ajakiri tellimine kontakt
Reklaam
 Ajakiri ilmub 4 korda aastas - märtsis, juunis, septembris, detsembris
 

Kalamehejutud, pildid ja kommentaarid on oodatud meie FB lehel

Nr 41 sisukord:
» TOIMETAJA LEHEKÜLG
Ralf Mae

» OMA SILMAGA
Juhtum kajakaga.
Randel Kreitsberg

» KALAKOTT

» ÄRITEKST
Olympus Mju: 750.
Ralf Mae

» INFO
Salmo Kalamehejutt 2006
kestab veel!

» KALAKOTT
Eesti naiste haugirekord?
Kaido Krass

» MEIE VETE PÜÜGIKALU
Nurg. Leili Järv

» SPINNINGUKOOL Terastrossidest.
Vladislav Korzhets

» KOGEMUS
Haugipüük kahlates.
Ralf Mae

» RAHVUSKALA
Haug Eesti rahvuskalaks!
Tauno Jürgenstein

» KOGEMUS
Haugipüügist Kasari ülemjooksul.
Andrus Norak

» LENDÕNGEKOOL
Lõheputukatest.
Ralf Mae

» SALMO SPINNINGUABI
Avastame uusi nimesid.
Aleksei Antipchik
» Salmo spinningutest.
Rauno Klemm

» NIPID-NÕKSUD
Ridvarõngaste mähkimine

» TÄNUSÕNAD
Aitäh, Põlula!
Raimo Kummer

» KALAVARUD
Jõeforelli hüvanguks.
Tauno Jürgenstein

» KODULUGU
Pole midagi uut päikese all.
Ralf Mae

» PAJAS JA PANNIL
Kuidas ma tuura suitsutasin.
Endrik Tõnsberg

» VASTUKAJA
Harrastusliku võrgupüügi toetuseks. Arno Truumets

» TOIMUMISED / DAATUM
Kohtusid Eesti ja Läti Kalaspordi Liidud. Endrik Tõnsberg
» Valgetähe teenetemärk Ene Saadrele
» Karl Plutus 102

» VÕISTUKALASTUS
EMV sisevete allveepüügis.
Endrik Tõnsberg
» EMV spinningupüügis.
» Pühajärve Spinning.
Ralf Mae, Viljar Meister
» EMV õngitsemises. Ralf Mae
» Narva Lõhe 2006. Ralf Mae
» Võistlustest lühidalt

» MAAILM
Kuidas ma lõhe sain ja kuidas see minult ära võeti.
Rain Erala

» Kattegatil haisid püüdmas.
August Karvane
» Harjusejaht Alaskal.
Toomas Mikkor
» Olanga – Põhja-Karjala pärl. Aldo Ollik, Tõnis Tikka
» Kuidas ma Tornio jõest elukala püüdsin. Ivika Epro
» Kalal Saimaa järvel.
Raimo Kummer
» Mõnu, kõdi ja adrenaliin.
Ralf Mae

» VAALARISTSÕNA
Kaido Krass
 
Selles numbris:

KALAKOTT
Eesti naiste haugirekord?
Kaido Krass

Sel saatuslikul hommikul oli mul linna peale asja. Eelmisel õhtul sai Virvega otsustatud, et hommikul järvele ei lähe, sest seal käis alles niitmise ja järve taimestikust puhastamise möll ning vesi oli alla lastud. Aga Virve on Virve ja nii ta ikkagi kalale läks!
Kell oli umbes 9.30, kui helistas „Järva Teataja“ fotograaf Andrus Eesmaa, et ma siva jär...
loe edasi ->

SPINNINGUKOOL Terastrossidest.
Vladislav Korzhets

Haugipüügil on möödapääsmatu kasutada rakenduse juures niisugust manust nagu terastross*, sest üliteravad havihambad lõikavad muidu mängeldes katki nii monofiilse kui ka mitmekiulise õngenööri. Paljud kalamehed kasutavad aga terastrossi ka ahvenaid (või muidki röövkalu) lantides, nii igaks juhuks, sest veekogudes, kus elavad ahvenad, leidub reeglina ka havisid, ke...
loe edasi ->

LENDÕNGEKOOL
Lõheputukatest.
Ralf Mae

Lõheputukad on ilmselt kõige laiem valdkond lendõngeputukate seas – nende sidumisest ning lõhepüügist lendõngega on kirjutatud lugematu arv artikleid, uurimusi ja raamatuid ning kindlasti kirjutatakse veel. Et teema on väga lai ja detailiderikas, vaatleksin vaid väga üldiseid nüansse, mida lõheputukatega seoses arvesse võtta. Keskendume alljärgnevas Atlandi lõhele...
loe edasi ->

MAAILM
Kuidas ma lõhe sain ja kuidas see minult ära võeti.
Rain Erala

Viimane püügipäev Tornio jõel. Mütatud oli juba nädal aega ja nagu ikka – mitte üks tonks kogu selle aja jooksul. Hea, et vähemalt harjused olemas on, mida väikestel jõgedel kiusamas saab käia – nendeta võiks kalasaamise kogemuse vist üldse ära unustada...


loe edasi ->

Olanga – Põhja-Karjala pärl. Aldo Ollik, Tõnis Tikka
Kalareis Venemaale, eriti just Karjalasse, oli meil mõttes mõlkunud juba aastaid. Tegudeni viisid-sundisid eeskätt austatud Asekuninga mahlane Karjala reisikirjeldus siinsamas Kalastajas ja Eesti Ekspressis ilmunud pikem kirjutis Olangast. Ka finantspool tundus ahvatlev – Venemaal kõik asjad ju poolmuidu käes.


loe edasi ->

Mõnu, kõdi ja adrenaliin.
Ralf Mae

Õnn tuli meie laagrisse kolmanda päeva hommikul. Õigupoolest oli Õnn oma lähedalolekust märku andnud juba esimesel päeval, kui ma laagrist mõnisada meetrit allavoolu neli kala otsast lasin, kellest üks oli lõhe ja kolm paaliad. Tundsin nad kohe ära tumeda saba ja punaste kõhualuste järgi, mis kalade veepinnale tulles vilksatasid. Teine päev oli vaatamata pingutust...
loe edasi ->