ajakiri tellimine kontakt
Reklaam
 Ajakiri ilmub 4 korda aastas - märtsis, juunis, oktoobris, detsembris
 

Kalamehejutud, pildid ja kommentaarid on oodatud meie FB lehel

Nr 37 sisukord:
» TOIMETAJA LEHEKÜLG
Ralf Mae

» KALAKOTT

» KALAMEHE KAAMERA
Olympus SP-500 Ultra Zoom
Ralf Mae

» KALAKOTT
Kärevere Kaarli koha.
Randel Kreitsberg

» MEIE VETE PÜÜGIKALU
Lõhi. Mart Kangur

» KOGEMUS
Ujukite valmistamine.
Harri Nurk

» FLYFISHING.EE LENDÕNGEKOOL
Lendõngerullid.
Lauri Peil

» SININE RIST
Parasiidid lõheliste kõhuõõnes.
Zoja Merilo

» VÕISTUKALASTUS
» Saare Särg. Ralf Mae
» EMV sisevete allveekalastuses.
Endrik Tõnsberg
» Pühajärve Spinning.
Marko Kinusar
» Pühajärve Õng. Ralf Mae
» Eesti meistrivõistlused õngitsemises. Ralf Mae
» Narva Lõhe / EMV spinningupüügis. Ralf Mae
» Võistlustest lühidalt.

» ÜHISTEGEVUS
Vee-elupaikade taastetööd Järvamaal.
Tauno Jürgenstein

» PAJATUS
» Lugusid suurtest forellidest.
Kaido Krass
» Haugipüük forellijõgedel.
Tõnu Väät

» MAAILM
» Prantsuse Guajaanas aimaraad jahtimas. Sergei Põlme
» Kalapüük Euroopa Liidu moodi.
Randel Kreitsberg

» ÄRITEKST JahtiJakt ülikond nüüd saadaval ka Eestis!

» NÕUKODA
» Väinamere kalapüügipiirangute läbirääkimised. E. Tõnsberg
» Veekogude rentimise korra väljatöötamine. E. Tõnsberg

» MAAILM / KOGEMUS
Kaameraga kalade jahil.
Toomas Mikkor

» KARVAKALA
Hülgejutt. Mart Vabar

» PAJAS JA PANNIL.
Rannakala. Mart Vabar

» KALASTAJA PAADILISA
Toimetajalt. Raimo Kummer
» Kalamehe unistuste paat.
Hanno Kask
» Munakoorega Lääneranniku saartel. Raimo Kummer
» Galia 565 – paat, mis sobib kõigeks.
Raimo Kummer

» MAAILM
Norra tundravetel, rõhuga lõhepüügil. Ralf Mae

» KALARISTSÕNA
Kaido Krass
 
Galia 565 – paat, mis sobib kõigeks.
Raimo Kummer
Rahvatarkus ütleb, et kui üks asi sobib kõigeks, ei saa see olla väga hea mitte millekski, ent tänase paadiloo peategelase, daycruiser tüüpi Galia 565 kohta seda öelda ei saa. Kalastaja Paadilisa proovisõit ja paadi tehnilised andmed näitavad, et tegemist on alusega, millega võib teha enamvähem kõike.

Kõige paremini sobib see paat inimesele, kel veega seotud harrastusi mitmeid ja kes ootab ühelt paadilt võimalikult laia kasutusvaldkonda – et saaks naise ja lastega ilusa ilmaga merel niisama mõnuledes lõbusõitu teha, võtta ette väiksemaid matku ja veeta ööd paadis ning miks mitte ka kalastada. Selle tarbeks on paadi varustuses näiteks ridvahoidjad.




Galia on tüüpilise daycruiser´i kerega, mille vööris on väike kajut ja taga avatud kokpit. Viimane tundub sellel mudelil kuidagi eriti avar ja paadi kasutamismugavusele tuleb kindlasti kasuks lisavarustusena saada olev telktent. Hiljem kirjutan nendest ka täpsemalt. Nagu nimestki eeldada võib, on tegemist alla kuue meetrise paadiga, millel vastavalt Euroopa Liidu nõuetele on uppumatu kere. Paat on mõeldud kasutamiseks nii sisevetes kui rannikumeres, EU C kategooria lubab sõita kuni 10 miili kaldast. Soome saab sellega seega sõita ja nädalalõpp Porkkala saarte vahel peaks igati meeldejäävaks kujunema. Hea ilmaga kulub vaid mõni tund, et jõuda kaljusaarte vahele ringi vaatama või kala püüdma. Maaletooja kinnitusel võib seda paati väikese treileriga vedada, mis tähendab, et ka Peipsi ja Emajõgi ei ole kättesaamatus kauguses. Kasutada on lubatud kuni 150 hp mootorit ja tonn kaaluva paadi kohta on seda parasjagu. Maksimumvõimsusega mootor peaks olema igati piisav ka kõikvõimalike veespordivahendite, suuskade, wakeboardi, banaani ja rõngaga hullamiseks. Nende vedamiseks on paadi põhivarustuses olemas ka mastid.
Kalastaja käis Galia 565 sõiduomaduste ja võimaluste lähemaks uurimiseks proovisõidul septembri lõpus. Meie teejuhiks Galeoni paatide maailmas oli kaubamärki Eestis esindava Alter Electric OÜ juhataja Roland Silluta.

Galeoni perekond
Galeon on Poola paadiehitaja ja kogu perekonda kuulub kokku 18 mudelit alates 4,4 meetrisest lahtisest mootorpaadist kuni 11,5 meetrise luksusliku kaatrini välja. Selles vahemikus on raske leida paaditüüpi, mida perekonnas ei oleks. Mudelinimetustes on Galeoni kõrval kasutusel veel Galia ja Nimo. Kõik tehasest väljuvad paadid vastavad Euroopa Liidu kvaliteedi- ja ohutusnõuetele. Kõige rohkem populaarsust on Galeoni paadid võitnud Inglismaal ja Saksamaal, kuhu rändab enamik tehase toodangust.

Galia 565 on daycruiserite perekonna värskeim paat. Esitleti teda alles selle aasta kevadel, 2006. aasta mudelitel on tulemas väikesed muudatused mõnes disainielemendis. Paat on 561 cm pikk, 243 cm lai, vöörikajuti ja avara kokpitiga. Alust kai ääres vaadates võib öelda, et uue mudeli disain on tõesti õnnestunud – paadi väliskuju on kaasaegne, samas ei ole seal ka midagi ekstravagantset. Eestlastele peaks see igati sobima, tagasihoidlikkus meile teatavasti meeldib. Väliskujus torkab silma, et kajutil on olemas küljeaknad, mida sellise klassi paatidel just sageli ei kohta, pigem on need tuttavad suurtelt avamerejahtidelt. Nagu selgus, langeb läbi nende kajutisse ka oluline hulk lisavalgust. Katuseluuk seevastu oli harjumuspäratult väike, kuid juba järgmise aasta mudelitel on see suuremaga asendatud. Oluline on märkida sedagi, et paati saab sisse igalt poolt – kõige lihtsam on peale ronida ükskõik kummast poordist ja selleks on parrastele sissepoole ehitatud astmed. Vöörist sisenemist hõlbustab aga teki ääres olev rada, millele ei oskagi nimetust anda. Walkaround ta ei ole, aga vöörist kokpitini saab seda mööda ilusasti kõndida. Vööris on 565-l suhteliselt kõrged reelingud, millest sisse- ja väljaronimisel on hea kinni võtta. Sisedisainis torkavad igal sammul silma ümarad detailid – ümarad on tagaistmete seljatoed, armtuurlaua elemendid, kokpiti astmed ja palju muud.

Kajuti poole vaadates hakkab esmalt silma suur ja kumer klaasist uks, millest on väga hea sisse ronida. Kui sirge uksega kajutisse peab sisse ronima nagu väike laps trepist alla, tagumik ees, siis Galia uks on ka ülevalt lahti ja sinna saab täiesti normaalselt sisse astuda. Kajut tundub suur, ilmselt on oma osa sellel, et kolmest aknast langeb sisse palju valgust. Proovimisel selgus, et ka pikem mees peaks sinna magama mahtuma. Asemed on kahele inimesele, kuid kui kahe voodi vahele spetsiaalne lisapadi panna, saab kajuti ühtlaseks suureks voodiks muuta ja kahe täiskasvanu vahele mahub ära ka laps. Kajutiruumi vähendavad eespool jutuks tulnud välisteki käimisrajad, kuid vähenemine on pigem visuaalne kui füüsiliselt tunnetatav. Kui paadi kallal norida tahaks, siis ühe ja ainsa põhjuse leiab just kajutist. Selle seintelt vaatab vastu puhas plastik. Tekstiilkatted, mis paadi üldhinda arvestades ei tohiks ju palju maksta, muudaksid kajutis olemise ehk õdusamaks.

Kokpit on Galial üllatavalt suur, kuid paat on üsna lai ja mõned sentimeetrid ruumi on ilmselt võidetud ka ujumisteki arvelt. Kokpitti sisenedes hakkavad kõigepealt silma ilusad tikkapuust käepidemed, soovi korral saab tellida ka tikkapuust kokpiti põranda. Põrand on paadil karestatud ja libe ei tohiks see olla isegi märjana. Erinevalt eelmisest mudelist on 565 isetühjeneva kokpitiga ja sisse pritsinud või taevast alla sadanud vesi jookseb sealt ise välja. Rääkimata sellest, kui mugav on sellist paati pesta. Paadi lisavarustusse kuulub laud, mille saab vajadusel paigaldada ning ka siis jääb kokpitti mõnusaks äraolemiseks piisavalt ruumi neljale-viiele inimesele. Tagaistmest saab kerge vaevaga teha laia päikesevõtmise voodi, selleks vajalikud madratsid leiab sealtsamast istme alt. Soojemate ilmadega saab lahtivõetud ahtriistmest ka lisavoodi. Turvalisustunnet peaks lisama asjaolu, et paadi pardad on kõrged ja kokpitist välja kukkuda pea võimatu. Ees on Galial kaks mugavat korvistet ja mõlemad on kahes suunas reguleeritavad. Nii nagu autodegi puhul mõtlevad tootjad tihtipeale vaid juhile ja kõrvalistuja peab ise vaatama, kuidas mugav asend leida. Kõrgust saab reguleerida ilmselt kõikide paatide esiistmetel, kuid Galial saab reguleerida ka parempoolse istme kaugust ning mulle kui pikale inimesele teeb heameelt, et jalad kajutiseinast veidi kaugemale saab jätta.

Väga korralik oli Eesti maaletooja poolt Galiale tellitud telktent. Enamike paatide puhul jääb tendi otstarve allkirjutanule ebaselgeks – ei saa nende all istuda ega astuda, veel vähem merel sõita ja heal juhul on neist mingi kasu vihma ja tolmukattena. Galiale Rootsist tellitud tent on aga hoopis midagi muud. Suletuna muudab see kokpiti kõrgeks ja mugavaks suvemajaks, mille all sadamas seistes saab ka vihmasajus või kurja ilmaga väga mõnusalt õhtust veini juua ja süüa. Kuid nagu hiljem selgus, saab sellega ka vabalt sõita – tendi aknad paistavad läbi isegi sõidu ajal ja siis kaitseb see paadisolijaid hästi tuule ja pritsmete eest. Tendi hind on küll 26 000 krooni, kuid selle soetamist julgen ma küll kõigile soovitada. Lahti ja kokku pakkida on seda väga lihtne. Tent käib keskelt pooleks – esimese osa saab külge jätta, tagumise poole aga raami ümber rullida ja siis kogu täiega tagaistme seljatoe taha lükata. Kord juba tendi soetanuna võib kindel olla, et see teenib kaua, kaugelt on näha, et see on väga korralikult tehtud. Kasutatud on häid ja tugevaid lukke ning kinnitusi, mis peaks hästi vastu pidama.

Vastupidiselt kokpitile tundub ujumistekk olevat väike. Ilmselt ongi siin tehtud kompromiss kokpiti suurusega. Samas ei tahaks öelda, et pinda on kärbitud kokpiti arvelt, õigem oleks ehk öelda, et ujumistekk ei võta kokpiti ruumi ära. Ujumisteki suurus on muidugi väga suhteline – minu pikk ja kiitsakas keha mahub ära igale poole ja ka veest välja ronimisega ei tohiks probleeme olla, kuid kogukam inimene tahaks ehk rohkem ruumi. Samas on kindel, et ujuma sealt saab ja välja kah. Proovisõidupäeval jäi meresooja juba ujumiseks väheseks ja reaalselt jäi see katsetamata. Nagu enamikul paatidel, on ka Galial olemas ujumisredel, kuid selle kinnitus on omapärane. Üles tõstetud redeli saab spetsiaalse plastikust katte alla kindlalt kinni panna. Tavalisest haagist tuleb redel lainetes hüpates ikka aeg-ajalt lahti, Galiaga seda muret ei ole. Ujumisteki suuruse juurde tagasi tulles tuleb öelda, et kõige olulisem on see siis, kui tekib vajadus merel paati kütust või mootorisse õli juurde valada, kuid need probleemid on Galeoni ehitajad lahendanud suure bensiinipaagi ja automaatse õli juurdepumpamise süsteemiga (õlisüsteem on mootoriga kaasa tulev varustus) ning lühematel matkadel puudub vajadus kütusekanistritega askeldada.

Panipaiku on Galial keskmiselt – neid ei ole silmatorkavalt palju, kuid ka mitte vähe. Nagu ikka, leiab need tagaistme ja kajutivoodite alt. Kajuti siseseintel on pikad ääristega panipaigad, kuhu saab sõidu ajaks panna rulli keeratud merekaardid, raamatud, dokumendid, landikarbid ja spinninguridvad. Väga hea on ka kokpiti põranda alla jäetud 150 liitrine ruum. Sinna saab sõidu ajaks paigaldada laua, kuid vajadusel ka neli kanistrit bensiini või vendrid. Kas kanistreid on vaja kaasa vedada, on muidugi iseasi, sest kütusepaak on Galial tõesti silmatorkavalt suur – 180 liitrit. Arvestades seda, et sel suvel on bensiinijaamu sadamatesse päris mitu tükki juurde tekkinud, peaks vähemalt Eesti piires selle bensiinikogusega küll päris ilusti sõita saama. Tänapäevase mootoriga peaks sellise kogusega jõudma isegi Saaremaalt Gotlandile ja tagasi. Proovisõidumudelil oli tulenevalt Mariner´i moororist lisatud ka 11 liitrine õlipaak, millest mootoris asuva anuma tühjenemisel automaatselt õli juurde pumbatakse.

Viimaseks pöörasime tähelepanu ehituskvaliteedile ja otsisime näpuga järge ajades taga mõnd viga, kuid mida ei ole, seda ka ei leia. Ehitus tundus igati korralik ja lohakusvigu ei hakanud kuskilt silma. Ei leidnud me plastikust ühtegi pragu, kajutiuks käis väga lihtsalt ja korralikult, istmed olid ilusad ja leida polnud võimalik isegi ühtegi narmendavat niidiotsa. Tuuleklaas on tehtud ehtsast, mitte pleksiklaasist ja korraliku alumiiniumraami sees. Kui ka kevadel ja sügisel paati palju kasutada ja tendi all sõitmine meeldib, saaks paadile isegi kojamehed paigutada. Pleksiklaas muutuks peale esimest harjamist läbipaistmatuks, kuid õige klaasiga seda ei juhtu. Kõik paadile paigaldatud kleeppildid olid korralikult küljes ja ka nende otsad kinni. Sini-valge värvilahendus on paatide puhul klassikaline ja ei riiva ühestki otsast silma.

Proovisõidul
käisime 23. septembril Tallinna lahel. Kalapüügivahendid jätsime seekord koju, kuid mida Galiaga teha annaks, on niigi näha. Kolme-neljakesi saab selle paadiga Aegna või Naissaare alla spinninguga meriforelli või Hiiumaale tuulehaugi püüdma minna, niisama mõnus oleks selle paadiga kevadel Kopli lahes siiga tonkatada. Kokpitti mahub spinninguga hädapärast askeldama kolm inimest, lahedalt ruumi on seal kahele.

Proovisõidupaat oli varustatud 135 hp Mariner Optimax’i mootori, telktendi ja suure hulga mereelektroonikaga. Ilmaolud meresõiduks oli sel päeval üsna head – puhus kerge tuul ja merel oli Tallinna lahele iseloomulik lühike ja terav laine, kuid see oli madal. Ühesõnaga ei midagi sellist, mida sellise klassi paat välja ei kannataks.

Pirita muulide vahelt välja saades torkas kõigepealt silma, et paat käitub stabiilselt – ka järsult rooli keerates ei kaldunud parras vette, ahter ei läinud libisema ja alus keeras sujuvalt soovitud suunas. Ekstreemse sõidustiili viljelejatele see vast ei meeldi, kuid rahulikku ja turvalist liikumist soovivatele inimestele peaks vägagi sobilik olema. Lainetes käitus paat normaalselt. Alguses kippus küll natuke põrutama ja see viis mõttele, et paadi põhjakuju peab olema lai. Pildilt vööri vaadates on see aga sügava V-kujuline, mis peaks lainet hästi lõikama. Ahtri poolt vaadates selgus aga, et põhjakuju on natuke ebatraditsiooniline – kui tavaliselt ahtris tõuseb põhi ühtlaselt väikese nurga all, siis Galial astmeliselt. Tõenäoliselt on selle põhjuseks inseneride soov, et paat lõikaks hästi vett, kuid läheks ka kergelt glisseerima. Millest täpselt kerge põrutus tingitud oli, ei oska ma tegelikult öelda. Kõigepealt on selle hindamine väga suhteline ja sõltub palju konkreetsest lainest – Tallinna lahel on see teatavasti üsna kehv. Natuke trimmiga mängides ja vööri nurka muutes läks sõit ka pehmemaks. Suuremas laines meil paati proovida kahjuks ei õnnestunud. 135 hp mootor on selle paadi jaoks igati paras ja ka müüjad soovitavad just seda jõuallikat, siis on võimsuse ja ökonoomsuse suhe parim. Proovisõidupäeval Tallinna lahel olnud lainetus ei lasknud meil paadi kiiruseomadusi katsetada. Roland Silluta sõnul on selle mootoriga maksimumkiiruseks saavutatud 40 sõlme ja pardaarvuti näitas siis kütusekuluks 45-50 liitrit tunnis. See tulemus on igati hea. Silluta sõnul sõidab Galia täiesti normaalselt ka 90 ja 115 hj mootoriga, millise võimsusega mootor valida jääb ostja otsustada ja vastavalt sellele kujuneb ka paadi lõpphind.




Proovisõidu ajal oli paat kaetud tendiga ja eesistmetel ei olnud seega probleeme ei tuule ega pritsmetega. Kuid vett ei paiskunud ka tendile, mis tähendab, et eesistujad jäävad kuivaks ka lahtise paadiga sõites. Veidi pritsmeid lendas paati vaid avatud külgedelt. Paadi ja tuuleklaasi kuju vaadates võib öelda, et nagu ka kõikidel teistel sellistel paatidel, kaitseb klaas ilma tendita sõites ilmselt väga hästi eesolijaid, tagaistmel on tuul aga tuntav.

Alter Electric on Eestis tuntud mereelektroonika müüja ja proovisõidupaat oli lisaks GPS plotterile varustatud pardakompuutriga Smartcraft. Nii väikesel paadil nägi allkirjutanu sellist süsteemi esimest korda, tavalised on need suurte luksuskaatrite juures. Kahele näidikule sai kuvada andmeid mootoripöörete, kiiruse, kütusekulu, vee- ja õhutemperatuuri, aku laadimise, mootoritemperatuuri, jahutusvedeliku rõhu, laadimisvoolu, trimmi asendi, mootori töötundide ja kursi kohta. Lisaks saab sealt teada, palju allesjäänud kütusega samal kiirusel veel sõita saab, mitu miili on paadiga üleüldse läbitud ja mitu liitrit kütust selle ajaga mootorist läbi käinud.

Kokkuvõte
Galia 565 on paat, mis sobib ideaalselt pere esimeseks ja kõigile tegevustele avatud paadiks. Tegemist on uue mudeliga ja karta pole vaja ei moraalset ega füüsilist vananemist. Kvaliteedilt on see paat igati korralik ja ka hind hea – puhas paadikere maksab 215 000 krooni. Mereleminekuks valmis aluse – kere, 135 hp mootori, navigatsioonisüsteemi ja pardakompuutri, tendi ja ohutusvarustusega saab 475 000 krooni eest. Luksust võiks selle raha eest ehk natuke rohkem olla, aga silma paistab see tõesti vaid vooderdamata seintega kajutis. Ent võimas mootor, navisüsteem, kompuuter ja tent kompenseerivad selle kindlasti.


Tekst: Raimo Kummer
Fotod: Hanno Kask