ajakiri tellimine kontakt
Reklaam
 Ajakiri ilmub 4 korda aastas - märtsis, juunis, oktoobris, detsembris
 

Kalamehejutud, pildid ja kommentaarid on oodatud meie FB lehel

Nr 42 sisukord:
» TOIMETAJA LEHEKÜLG
Ralf Mae

» KALAKOTT

» KOGEMUS Tuurakogemus.
Alvar Heiste

» ÄRITEKST Olympus FE-200.
Ralf Mae

» SALMO KALAMEHEJUTT
Jutukonkursi tulemused

» MEIE VETE PÜÜGIKALU
Meritint. Heli Shpilev

» REKORD Rekordtursk
Pärnu lahest. Heli Shpilev

» KOGEMUS Tindipüügist
Pärnu lahel. Ralf Mae

» Jääpuuridest. Valmar Schotter

» SPINNINGUKOOL
Sööstlant ehk jerkbait. Vladislav Korzhets

» KALAKOTT Haug nagu palk

» LENDÕNGEKOOL Nümfide kasutamine lendõngepüügil,
I osa. Marko Soom

» UURIMUS Lõhepüügist meil ja mujal. Jarko Jaadla

» VETEVALD Ümarmudil Muuga sadama akvatooriumis. Aldo Ollik
» Kommentaar. Henn Ojaveer

» PÄEVAKORRAL Kas kalad tunnevad valu? Arvo Tuvikene
» Halemeelsuse vägivald. Vladislav Korzhets

» TOIMUMISED/NÕUKODA Kalanduse õppepäev Valgamaal. Endrik Tõnsberg
» Harrastuskalastajad Brüsseli parlamendis. E.T
» Kalandusnõupidamine Põllumajandusministeeriumis. E.T.

» DAATUM 100 aastat Albert Ivaski sünnist. Raul Pihu, Ervin Pihu

» KORD ON KORD ON KORD Muudatustest seadusandluses harrastuslikul kalapüügil

» UDUSED VEED Vaimsus ja kalastamine. Vladislav Korzhets

» MAAILM/NÕUKODA Gotlandil nõu pidamas (ja kalal kah).
Endrik Tõnsberg
» Poola põhjaranniku tursamaardlatel. Randel Kreitsberg

» EBAUSK Kalamees ja ebausk. Kaido Krass

» EELINFO EMV kirbutamises

» KOGEMUS Rein Truumetsa landid. Rein Truumets

» PAJATUS Hilissügisene retk Peipsile. Ove Musting
» Mudane lutsupüük. Hanno Kask

» KODULUGU Muistsetest jõulu- ja aastavahetuse kommetest.
M. Kuik

» MAAILM Merekalastusest Taani Kuningriigis. August Karvane

» Polaarvihm. Sven Kilusk

» LUISKERISTSÕNA Kaido Krass
 
SPINNINGUKOOL
Sööstlant ehk jerkbait. Vladislav Korzhets


Meil pea tundmatu landitüüp
Sellele landirühmale eestikeelset nimetust otsides ristisin nad sööstlantideks, kuna siia kuuluvate lantide liikumist iseloomustavad esmajoones just kiired sööstud kas horisontaal- või vertikaalsuunas. Muu maailm tunneb seda landirühma jerkbaitide nime all ning eks see võõrkeelne nimi jääb/saab pruugitavaks ka Maarjamaal, just niisamuti nagu vabinalandi kõrval on meie suus ikka ka vobler või võdiku kõrval jigi. Siiski oleks patuasi siinmail seni veel vähetuntud landirühmale, mis aga üsna peatses tulevikus kalameeste jaoks tõenäoliselt enam teadvustub ja ka tunnustust võidab, jätta välja pakkumata maakeelne nimetus ja lasta landilennutajatel väänata oma keelt ja meelt. Niisiis, võtke omaks – sööstlant!





Muide, välise sarnasuse pärast vabinalantidega paigutavad mitmed Euroopa kalastuskirjanikud jerkbaidid voblerite alla. Tõsi, sellises klassifitseerimises on ebalust – välimuselt ja ehituselt on sarnast küll palju, aga lantide liikumise ja püügitehnika poolest on erinevus väga suur, lausa kardinaalne.

Kui vabinalant jäljendab äärmise tõetruudusega saakkala liikumist vees, läkitab teele vabisevaid, üsna tihedaid võnkeid ning sarnaneb ujudes kas terve või vaid natuke haige kalakesega, siis sööstlant käitub nagu väga haige või vigastatud kala, agoonias visklev hõlpsaak. Just see teeb sööstlandi röövkaladele, esmajoones haugidele, vahel täiesti vastupandamatuks. Ent nagu kõikide landitüüpide puhul, nii kehtib ka siin tõsiasi, et ega lant ise püüa. Sööstlanti tuleb kasutama õppida, panna ta õigesti tööle. Tavalisim viga on see, et välisest sarnasusest johtuvalt hakatakse sööstlandiga püüdma samamoodi nagu seni on püütud vabinalandiga. Tulemuseks on null või mõni üksik eksihaug. Sööstlant esitab aga täiesti erinevad nõuded kogu spinningule tervikuna ja ka landi mängitamine toimub hoopis teistmoodi, kuid selle juurde tuleme lähemalt allpool.





Natuke taustast
Sööstlant pärineb Ameerikast. See ei tähenda, et Euroopas poleks võinud mõni kalamees just samasuguse peibutise ja püügivõtetega kalastada, kuid sööstlantide kui omaette landirühma teadvustumine ja omaksvõtmine leidis aset teispool ookeani. Millal see just toimus, ei oska ütelda, kuid sööstlandi vanuseks väidetakse olevat enam kui 100 aastat. Pole teada ka, mismoodi asi algas: kas avastas mõni kalamees, et untsu läinud, „valesti“ ujuva vabinalandiga saab edukalt püüda, kui seda hoopis teisel moel mängitada, või loodi lant sihipärase tootearenduse käigus mõnes landifirmas – igatahes muutus sööstlant USA-s tuntud ja levinud landitüübiks.

Eks sööstlante sattus ka Euroopasse, kuid siinne kalastustraditsioon ei võtnud neid kaua omaks ning pole päris omaks võtnud veel tänaseni – ikka on see veel meile üks kahtlasevõitu asjandus. Seda hämmastavam, et kork tõmmati pudelilt Inglismaal, selles traditsioonide ja skeptilisuse kantsis, kus äkitselt hakkas inglise kalastusfirma Gordon Griffiths turustama sööstlante. Reaalne landitootmine toimus Leedus Klaipedas – lõviosa toodangust saadeti müügiks üle ilmamere, kuid lante jätkus ka vana maailma jaoks. Sööstlantide interventsioon algas 1993. aastal ja kestab siiani. Vanal heal Inglismaal, kus haugipüügil on levinuimaks püügiviisiks ikka veel kalarakise kasutamine, hakkab sööstlant nüüd rakisele järele jõudma. Sööstlandil on veendunud pooldajaid Kesk-Euroopas, Põhjamaades ja ka Venemaal; sööstlandist kirjutatakse kalastusajakirjades ja seda näidatakse kalameeste telesaadetes.

Eestis pole sööstlandist seni veel suurt miskit räägitud. See ei tähenda, et sööstlandiga poleks Eestis keegi kalastanud, kuid asi on olnud juhuslik, ilma piisava teadvustumiseta, ning seetõttu ka vähem viljakas kui võiks olla.





Milline see välja näeb
Tavaliselt on sööstlant valmistatud kas puust või plastist. See võib, kuid ei pruugi olla sisemise raskustusega ja sarnaneb suuremal või vähemal määral kalale.

Enamasti on tegemist suurte ja üsna rohmakate lantidega, mis võivad kaaluda kuni 100 grammi ja enamgi. Pinnaviimistlusele pööratakse vähe tähelepanu – suur sööstlant ei „peenutse“. Tippviimistletud vabinalantidega harjunud kalamehes sünnitab sööstlandi nägemine esmahetkel võõristust ja usaldamatust, kuna ei klapi senise kalastuskogemusega. Landi ninamikus võib olla sukeldusnokk nagu vabinalantidel, kuid enamik mudeleid on ilma nokata. Ootamatum on, et mõnel mudelil on nokk hoopis landi sabaosas, mõnel mudelil aga nii ninamikus kui ka sabas. On pulkjaid, viinerikujulisi sööstlante, mis võivad olla ka kahe- või kolmeosalised (miniviineritest kokku pandud), on enamal määral kalu jäljendavaid mudeleid. Landi esiosa on vahel lõigatud iselaadse nurga all või asub landi esiosas nõgu, mis soodustab landi sukeldumist.

Omamäng
Tavapärane omamäng (vabinad ja võnked landi ühtlasel vedamisel) sööstlandil puudub ja seegi on kalameestele harjumatu. Vabinate puudumise tõttu ei ole aga oodata võtmist siis, kui me mängitame sööstlanti nagu vabinalanti. Sööstlant ei pea vedamisel kulgema kalamehe poole piki sirgjoont, vaid tema mäng seisneb just selles, et lant sööstab tugeva tõmbe puhul kõrvale. Osa lante sööstab vedamisjoonest kõrvale rohkem horisontaaltasandis (liuglejad) teine osa vertikaaltasandis (sukeldujad).


Järgneb: Kalastaja nr 42