ajakiri tellimine kontakt
Reklaam
 Ajakiri ilmub 4 korda aastas - märtsis, juunis, oktoobris, detsembris
 

Kalamehejutud, pildid ja kommentaarid on oodatud meie FB lehel

Nr 42 sisukord:
» TOIMETAJA LEHEKÜLG
Ralf Mae

» KALAKOTT

» KOGEMUS Tuurakogemus.
Alvar Heiste

» ÄRITEKST Olympus FE-200.
Ralf Mae

» SALMO KALAMEHEJUTT
Jutukonkursi tulemused

» MEIE VETE PÜÜGIKALU
Meritint. Heli Shpilev

» REKORD Rekordtursk
Pärnu lahest. Heli Shpilev

» KOGEMUS Tindipüügist
Pärnu lahel. Ralf Mae

» Jääpuuridest. Valmar Schotter

» SPINNINGUKOOL
Sööstlant ehk jerkbait. Vladislav Korzhets

» KALAKOTT Haug nagu palk

» LENDÕNGEKOOL Nümfide kasutamine lendõngepüügil,
I osa. Marko Soom

» UURIMUS Lõhepüügist meil ja mujal. Jarko Jaadla

» VETEVALD Ümarmudil Muuga sadama akvatooriumis. Aldo Ollik
» Kommentaar. Henn Ojaveer

» PÄEVAKORRAL Kas kalad tunnevad valu? Arvo Tuvikene
» Halemeelsuse vägivald. Vladislav Korzhets

» TOIMUMISED/NÕUKODA Kalanduse õppepäev Valgamaal. Endrik Tõnsberg
» Harrastuskalastajad Brüsseli parlamendis. E.T
» Kalandusnõupidamine Põllumajandusministeeriumis. E.T.

» DAATUM 100 aastat Albert Ivaski sünnist. Raul Pihu, Ervin Pihu

» KORD ON KORD ON KORD Muudatustest seadusandluses harrastuslikul kalapüügil

» UDUSED VEED Vaimsus ja kalastamine. Vladislav Korzhets

» MAAILM/NÕUKODA Gotlandil nõu pidamas (ja kalal kah).
Endrik Tõnsberg
» Poola põhjaranniku tursamaardlatel. Randel Kreitsberg

» EBAUSK Kalamees ja ebausk. Kaido Krass

» EELINFO EMV kirbutamises

» KOGEMUS Rein Truumetsa landid. Rein Truumets

» PAJATUS Hilissügisene retk Peipsile. Ove Musting
» Mudane lutsupüük. Hanno Kask

» KODULUGU Muistsetest jõulu- ja aastavahetuse kommetest.
M. Kuik

» MAAILM Merekalastusest Taani Kuningriigis. August Karvane

» Polaarvihm. Sven Kilusk

» LUISKERISTSÕNA Kaido Krass
 
KORD ON KORD ON KORD Muudatustest seadusandluses harrastuslikul kalapüügil


Et harrastuskalapüük Eestis areneks, et harrastuskalameestel oleks põhjust hommikuti tõusta ja hea tujuga kalale minna ning et selle juures oleksid kaitstud ka kalavarud, on hiljuti muudetud kalapüügieeskirja, kalapüügiseadust, kehtestatud piirarvud 2007. aastal harrastuslikul kalapüügil lubatud püügivahenditele ning täiustatud kalastuskaartide taotlemise korda.

Kuna kalapüügieeskirja muudatus jõustus 23. septembril 2006, keskkonnaministri määrus „Kalastuskaardi vorm ja andmise kord, harrastuspüügi andmete esitamise kord ja vorm ning püügiandmete esitamise tähtaeg, harrastuspüügiõiguse eest tasumist tõendavale dokumendile kantavatele andmetele esitatavad nõuded ning harrastusliku kalapüügiõiguse tasu” 17. detsembril 2006 ja keskkonnaministri määrus „Ajutised püügikitsendused, kalapüügiõiguse tasu, kalastuskaartide piirarv ja kalastuskaardi väljaandja määramine harrastuslikul kalapüügil 2007. aastal” sai seadusliku jõu 1. jaanuaril 2007 ning kalapüügiseaduse muudatus 7. jaanuaril 2007, on tagumine aeg tutvustada harrastuskalapüüki enim mõjutavaid muudatusi eelpool nimetatud õigusaktides.

Harrastuslik kalapüük Eestis
Enne seadusepügalate muutuste juurde asumist kirjeldaksin veelkord harrastusliku kalapüügi põhimõttelist jaotust Eestis. Kuna antud jaotus on kehtinud suhteliselt lühikest aega, pole ilmselt paljud harrastuskalamehed sellest veel õieti aru saanud. Harrastuslik kalapüük on Eestis jaotatud kolmeks tasandiks:

1) tasuta igaüheõigus püügil lihtkäsiõngega, arvestades kalapüügieeskirjas sätestatud üldisi nõudeid;
2) püük harrastuspüügiõiguse eest tasumist tõendava dokumendi alusel (panga maksekorraldus) kohtades, kus keskkonnaminister pole kalavarude kaitse eesmärgil rakendanud piiranguid;
3) püük kalastuskaardi alusel kohtades, kus keskkonnaminister on kalavarude kaitse eesmärgil kehtestanud piiranguid või piiranud lubatud püügivahendite arvu püügil nakkevõrgu, õngejada, liivi, kuuritsa, vähimõrra ning vähinataga (kalapüügiseadus § 11 lg 11).

Kalapüügiseaduse ja kalapüügieeskirja muudatusi oli palju ja osad neist puudutasid ka kutselist kalapüüki. Kalastaja veergudel on mõttekas tutvustada vaid harrastusliku kalapüügi seisukohalt olulisi muudatusi, seejuures on harrastuskalapüügi all mõeldud kõiki kolme ülalpool mainitud tasandit.

Muudatused kalapüügiseaduses
Harrastusliku kalapüügiga seoses muutus kalapüügiseaduses suhteliselt vähe, kuid muudatused on põhimõttelised ning olulised. Näiteks viidi seadusesse sisse täiesti uus punkt (§ 11 lg 19), mis ütleb: „Harrastuspüügivahendid peavad kalapüügil olema püügivahendi omaniku valve all ja nende omanikku peab olema võimalik veekogul või selle kaldal kindlaks teha. See nõue ei kehti püügil nakkevõrgu, vähimõrra ja õngejadaga, mis peavad olema käesoleva seaduse § 17 lõike 2 punkti 5 alusel tähistatud.” Mainitud muudatuse valguses on nüüd võimalik harrastuspüügivahendina kasutada unda (§ 11 lg 3 punkt 1) ning lubatud ka ankurdatud und.

Kalapüügiseaduse § 11 lg 12 muudatus viidi sisse selleks, et edaspidi võimaldada kalastuskaarte lõheliste püügiks ning kalastuskaarte harpuunpüssiga kalastamiseks taotleda ja saada kõikidest keskkonnateenistustest. Varasemalt pidi kalastaja minema taotluse esitamiseks ja kalastuskaardi kätesaamiseks püügipiirkonna maakonna keskkonnateenistusse.

Lisaks muudeti kalapüügiseaduses (§ 11 lg 13) tingimusi, mille alusel keeldutakse kalastuskaardi andmisest. Uus sõnastus on järgmine: „Kalastuskaardi andmisest keeldutakse, kui kalastuskaardi taotlejal on kehtiv karistus harrastuspüügi andmete esitamise nõuete rikkumise eest või rohkem kui üks kehtiv karistus muu käesolevas seaduses sätestatud väärteo toimepanemise eest või kehtiv karistus kuriteo eest, mis on määratud seoses käesoleva seaduse §-s 202 loetletud või sellega seonduvate nõuete rikkumisega.”

Esmakordselt on nüüd seaduse alusel keskkonnaministril võimalik piirata harrastuskalapüügil püütud kalakoguseid. Sellise õiguse annab kalapüügiseaduse § 11 lg 18, mis ütleb, et: „Keskkonnaministril on õigus arvuliselt või kaaluliselt piirata harrastuspüügil ühes ööpäevas püüda lubatud kalakoguseid.” Kas sellist piirangut kunagi ka rakendatakse, sõltub vajadusest ja seda näitab aeg. Samas annab see vajadusel võimaluse reguleerida püüki piirkondades, kus harrastuslik kalapüük võib avaldada olulist mõju kalavarudele. Varasemalt on probleeme tekitanud asjaolu, et osad harrastuskalastajad püüavad kala märgatavalt rohkem kui nad ise tarbivad, mis omakorda viib püütu müügini. Harrastuslikul kalapüügil püütud kala müük on aga keelatud.

Muudatused Kalapüügieeskirjas
Kalapüügieeskirja muudatus jõustus juba 23. septembril 2006. Et muudatusi ja täpsustusi oli väga palju, antakse käesolevas artiklis ülevaade vaid tähtsamatest; siiski on kõigil kalastajatel vajalik tutvuda kalapüügieeskirjaga ka iseseisvalt. Nii kalapüügieeskirja kui ka teised kalandusega seotud õigusaktid leiab elektroonselt Riigi Teataja kodulehelt www.riigiteataja.ee või Keskkonnaministeeriumi kodulehelt www.envir.ee.

Enamik muudatustest kalapüügieeskirjas, mis puudutavad harrastuslikku kalapüüki, kujutavad endast erinevate keelualade, keeluaegade ning lubatud püügiviiside täpsustust.

Kalapüügieeskirja muudatusega:
- täpsustati lendõnge, põhjaõnge, unna, õngejada ja landi kirjeldust (§ 3 lg 2 punkt 6, 8, 9, 11 ja § 3 lg 3);

- kaotati piirang, mis keelas kasutada siseveekogudel jääalusel püügil söödana eluskala (§ 11 punkt 1);

- keelati püük põhjaõngega, allveepüügivahenditega ja unnaga Pada jões, Avijões lähtest kuni Mustvee-Jõhvi maanteeni, Loobu jões lähtest Joaveski paisuni ning Valgejões lähtest Kotka paisuni (§ 33 lg 1 punkt 16);

- keelati kalapüük Jägala jões Linnamäe tammist Peetri-Jaani saareni ja Peetri saare ümbruses vees viibides aastaringselt, välja arvatud püük silmumõrra ja silmutorbikuga (§ 33 lg 2);

- täpsustati aastaringselt keelatud kalapüügialasid jõgedes jugadest, tammidest (paisudest) allavoolu Narva, Kunda ja Vasalemma jões (§ 39 lg 2 punktid 2, 3, 4);

- täpsustati aastaringselt keelatud kalapüügialasid jõgedes jugadest, tammidest (paisudest), sildadest, vee sissejuhtimiskohtadest ja astangutest allavoolu Pada, Toolse, Selja ja Vääna jões (§ 39 lg 4 punktid 1, 2, 3);

- muudeti keeluaegu ja sõnastust kalaliikide kaupa teistes siseveekogudes, välja arvatud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel. Muudeti jõeforelli, rääbise, haugi, latika, linaski ja koha keelatud püügiaegu puudutavaid punke (§ 41 lg 1 punkt 4, 7, 8, 9, 10, 11 ja 14);

- muudeti tabelit „Kalade alammõõdud ja mõõtmise nõuded”. Harrastusliku kalapüügi seisukohalt oluliseks muutuseks võib lugeda jõeforelli alammõõdu tõstmist kõikides veekogudes 36 sentimeetrini mõõdetuna ninamiku tipust (suu suletud) kuni sabauime lõpuni (lisa 5).

Muudatused harrastuskalapüügi korralduses
Kuna paljud harrastuskalastajad soovivad püüda piirkondades, kus kalavarude kaitse eesmärgil on keskkonnaministril õigus kehtestada piiranguid kala püüdvate isikute arvu ja püügivahendite kohta, on neil vajalik taotleda vastav kalastuskaart. Väga oluline muutus ongi aset leidnud just kalastuskaartide taotlemises – nimelt on täiendatud keskkonnaministri määrust „Kalastuskaardi vorm ja andmise kord, harrastuspüügi andmete esitamise kord ja vorm ning püügiandmete esitamise tähtaeg, harrastuspüügiõiguse eest tasumist tõendavale dokumendile kantavatele andmetele esitatavad nõuded ning harrastusliku kalapüügiõiguse tasu”, millega lisandus alates 1. jaanuarist 2007 võimalus taotleda kalastuskaarte interneti teel. Kui aasta algul oli kalastuskaartide taotlemine põhiliselt suunatud nakkevõrgu ja õngejada püügiõiguse saamiseks, siis edaspidi hakatakse elektroonselt kalastuskaarte taotlema ka lõheliste, vähi ning allveepüügiks. Taotlusi kalastuskaartide saamiseks saab esitada Kalanduse Infosüsteemis aadressil http://kala.envir.ee, kuid vastava lingi ja juhise leiab ka Keskkonnaministeeriumi kodulehelt www.envir.ee. Kalastuskaartide taotlemine interneti teel on osutunud vägagi populaarseks.

Keskkonnaministri määrus „Ajutised püügikitsendused, kalapüügiõiguse tasu, kalastuskaartide piirarv ja kalastuskaardi väljaandja määramine harrastuslikul kalapüügil 2007. aastal”, mis kehtestab kalastuskaartide piirarvu ja tasu 2007. aastaks, on kättesaadav keskkonnaministeeriumi kodulehel või Riigi Teataja kodulehel. Antud määruses on võrreldes eelmise aastaga palju muutusi. Üheks olulisemaks võib pidada seda, et kaotatud on piirarvud lõheliste püügil ning püügikoormust reguleeritakse läbi kalastuskaardi hinna. Selline muudatus võimaldab sügisesel lõhe- ja meriforellipüügil ühe kalastuskaardi alusel püüda kõikides määrusega lubatud jõgedes, kusjuures 2007. aastal on võimalus püüda ka Vääna jões. Samuti annab see võimaluse kalastajale taotleda ja kätte saada kalastuskaarti talle sobivast keskkonnateenistusest. Varem pidi ta sageli ette võtma tülika sõidu püügipiirkonna keskkonnateenistusse.

Uued harrastuspüügiõiguse tasude kontonumbrid
Alates 1. jaanuarist 2007 tuleb harrastuspüügiõiguse tasu kanda Rahandusministeeriumi kontodele (täpsem info: www.envir.ee). Piirkondades, kus keskkonnaminister ei ole täiendavaid piiranguid seadnud, tuleb kalapüügiõiguse tasu kanda Rahandusministeeriumi kontole 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või 221023778606 Hansapangas ning lisada kindlasti viitenumber 2800077794. (Sisuliselt on tegu tavalise harrastuspüügiõiguse tasuga, mille aasta maksab 180.-, pool aastat 120.- ja nädal 25.- Toimetaja märkus.)

Kalastuskaardi alusel tuleb tasu kanda samuti Rahandusministeeriumi kontole 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või 221023778606 Hansapangas kuid tuleb lisada vastava maakonna viitenumber, kus taotletakse kalastuskaarti: 2800077642 Harjumaa; 2800077655 Hiiumaa; 2800077668 Jõgevamaa; 2800077671 Järvamaa; 2800077684 Läänemaa; 2800077697 Lääne-Virumaa; 2800077707 Pärnumaa; 2800077710 Raplamaa; 2800077752 Viljandimaa; 280 0077723 Saaremaa; 2800077736 Tartumaa; 2800077778 Ida-Virumaa; 28000 77749 Valgamaa; 2800077765 Võrumaa; 2800077781 Põlvamaa.

Täpsemat infot saab Keskkonnami-nisteeriumi Kalavarude osakonna telefonil 6260713.