidele sarnast värvust või midagi väga silmatorkavat. Laialdaselt kasutatakse erkkollaseid, rohelisi ja oranzhe värve.

Mina olen Taanis püüdnud peamiselt punaste, musta seljaga lantidega – need on andnud kõige parema tulemuse. Oma sukeldumiskogemustest tean, et punane värv muutub juba 10 meetri sügavuses mustjaks, ent vaatamata sellele Taanis tursapüügil minu valik toimib.

Tavaliselt on mul Taanis kalastades kaasas peotäis valgeid, kollaseid ja punaseid kummilante. Paremini näivad toimivat need, millel on silmad külge kleebitud. Need suurema konksuga varustatud kummilandid kinnitan lipsude abil 30-50 cm kaugusele suurest põhilandist.

Merelantidel kasutatav kolmik on tavaliselt vähemalt landi laiune, isegi laiem. Paremini saab kala teravate konksudega; vahel on kalad haagitud ka sabast või seljast.
Landid jäävad Taanis põhja suhteliselt harva, kuid tuleb ette sedagi.

Jätkub: Kalastaja nr 42