ajakiri tellimine kontakt alt="Reklaam" name="Reklaam" width="468" height="60" border="0" id="reklaam">  Ajakiri ilmub 4 korda aastas - märtsis, juunis, oktoobris, detsembris   Kalamehejutud, pildid ja kommentaarid on oodatud meie FB lehel Nr 42 sisukord: » TOIMETAJA LEHEKÜLG Ralf Mae » KALAKOTT » KOGEMUS Tuurakogemus. Alvar Heiste » ÄRITEKST Olympus FE-200. Ralf Mae » SALMO KALAMEHEJUTT Jutukonkursi tulemused » MEIE VETE PÜÜGIKALU Meritint. Heli Shpilev » REKORD Rekordtursk Pärnu lahest. Heli Shpilev » KOGEMUS Tindipüügist Pärnu lahel. Ralf Mae » Jääpuuridest. Valmar Schotter » SPINNINGUKOOL Sööstlant ehk jerkbait. Vladislav Korzhets » KALAKOTT Haug nagu palk » LENDÕNGEKOOL Nümfide kasutamine lendõngepüügil, I osa. Marko Soom » UURIMUS Lõhepüügist meil ja mujal. Jarko Jaadla » VETEVALD Ümarmudil Muuga sadama akvatooriumis. Aldo Ollik » Kommentaar. Henn Ojaveer » PÄEVAKORRAL Kas kalad tunnevad valu? Arvo Tuvikene » Halemeelsuse vägivald. Vladislav Korzhets » TOIMUMISED/NÕUKODA Kalanduse õppepäev Valgamaal. Endrik Tõnsberg » Harrastuskalastajad Brüsseli parlamendis. E.T » Kalandusnõupidamine Põllumajandusministeeriumis. E.T. » DAATUM 100 aastat Albert Ivaski sünnist. Raul Pihu, Ervin Pihu » KORD ON KORD ON KORD Muudatustest seadusandluses harrastuslikul kalapüügil » UDUSED VEED Vaimsus ja kalastamine. Vladislav Korzhets » MAAILM/NÕUKODA Gotlandil nõu pidamas (ja kalal kah). Endrik Tõnsberg » Poola põhjaranniku tursamaardlatel. Randel Kreitsberg » EBAUSK Kalamees ja ebausk. Kaido Krass » EELINFO EMV kirbutamises » KOGEMUS Rein Truumetsa landid. Rein Truumets » PAJATUS Hilissügisene retk Peipsile. Ove Musting » Mudane lutsupüük. Hanno Kask » KODULUGU Muistsetest jõulu- ja aastavahetuse kommetest. M. Kuik » MAAILM Merekalastusest Taani Kuningriigis. August Karvane » Polaarvihm. Sven Kilusk » LUISKERISTSÕNA Kaido Krass   Selles numbris: MEIE VETE PÜÜGIKALU Meritint. Heli Shpilev Meritindil (Osmerus eperlanus L.) on rahvakeeli üsna mitu nime, mis enamasti inspireeritud tema eripärasest lõhnast. Lääne-Eestis on teda kutsutud haisukotiks, hobuselihapoisiks, valgehobuse jalaks, tallipoisiks ja nonnipoisiks. Tuntud on ta veel järgmiste nimede all: mõrratint, meretint, tint (tuleneb ilmselt saksakeelsest nimest stin... loe edasi -> SPINNINGUKOOL Sööstlant ehk jerkbait. Vladislav Korzhets Meil pea tundmatu landitüüp Sellele landirühmale eestikeelset nimetust otsides ristisin nad sööstlantideks, kuna siia kuuluvate lantide liikumist iseloomustavad esmajoones just kiired sööstud kas horisontaal- või vertikaalsuunas. Muu maailm tunneb seda landirühma jerkbaitide nime all ning eks see võõrkeelne nimi jääb/saab pruug... loe edasi -> KOGEMUS Tindipüügist Pärnu lahel. Ralf Mae Sissejuhatuse asemel Kui peaksin reastama oma kihvtimad ja meeldejäävaimad püügid, siis kuuluvad möödunudaastased tindiretked selles edetabelis kindlalt esimeste hulka. Isiklikele kogemustele tuginedes julgen öelda, et kevadtalvine tindijaht Pärnu lahel on ka kogenud talikalastaja jaoks püük, mis järgmise hooaja järele õhkama pan... loe edasi -> LENDÕNGEKOOL Nümfide kasutamine lendõngepüügil, I osa. Marko Soom Ilmselt on kõik lendõngitsejad jalutanud, kõrvad kikkis, mööda jõeääri ning tähelepanelikult kuulatanud, kas kusagil ei käinud sulpsatust; vaadanud taevasse, lootuses näha ühepäevikuid; uurinud lund, kas äkki pole seal ringi sibamas mõnd kevikut või oodanud õhtuhämarust, et kalastada ehmestiivaliste pilvedes. Paljud on siiski tulnud tagasi valmikuid nä... loe edasi -> KORD ON KORD ON KORD Muudatustest seadusandluses harrastuslikul kalapüügil Et harrastuskalapüük Eestis areneks, et harrastuskalameestel oleks põhjust hommikuti tõusta ja hea tujuga kalale minna ning et selle juures oleksid kaitstud ka kalavarud, on hiljuti muudetud kalapüügieeskirja, kalapüügiseadust, kehtestatud piirarvud 2007. aastal harrastuslikul kalapüügil lubatud püügivahenditele ning täiustatud kalastuskaartide taotlem... loe edasi -> MAAILM Merekalastusest Taani Kuningriigis. August Karvane Paljud Eesti harrastuskalastajad käivad merepüügil Norras. Olen minagi Norra ära proovinud, ent siiski Taani juurde pidama jäänud. Norra merekalastus sarnaneb üldiselt paljuski Taani merekalastusele – välja arvatud ookeanipüük, mida Taanis sel kujul harrastada ei saa. Küll aga on Eestist Taani hoopis mugavam minna, lisaks on Taani Norraga võrreldes hinnatasemelt olulisel... loe edasi ->