ajakiri tellimine kontakt
Reklaam
 Ajakiri ilmub 4 korda aastas - märtsis, juunis, oktoobris, detsembris
 

Kalamehejutud, pildid ja kommentaarid on oodatud meie FB lehel

Nr 41 sisukord:
» TOIMETAJA LEHEKÜLG
Ralf Mae

» OMA SILMAGA
Juhtum kajakaga.
Randel Kreitsberg

» KALAKOTT

» ÄRITEKST
Olympus Mju: 750.
Ralf Mae

» INFO
Salmo Kalamehejutt 2006
kestab veel!

» KALAKOTT
Eesti naiste haugirekord?
Kaido Krass

» MEIE VETE PÜÜGIKALU
Nurg. Leili Järv

» SPINNINGUKOOL Terastrossidest.
Vladislav Korzhets

» KOGEMUS
Haugipüük kahlates.
Ralf Mae

» RAHVUSKALA
Haug Eesti rahvuskalaks!
Tauno Jürgenstein

» KOGEMUS
Haugipüügist Kasari ülemjooksul.
Andrus Norak

» LENDÕNGEKOOL
Lõheputukatest.
Ralf Mae

» SALMO SPINNINGUABI
Avastame uusi nimesid.
Aleksei Antipchik
» Salmo spinningutest.
Rauno Klemm

» NIPID-NÕKSUD
Ridvarõngaste mähkimine

» TÄNUSÕNAD
Aitäh, Põlula!
Raimo Kummer

» KALAVARUD
Jõeforelli hüvanguks.
Tauno Jürgenstein

» KODULUGU
Pole midagi uut päikese all.
Ralf Mae

» PAJAS JA PANNIL
Kuidas ma tuura suitsutasin.
Endrik Tõnsberg

» VASTUKAJA
Harrastusliku võrgupüügi toetuseks. Arno Truumets

» TOIMUMISED / DAATUM
Kohtusid Eesti ja Läti Kalaspordi Liidud. Endrik Tõnsberg
» Valgetähe teenetemärk Ene Saadrele
» Karl Plutus 102

» VÕISTUKALASTUS
EMV sisevete allveepüügis.
Endrik Tõnsberg
» EMV spinningupüügis.
» Pühajärve Spinning.
Ralf Mae, Viljar Meister
» EMV õngitsemises. Ralf Mae
» Narva Lõhe 2006. Ralf Mae
» Võistlustest lühidalt

» MAAILM
Kuidas ma lõhe sain ja kuidas see minult ära võeti.
Rain Erala

» Kattegatil haisid püüdmas.
August Karvane
» Harjusejaht Alaskal.
Toomas Mikkor
» Olanga – Põhja-Karjala pärl. Aldo Ollik, Tõnis Tikka
» Kuidas ma Tornio jõest elukala püüdsin. Ivika Epro
» Kalal Saimaa järvel.
Raimo Kummer
» Mõnu, kõdi ja adrenaliin.
Ralf Mae

» VAALARISTSÕNA
Kaido Krass
 
KALAKOTT
Eesti naiste haugirekord?
Kaido Krass
Sel saatuslikul hommikul oli mul linna peale asja. Eelmisel õhtul sai Virvega otsustatud, et hommikul järvele ei lähe, sest seal käis alles niitmise ja järve taimestikust puhastamise möll ning vesi oli alla lastud. Aga Virve on Virve ja nii ta ikkagi kalale läks!

Kell oli umbes 9.30, kui helistas „Järva Teataja“ fotograaf Andrus Eesmaa, et ma siva järve juurde tuleksin, kuna Virve olevat saanud suure haugi. Äh, mõtlesin, mõni 2-3 kilone, noh, äärmisel juhul ka 4-kilone, mis seal ikka, aga Andruse järjekordse lause peale, et tegemist olevat tõelise hiiglasega, ajasin jalad kõhu alt välja, kargasin ratta selga ning kihutasin järve poole. Mündi-poolsele kaldale oli kogunenud juba paras rahvasumm ja kui ma lõpuks seda kala nägin, suutsin öelda vaid kaks sõna – uskumatu ja vapustav! Hiiglaslik haug laiutas rohul, ajas oma lõugu laiali ja väristas veel uimi; Virve riided olid märjad ja mudased, käed katki ja verised… Kuskilt ilmusid välja mõõdulint ja vedrukaal, mis näitasid vastavalt 115 cm ja 10 kg. (Mina isiklikult vanu vedrukaale ei usalda ning turul kaalusin hiljem kala täpse kaaluga uuesti üle – ikkagi oli täpselt 10 kg.)





Nüüd aga kala saamisloost. Virve, minu abikaasa, oli järve põhjakaldal juba oma kolmveerand tundi tulemusteta vehkinud ning sellest tüdinenuna siirdus ta järve lõunapoolsele kaldale. Juba esimese, küllaltki pika heite järel jäi lant nagu kännu taha kinni. Mõni rohujuurikas, arvas Virve, ent siis hakkas see „känd“ teises otsas hoopis liikuma, esialgu küll aeglaselt ja loiult. Virve keris ja keris ja „känd“ nihkus ikka lähemale ja lähemale, kuni siis ühel hetkel mõlemad teineteist nägid. Püüdja ehmatus oli märkimisväärne – kala oli suurem kui põrsas! Eks kalalegi sai kujunenud olukord selgeks ning ta hakkas sügavasse vette tagasi kippuma. Rull oli (millegipärast) lukustatud, aga jumal tänatud, et sidur nõrgema tõmbe peale oli reguleerinud, kuna tegemist oli ääretult nõtke ja mitte eriti tugeva ridvaga. Sidur niisiis muudkui sirises, mispeale Virve ridva hoopis käest pani ning tamiili koos kalaga käsitsi välja lappama hakkas. Jääb vaid üle imestada, et haugijurakas nii kummaliselt taltsas oli – konksud olid tal sügaval keele juurikas kinni ning trossi ots koos karabiiniga ulatus vaevu-vaevu lõugade vahelt välja.

Kui Virve madalas kaldavees haugi poole sammu tegi, üritas kala äkilise pöördega järve suunas söösta ja hüppas õhku, „saagides“ hammastega läbi lipendama jäänud tamiili. Purika äraminekut kartes tegi meeleheitliku hüppe ka Virve, karates haugile peale ning järgnes tõeline mudamaadlus.


Järgneb: "Kalastaja" nr 41