ajakiri tellimine kontakt
Reklaam
 Ajakiri ilmub 4 korda aastas - märtsis, juunis, oktoobris, detsembris
 

Kalamehejutud, pildid ja kommentaarid on oodatud meie FB lehel

Nr 40 sisukord:
» 10 AASTAT KALASTAJAT
Hanno Kask

» KALAKOTT

» OMA SILMAGA
Nagu ennemuiste. Virgo Jaani

» ÄRITEKST
Olympus Mju: 810. Ralf Mae

» INFO
Salmo Kalamehejutt 2006

» MEIE VETE PÜÜGIKALU
Haug. Leili Järv

» OMA SILMAGA
Metallangerjas. Hanno Kask

» PÜÜGIVIIS
Spinfluga ehk spinningukärbes. Tõlge Maarika Klesman

» SPINNINGUKOOL
Multirull ehk ambassadeur. Vladislav Korzhets

» KOGEMUS
Nõuandeid algajale forellikütile. Rauno Klemm

» LENDÕNGEKOOL
Forellipüük lendõngega. Lauri Peil

» KALAVARUD
Latikate märgistamisest. Randel Kreitsberg

» Jõeforelli taastootmise ja nõuetekohase sugukarja loomise möödapääsmatusest. Raul Pihu

» KALARETK Tuul ja tuulekala. Raimo Kummer

» MAAILM
Kalapüük Ten Thousand Islandil. Toomas Mikkor

» PAJAS JA PANNIL
Tindikonservide valmistamine. Endrik Tõnsberg

» KALAMEHEJUTT / PAJATUS
Noorpõlvemälestus eriti kehvast päevast. Kaido Krass
» Üks suvine lugu. Huko Lumi
» Kuidas minust kalamees sai. Jana Lindmaa

» TOIMUMISED / NÕUKODA
Biomanipulatsioonist Ülemiste järvel. Endrik Tõnsberg
» Kalapüügieeskirjade muutmise ümarlaud. Endrik Tõnsberg
» Euroopa Harrastuskalastajate Liidu aastakoosolek. E.T.
» Balti mere nõuandekomosjoni koosolek. Endrik Tõnsberg
» Paisude teema EL rahade valguses. Enn Treufeldt

» VÕISTUKALASTUS
Järvakate spinninguvõistlus Rael. Kaido Krass
» Lendõngevõistlus Paunküla Pike. Ralf Mae
» MAAILM
Kalapüügist ja kala söömises Portugalis. Viljar Meister
» Skrevoy ookeanivetel. Aldo Tatter
» Samal ajal mõnikümmend kilomeetrit eemal...

» KASULIK TEADA
Tamiilide tugevusest

» KALARISTSÕNA Kaido Krass
» Kalastajates 1-40 ilmunud materjalide sisukoond
 
KOGEMUS
Nõuandeid algajale forellikütile. Rauno Klemm
Ei ole minu näol tegemist aastakümneid mööda veekogusid tallanud „vana kalaga”. Küll aga olen juba mõnda aega võrdlemisi tihti külastanud jõekaldaid, just neid metsikumaid – forellijõgedel. Õppida ja kogeda on veel ääretult palju, kuid teatud seaduspärasused ja teadmised hakkavad juba selgeks saama. Kuna veel on meeles esimesed „jõekajahid”, on viimane aeg anda mõningaid näpunäiteid forellipüügist algajale. Alustame siis algusest…

Esimene ülesanne: leida sobiv varustus
Eesti on forellijõed valdavalt väikesed ja võrdlemisi võsastunud, seega nõuavad paratamatult teistsugust varustust, kui kasutatakse näiteks suurematel veekogudel. Dzhunglisarnased jõekaldad seavad eelkõige piirangu ridvale. Väiksematel jõgedel, kust alustada tasub, reeglina üle 2,10 meetri pikkust ritva ei soovitaks. Muidugi on võimalik igasuguste teivastega püüda, kuid omast kogemusest julgen väita, et selline jukerdamine kalapüügi nime ei vääri. Ka suurematel jõgedel pole mõtet eriti pika spinninguga püüda, sest paar viskepikkuse lisameetrit ei muuda reeglina midagi. Spinningu käepide võiks olla võrdlemisi lühike, võimaldamaks mugavamat püüki.

Ridva jäikus sõltub püüdjast ja püügitaktikast. Liiga pehme ritv vibutab liiga palju, segades püüki võsavahel, kuid samas on asendamatu väga kergete lantidega püüdes. Jäigem ritv lubab pikki ning täpseid viskeid ja muudab haakimise efektiivsemaks, kuid landitunnetus pole nii vahetu ja selge. Üldiselt sobivad jõeforellipüügiks ridvatestid vahemikus 0-25 grammi (nt. 0-7 gr või 5-15 gr).

Lisaks püüki otseselt mõjutavatele teguritele võiks ridva puhul pöörata tähelepanu ka teistele aspektidele, näiteks on oluline ridva värvus. Kuigi see võib tunduda pedantlik, mõjutab värv püüki. Tootjad üritavad ju tihti ostjaid meelitada „stiilsete” värvikombinatsioonidega ja särava kujundusega. (Alustasin isegi igati toreda ja särava ridvaga. Ühel juunikuu hommikul kuulsin väikesel jõel kala ühepäevikut võtmas. Kuna jõgi oli madal, siis hiilisin kohale ning nägingi kena kala. Aga nii kui oma särava ridva puude vahelt välja sokutasin, tegi kala minekut. Sellest ajast olen otsinud tumedaid ja eelistatult matte ritvasid. Näiteks praegu on kasutusel Shakespeare Synergy). Täiesti välistaksin väikestel jõgedel neoonotstega spinningud.

Rulli valik
Forellipüügiks jõgedel on soovitatav kasutada väikese või keskmise klassi rulli (pool mahutab 100 m kas 0,20 või 0,30 mm tamiili). Rullitüüpidest on valdavad kinnised või lahtised rullid. Kinnise rulliga on lihtsam lanti heita, samuti ei kipu tamiil sassi minema, küll aga kannatab viskepikkus ja tamiil/nöör kulub oluliselt kiiremini. Lahtise rulliga on võimalik täpsemaid viskeid teha ning landi lend iga hetk peatada, kuid lahtise rulli pool on vastuvõtlikum igat liiki sodile. Valik jääb igaühe enda teha. Sõltumata otsusest võiks vältida väga erksaid toone nagu spinningu puhulgi. (Rullide tüüpidest, ehitusest ja muust kirjutab ka Kalastaja nr. 23.)

Tamiil või nöör
Küsimus „nöör või tamiil?“ painab paljusid kalamehi, sealhulgas forellipüüdjaid. Nöör tähendab tunduvalt suuremat tõmbetugevust väiksema läbimõõdu juures, mida on vaja eelkõige lantide päästmiseks kinnijäämise korral, sest roikaid ja põõsaid meie jõgedes juba jätkub. Kuna nöör ei veni peaaegu üldse, tunneb sellega püüdes kalamees iga väiksemagi võtu ära ning teeb kergemini vahet rohul/roikal ja kalal. Nimetatud omadus on samas ka nööri suuremaid puudusi. Näiteks võib tuua suurtele forellidele iseloomuliku käitumise: kala tuleb pinda ja hakkab peaga raiuma. Tamiil pehmendab tõmbeid ja seega kurnab kala, nöör ei veni ning lant võib seetõttu kergemini lahti tulla. Nöör jookseb poolilt paremini maha võimaldades pikemaid heiteid, samas tekib tihemini sasisid, mille harutamine võib võimatuks osutuda. Kokkuvõtvalt võib öelda, et mõlemal on oma positiivsed omadused ning üht ei saa teisest paremaks pidada. Eelistus on individuaalne.

Läbimõõtudest. Kasutades tamiili, võiks selle jämedus olla 0,20 – 0,26 mm. Talvel tasub kasutada jämedamat ja suvel peenemat tamiili. Nööri läbimõõt võiks jääda vahemikku 0,10 – 0,15 mm. Talvel tuleb üle minna tamiilile või siis osta spetsiaalne talvine nöör, mis ei jäätu (Eestis on müügil Power Pro Ice).

Järgneb: "Kalastaja" nr 40

Tekst: Rauno Klemm