ajakiri tellimine kontakt
Reklaam
 Ajakiri ilmub 4 korda aastas - märtsis, juunis, septembris, detsembris
 

Kalamehejutud, pildid ja kommentaarid on oodatud meie FB lehel

Nr 39 sisukord:
» TOIMETAJA LEHEKÜLG Ralf Mae

» KALAKOTT

» KOGEMUS
Kui lähedal on piisavalt lähedal? Tauno Jürgenstein

» ÄRITEKST
Olympus Mju: 720 SW. Ralf Mae

» KASULIK TEADA
Ilmus harrastuskalastust tutvustav voldik. T. Jürgenstein

» MEIE VETE PÜÜGIKALU
Merisiig. Leili Järv

» SALMO KALAMEHEJUTT Jutukonkurss alustab taas!

» KOGEMUS Vabinalantide valmistamine. Tõlge Maarika Klesman

» SALMO ÕNGEKOOL Õngitsemisest eksperdi pilguga Normunds Grabovskis

» KOGEMUS Võrgupüügist läbi harrastaja silmade. Hanno Kask

» LENDÕNGEKOOL Lendõngeridvad. Sven Kilusk

» TERVIS Allergilistest putukahammustustest. Leho Rips

» KALAVARUD Jõeforell Soodla ülemjooksul. Raul Pihu

» MUREMEELI Ikka see mure punase pärast. Rein Truumets

» VÕISTUKALASTUS Kalapüügivõistlus Viljandi järvel. Jüri Pukk
» Eesti meistrivõistlused kirbutamises. Ralf Mae
» Pühajärve Kuldkala
» Võistlustest lühidalt

» TOIMUMISI
Lendõngitsejate talvine kokkutulek Tõrvaaugul. Ralf Mae
» Helsingi Kalastusvaldade päevad. Endrik Tõnsberg

» SININE RIST Tindist ja ussidest tema ujupõies. Z. Merilo

» KALAMEHE TEHNIKA
Milleks kalamehele ATV. Hanno Kask, Raimo Kummer

» KALAMEHEJUTT Hilissügisene havipüük. Kalju Rohtla

» PAJAS JA PANNIL Siia- ja lõheroad. Mart Vabar

» PAJATUS
Meenutusi talvisest ahvenapüügist Tamulal. Arved Kiisk

» KODULUGU
Väike vanker – kalurite peamine veovahend. Manivald Kuik
» Meenutusi angerjapüügist Ruhnus. Matti Uusjärv

» KORD ON KORD ON KORD
Üheskoos röövpüüdjate vastu! Taavi Nuum

» MAAILM Taas tarpoonijahil. Sergei Põlme
» Nuweiba delfiini lugu. Toomas Mikkor

» FORTUUNA Auhinnad loositud!

» KALARISTSÕNA Kaido Krass
 
Selles numbris:

MEIE VETE PÜÜGIKALU
Merisiig. Leili Järv

Merisiig(Coregonus lavaretus lavaretus L.) on suupärasema, siia nime all tuntud üle kogu rannikumere, vaid Ruhnu rahva hulgas kasutatakse eripärast nime sik, mõnikord ka siken. Inglise keeles – european whitefish; saksa keeles – Grosse Maräne; soome keeles – vaellussiika, karisiika, siika; rootsi keeles – sik; läti keeles – siga; leedu keeles – sykas; v...
loe edasi ->

KALAVARUD Jõeforell Soodla ülemjooksul. Raul Pihu

Soodla jõgi (pikkus 75 km, valgala 236 km2) algab Järvamaalt Ambla lähistelt ning suubub Harjumaal Jägala jõkke viimase alamjooksul, olles peajõe suurim sissevool. 16 kilomeetrit enne Jägalasse jõudmist tõkestab jõe Tallinna veevarustussüsteemi kuuluva Soodla veehoidla kõrge pais, mille taga laiub 286 hektari suurune kaunis tehisjärv. Jõgi voolab suures ulatuses soostunud ...
loe edasi ->

SININE RIST Tindist ja ussidest tema ujupõies. Z. Merilo

Meil püütav meritint (Osmerus eperlanus L.) kuulub tintlaste sugukonda ja on külmalembene poolsiirdelise eluviisiga kala. Elupaigana eelistab meritint riimvett suurte jõgede suudmealadel, kuid on tavaline kogu meie ranniku ulatuses.
Läänemeres on meritint jääaja relikt ning tema asurkonnad paiknevad suuremates mage-dama veega lahtedes. Lahtede vahele jäävas sügavas avam...
loe edasi ->

KALAMEHE TEHNIKA
Milleks kalamehele ATV. Hanno Kask, Raimo Kummer

Enamik väikestel järvedel kalastajatest ei tunne puudust ei ATV-st ega lume-saanist. Reaalne vajadus mingisuguse motoriseeritud sõiduvahendi järgi tekib enamasti siis, kui päevakorda tõuseb talvel merejääle või Peipsile tirgutama minek.


loe edasi ->

PAJAS JA PANNIL Siia- ja lõheroad. Mart Vabar

Meie kaladest peaks lõhe kasvama kõige suuremaks – kui tal seda muidugi teha lastakse. Siiski on nii Eesti vetest kui lähemast ümbrusest püütud mitmekümne kilo raskusi lõhepurikaid. Alla 5-6 kilo raskune lõhe on ka maitselt kehvapoolne, kuigi suuremaid liiga kerge leida pole. Siiski püütakse lõhet ka merest, mitte ei saada ainult kasvandusest – ja see annab lootust tõelise...
loe edasi ->

KOGEMUS Võrgupüügist läbi harrastaja silmade. Hanno Kask

Kalapüüki nakkevõrkudega on läbi aegade peetud kutseliste pärusmaaks. Mina päris nii ei arva – kes kordki ise võrku on lasknud, see teab, et sel püügiviisil on lisaks kalasaagile hulk võlusid ning ega sportlikust momendistki puudu jää.


loe edasi ->