ajakiri tellimine kontakt
Reklaam
 Ajakiri ilmub 4 korda aastas - märtsis, juunis, oktoobris, detsembris
 

Kalamehejutud, pildid ja kommentaarid on oodatud meie FB lehel

Nr 39 sisukord:
» TOIMETAJA LEHEKÜLG Ralf Mae

» KALAKOTT

» KOGEMUS
Kui lähedal on piisavalt lähedal? Tauno Jürgenstein

» ÄRITEKST
Olympus Mju: 720 SW. Ralf Mae

» KASULIK TEADA
Ilmus harrastuskalastust tutvustav voldik. T. Jürgenstein

» MEIE VETE PÜÜGIKALU
Merisiig. Leili Järv

» SALMO KALAMEHEJUTT Jutukonkurss alustab taas!

» KOGEMUS Vabinalantide valmistamine. Tõlge Maarika Klesman

» SALMO ÕNGEKOOL Õngitsemisest eksperdi pilguga Normunds Grabovskis

» KOGEMUS Võrgupüügist läbi harrastaja silmade. Hanno Kask

» LENDÕNGEKOOL Lendõngeridvad. Sven Kilusk

» TERVIS Allergilistest putukahammustustest. Leho Rips

» KALAVARUD Jõeforell Soodla ülemjooksul. Raul Pihu

» MUREMEELI Ikka see mure punase pärast. Rein Truumets

» VÕISTUKALASTUS Kalapüügivõistlus Viljandi järvel. Jüri Pukk
» Eesti meistrivõistlused kirbutamises. Ralf Mae
» Pühajärve Kuldkala
» Võistlustest lühidalt

» TOIMUMISI
Lendõngitsejate talvine kokkutulek Tõrvaaugul. Ralf Mae
» Helsingi Kalastusvaldade päevad. Endrik Tõnsberg

» SININE RIST Tindist ja ussidest tema ujupõies. Z. Merilo

» KALAMEHE TEHNIKA
Milleks kalamehele ATV. Hanno Kask, Raimo Kummer

» KALAMEHEJUTT Hilissügisene havipüük. Kalju Rohtla

» PAJAS JA PANNIL Siia- ja lõheroad. Mart Vabar

» PAJATUS
Meenutusi talvisest ahvenapüügist Tamulal. Arved Kiisk

» KODULUGU
Väike vanker – kalurite peamine veovahend. Manivald Kuik
» Meenutusi angerjapüügist Ruhnus. Matti Uusjärv

» KORD ON KORD ON KORD
Üheskoos röövpüüdjate vastu! Taavi Nuum

» MAAILM Taas tarpoonijahil. Sergei Põlme
» Nuweiba delfiini lugu. Toomas Mikkor

» FORTUUNA Auhinnad loositud!

» KALARISTSÕNA Kaido Krass
 
SININE RIST Tindist ja ussidest tema ujupõies. Z. Merilo
Meil püütav meritint (Osmerus eperlanus L.) kuulub tintlaste sugukonda ja on külmalembene poolsiirdelise eluviisiga kala. Elupaigana eelistab meritint riimvett suurte jõgede suudmealadel, kuid on tavaline kogu meie ranniku ulatuses.

Läänemeres on meritint jääaja relikt ning tema asurkonnad paiknevad suuremates mage-dama veega lahtedes. Lahtede vahele jäävas sügavas avameres meritinti ei esine. Kohalike elutingimustega kohastudes on asurkondade vahel arenenud erinevused mitmete suurusnäitajate, kasvukiiruse ja suguküpsuse saabumise vahel.

Tähtsaimad meritindi koelmud Eestis asuvad Pärnu jões umbes 2 meetri sügavuses vees ja kalarohketematel aastatel ka mõlemal pool jõe suuet madalaveelistes kaladalähedastes piirkondades kuni 4 meetri sügavusel. Meritint koeb ka Matsalu lahes ja paljudes Põhja-Eesti ja saarte vooluvetes, kuhu kudekari liigub märtsis-aprillis. Koelmu põhi on harilikult liivane, vahel kiviklibune, veevool üsna tugev. Kogunemine koelmupiirkonda algab paar kuud varem, sealjuures saabuvad esi-mestena suuremad isakalad. Meritint koeb jahedas (3-5 C) vees ja võib kudeda veel enne jääkatte täielikku lagunemist ka paar kraadi madalamal veetemperatuuril. Takistuseks võib saada reostus, madal veeseis ja kalatrepid – neid meritint ületada ei suuda. Kudemine kestab kahest nädalast pooleteise kuuni, kuni veetemperatuur tõuseb üheksa või kümne kraadini. Kudemise ajal kalad ei toitu.

Suguküpsus saabub isastel kaladel 2-3 aastaselt, emastel 3-4 aastaselt. Kudekarjas on enamuses 3-6 aastased kalad. Peale kudemist liiguvad kalad tagasi merre lahe avaossa. Täiskasvanud meritindid toituvad põhjaloomastikust, teistest väiksema-test kaladest ja ka koetud kalamarjast. Meritindid ja nende mari on omakorda suurepäraseks toiduks paljudele teistele kalaliikidele.

Mari haudub 4-6 nädalat temperatuuril kuni 11,4° C. Kui veetemperatuur mingil põhjusel järsult tõuseb ja marja haudeaeg selletõttu tunduvalt lüheneb, väheneb koorunud vastsete elujõulisus. Koorunud vastsed hoiduvad koelmupiirkondade lähedusse vee põhjalähedasse kihti kuni juuli teise dekaadini. Peale seda liiguvad nad hajusalt laiali sügavamale lahtede avaosasse, rannikupiirkonda ja jõgede suudmealadele. Septembris liiguvad meritindid toitumisrajoonidesse, mis asuvad 30-50 meetri sügavusel merevees.




Käesolevas loos huvitab meid rohkem aga hoopis meritindi ujupõis, õigemini para-siidid, mis ujupõies elutsevad ja mis kalameeste seas ikka ja jälle küsimusi tekitavad – mis ussid need siin õieti on ja kas nad sööjale ka kuidagipidi ohtlikud on. Lisatud suurendusega fotod on pildistatud läbi ujupõie seina, vastu valgust.




Meritindi ujupõies parasiteerivate ümarusside teaduslik nimi on Cystidicola farionis (sugukond Anisacidae). Nad on niitjad, valkjad, klaasjad ümarussid ning kui neid on palju, moodustub ujupõies ohtralt lima. Parasiit on laialt levinud, ehkki mujal maailmas tuntakse Cystidicola farionist peale meritindi peamiselt lõhelaste ujupõieparasiidina.




Eestis on parasiidi vaheperemeesteks kirpvähid ja müsiidid, vastavalt Pontoporeia affinis ja Mysis relicta ja nende elupiirkonnas on meritindi tabandumusparasiitidega peaaegu 100%. Parasiidil esinevad nii isas- kui emasisendid ja palja silmaga vaatlemisel on isastel sabapoolne ots kõhtmiselt kõverdunud. Munevad emased ning munad väljutatakse läbi pneumaatilise trakti kala söögitorusse.