ajakiri tellimine kontakt
Reklaam
 Ajakiri ilmub 4 korda aastas - märtsis, juunis, oktoobris, detsembris
 

Kalamehejutud, pildid ja kommentaarid on oodatud meie FB lehel

Nr 38 sisukord:
» TOIMETAJA LEHEKÜLG
Ralf Mae

» KALAKOTT

» ÄRITEKST
» JahtiJakt riietus/Jahivarustus
» Olympus E-500. Ralf Mae
» Täiuslik heide DVD. Ralf Mae

» MEIE VETE PÜÜGIKALU Luts. Leili Järv

» EELINFO
Eesti meistrivõistlused kirbutamises

» SALMO & LUTS SIKUTIKOOL Kalapüük põiksikuti e. balanssiiriga. Aleksei Andrejev

» KOGEMUS
Siiapüügist Tallinna lahel. Hanno Kask

» Jõeõng ehk talitonka. Randel Kreitsberg

» ÄRITEKST Kahlamisvarustus Visionilt

» FLYFISHING.EE LENDÕNGEKOOL
Putukate sidumisvahendid.
Sergei Fesko

» ÜHISTEGEVUS / NÕUKODA
Prügitalgud Paunküla veehoidlal. Ralf Mae
» Kalapüügiseaduse arutelu. Endrik Tõnsberg
» Eesti Kalaspordi Liit pidas nõu. Endrik Tõnsberg
» Lõheliste elutingimuste arutlusseminar. Endrik Tõnsberg

» DAATUM Rein Truumets 60

» PAJAS JA PANNIL Silmud karpi Pärnu moodi. Endrik Tõnsberg

» PAJATUS / KALAMEHEJUTT / ÜHE KALA LUGU
Hilissügisene ekstreemkalapüük. Randel Kreitsberg
» Tõeline kalamehejutt. Kati Krass
» Kalamees on kalamees.
Raul Tiit
» Kuidas vahest rekordeid saadakse. Indrek Leissoo
» Maasikad kuldkollasel küljel. Rauno Klemm

» MAAILM Prantsuse Guajaanas elektriangerjal. Sergei Põlme

» KODULUGU Mälestusi lestast ja lestapüügist. Manivald Kuik

» MAAILM / VÕISUTKALASTUS
Maailma Karikavõistlused 2005 Taiwanis. Viljar Meister

» Koosolekud Taiwanis. Endrik Tõnsberg

» KALASTAJA PAADILISA
Toimetajalt. Raimo Kummer
» Milleks kalamehele mootorsaan? Hanno Kask
» Munakoorega lääneranniku saartel, 2. osa. Raimo Kummer
» Elektriline päramootor – miks ja milline? Raimo Kummer

» MAAILM Kaks nädalat paradiisis. Urmas Rahnel

» KALARISTSÕNA Kaido Krass
 
Elektriline päramootor – miks ja milline? Raimo Kummer
Elektrilised päramootorid peaks oma omadustelt harrastuskalastajatele igati sobilikud olema, kuid Eestis ei ole need väga suurt populaarsust võitnud. Nad on vaiksed, ei häiri ega saasta loodust ja enamik tootjatestki ütleb oma reklaamis, et elektrimootor on ideaalne kalastamiseks, kasutamiseks kanuudel ja purjekatel ning sõitmiseks looduskaitse all olevatel veekogudel.

Landivedamiseks on elektrimootor tõesti parim. Kalamehele sobiva, 3-5-meetrise paadiga suudavad need ilusti vedamiskiirust arendada, bensiinimootorile iseloomulikku müra ei ole ja ka mootor ise on keskkonnasõbralik – ei teki heitgaase ja võimalus, et vette sattub kasvõi tilgake kütust või õli, on välistatud. Suurema rahakotiga kalastajatel on elektrimootor rakendust leidnud ka aluse lisamootorina. Allkirjutanu on korduvalt kasutanud paati, mille 20 hj bensiinimootoriga sai kiiresti kalakohta sõidetud ja seal siis juba elektrimootoriga lanti järgi veetud. Järgnevalt katsun vastata kahele pealkirjas esitatud küsimusele ja anda väikese ülevaate sellest, milliseid elektrilisi päramootoreid turul on ja millised on nende erinevused.

Miks?
Ameerikas kasutatakse elektrilist päramootorit peamiselt trollingul, väikejahtidel manööverdamiseks ja keskmist mõõtu järvepaatidel vöörivindi asendajana. Eestis näeb enamik inimesi elektrimootori kasutamismõtet kohtades, kus sisepõlemismootoriga sõitmine on keelatud ja selliseid järvekesi meil jätkub. Nagu eelpool öeldud, on meie kalameestel paate, mis on just seetõttu varustatud kahe mootoriga.

Seadusest täht-tähelt järge ajades selgub aga, et Eesti seaduseandja ei tee mootoritel vahet ning sisepõlemis- ja elektrilist mootorit käsitletakse võrdselt. Nagu ikka, tuleb selguse saamiseks üle vaadata mitut erinevat õigusakti. Keskkonnaministri määruses pealkirjaga „Veesõidukite hoidmise ja kasutamise nõuded” ei leia elektrimootori kohta sõnagi. Küll aga ütleb määrus, et „Mootoriga varustatud veesõidukite kasutamine avalikuks kasutamiseks määratud järvedel, mille pindala on alla 100 hektari ja jõgedel, mille minimaalne laius veesõidukite liiklemist võimaldaval lõigul on alla 10 meetri, on keelatud”. Esimesed piirangud on seega selged, kuid Veeseaduse §18 annab maavanematele õiguse keelata veesõidukitega liiklemine, kehtestada kiiruse piirang ja mootori kasutamine mõnel oma piirkonna veekogul. Nii on näiteks keelatud mootori kasutamine Jõgevamaal Saadjärvel. Kolmandaks! Kui veekogu, kus te kavatsete mootorpaadiga sõita, asub mõnel looduskaitsealal, tuleb kindlasti läbi lugeda selle kaitseeeskiri, enamasti sisaldavad need piiranguid paadimootori kasutamisele. Näiteks võib siinkohal tuua kõigile tuntud Pühajärve. Otepää looduspargi kaitse eeskiri ütleb sulaselgelt, et „Looduspargis on lubatud mootorita ujuvvahendiga liiklemine”. Nii mõnigi kalamees on elektrimootori seetõttu elektriajamiks nimetanud ja näib, et kohalike keskkonnainimestega selle osas ka üksmeelele jõudnud. Ka mootorite müüjad ütlevad, et elektri- ja sisepõlemismootori võrdne käsitlemine on nonsenss ja sel juhul tuleks täpsustada, et kas elektrimootoriga alus on ikka mootorpaat.

Keskkonnaametnikud siin aga probleemi ei näe. Keskkonnaministeeriumi veeosakonna juhataja Indrek Tamberg ütles Kalastajale, et küsimus ei ole otseselt reostuses, sest ka korras bensiinimootor ei reosta midagi. Mootori kasutamine osadel siseveekogudel on keelatud, sest need tekitavad vibratsiooni, lainetust ja müra, mis võivad rikkuda kaldaid, häirida loomi, linde ja kalu. Kuigi ka kõige võimsamad elektrimootorid, ammugi siis nõrgemad ja Eestis levinuimad, pole ühegi loetelus toodud kahju tekitamiseks võimelised, ei ole kavas elektrimootorit lubavaid punkte esialgu määrusesse sisse kirjutada. Tambergi sõnul ei ole ühtegi sellist ettepanekut ministeeriumile laekunud ja kui need peaks tulema, siis neid ka arutatakse. Ilmselt ei ole ühtegi ettepanekut laekunud seetõttu, et keegi ei ole lubamatu elektrilise päramootori kasutamise eest veel trahvi saanud ja seetõttu nende müük vähenenud, kuid see aeg ei pruugi olla väga kaugel. Kalastajale teadaolevalt on mõned Eesti keskkonnateenistused seaduseid tõlgendanud nii, et elektrimootorile piirangud ei kehti ning nende kasutamist lubanud. Keskkonnainspektsioonist öeldi aga Kalastajale, et elektri- ja sisepõlemismootoritel vahet ei tehta – neid käsitletakse ühtmoodi ja seega võib eeldada, et ka trahvid tulevad.

Kas elektrimootorid on seadusest välja ununenud või teadlikult jäetud, ei ole Kalastajale teada. Igatahes tundub, et teema vajaks täpsustamist ja loodetavasti teevad elektriliste päramootorite müüjad või teised piisavalt suured huvigrupid keskkonnaministeeriumile vastavad ettepanekud. Elektrimootor on kalastajale tubli abiline ja keskkonnale ei suudaks kanda vaid kerget elektrimootorit, on üksikuid, bensiinimootor seevastu pakub jõudu ka kiiremaks sõiduks. Elektrimootor sobib kalamehele, kellele meeldib kas väiksema plastik- või täispuhutava paadiga mõnel järvel lanti vedamas käia ja looduse hääli kuulata. Mootorit on kerge kaasas võtta, sõites ei ole müra, akut võib heal juhul jätkuda päevaks-paariks ja ka hinnalt on elektrimootor odavam. Allkirjutanu teab omast käest, kui mõnus on elektrimootori jõul mõne järve vastutuule ots järgi vedades võtta ja siis allatuult triivides lanti visata. Arvestama peab aga sellega, et enamasti on elektrimootorid suhteliselt väikese võimsusega, juba keskmise tuule ja laine jõust nõrgemate mudelite jõud üle käi. Miinuspoolele tuleb kanda seegi, et elektrit kanistrist juurde valada ei saa – kui aku tühjaks saab, tuleb käiku lasta kondiaur.

Milline?
Mitmete tuntud päramootorite valmistajate tootevalikus elektrilisi jõuallikaid ei ole. Näiteks ei leidnud me seda Honda, Mercury, Marineri, Tohatsu ja Evinrude-Johnsoni tootevalikutest. Viimane neist on elektrimootoreid kunagi kindlasti tootnud, allakirjutanulgi on olnud au üht sellist kasutada. Tegelikult on elektrimootorite tootjaid aga päris palju ja osad neist tegelevadki vaid nende valmistamisega. Sarnaselt sisepõlemismootoritele tehakse neid nii mage- kui soolases vees kasutamiseks ja nii klassikalise kuju kui ka sisepäramootorile iseloomuliku jalaga. Enamik neist on käsijuhtimisega, kuid võimalik on hankida ka nii käsi- kui jalgjuhtimise puldid. Viimased on populaarsed kõrgete istmetega Ameerika järvekalastuspaatidel. Enamik elektrilistest päramootoritest on 12V toite peal, kuid leida võib ka 36V, 48V ja 60V toite peal mootoreid. Nõrgimad neist jäävad 0,5 hj juurde, kuid olemas on ka 5 hj mootor! Tõsi, selle juurde kuulub 8 akust koosnev komplekt, maalaadija ja kaugjuhtimispult. Tootjafirma Ray andmetel sõidavad sellise mootoriga isegi suured pontoonpaadid, mis mahutavad 40 reisijat.

Järgneb "Kalastaja" nr. 38 lk 112