ajakiri tellimine kontakt
Reklaam
 Ajakiri ilmub 4 korda aastas - märtsis, juunis, oktoobris, detsembris
 

Kalamehejutud, pildid ja kommentaarid on oodatud meie FB lehel

Nr 37 sisukord:
» TOIMETAJA LEHEKÜLG
Ralf Mae

» KALAKOTT

» KALAMEHE KAAMERA
Olympus SP-500 Ultra Zoom
Ralf Mae

» KALAKOTT
Kärevere Kaarli koha.
Randel Kreitsberg

» MEIE VETE PÜÜGIKALU
Lõhi. Mart Kangur

» KOGEMUS
Ujukite valmistamine.
Harri Nurk

» FLYFISHING.EE LENDÕNGEKOOL
Lendõngerullid.
Lauri Peil

» SININE RIST
Parasiidid lõheliste kõhuõõnes.
Zoja Merilo

» VÕISTUKALASTUS
» Saare Särg. Ralf Mae
» EMV sisevete allveekalastuses.
Endrik Tõnsberg
» Pühajärve Spinning.
Marko Kinusar
» Pühajärve Õng. Ralf Mae
» Eesti meistrivõistlused õngitsemises. Ralf Mae
» Narva Lõhe / EMV spinningupüügis. Ralf Mae
» Võistlustest lühidalt.

» ÜHISTEGEVUS
Vee-elupaikade taastetööd Järvamaal.
Tauno Jürgenstein

» PAJATUS
» Lugusid suurtest forellidest.
Kaido Krass
» Haugipüük forellijõgedel.
Tõnu Väät

» MAAILM
» Prantsuse Guajaanas aimaraad jahtimas. Sergei Põlme
» Kalapüük Euroopa Liidu moodi.
Randel Kreitsberg

» ÄRITEKST JahtiJakt ülikond nüüd saadaval ka Eestis!

» NÕUKODA
» Väinamere kalapüügipiirangute läbirääkimised. E. Tõnsberg
» Veekogude rentimise korra väljatöötamine. E. Tõnsberg

» MAAILM / KOGEMUS
Kaameraga kalade jahil.
Toomas Mikkor

» KARVAKALA
Hülgejutt. Mart Vabar

» PAJAS JA PANNIL.
Rannakala. Mart Vabar

» KALASTAJA PAADILISA
Toimetajalt. Raimo Kummer
» Kalamehe unistuste paat.
Hanno Kask
» Munakoorega Lääneranniku saartel. Raimo Kummer
» Galia 565 – paat, mis sobib kõigeks.
Raimo Kummer

» MAAILM
Norra tundravetel, rõhuga lõhepüügil. Ralf Mae

» KALARISTSÕNA
Kaido Krass
 
Haugipüük forellijõgedel.
Tõnu Väät
Umbes kuu aega tagasi helistas Ralf ja ütles, et kuule, ”forellide hirm”, äkki viitsid vahelduseks midagi haugipüügist kirjutada – kõik muudkui räägivad ainult forellidest. Alguses ei tundunud see mõte eriti hea, kuid peaaegu kohe hakkas üks lugu siiski pinnale ujuma...




On midagi, mis mind ammusest ajast häirib – tean, et paljusid. Olgu siis nii, et kirjutan pajatuse forellipüügi käigus tabatud haugidest ning seeläbi saan rääkida ka tollest häirivast poolest. Kui probleem kellelegi korda läheb, on lugu oma ülesande täitnud.

Olgu meil kelle iganes arvates mitu Eestit tahes, kuid paljude forelliküttide silmis tunneb haug end forellijõgedes küll nagu “teise Eesti“ esindaja. Viimastel aastatel on hauge jõgedesse siginenud rohkesti ja iseenesest on see hea. Veel parem on meel aga selle üle, et särgi ja säinaidki on aegajalt kenasti parvedena näha, ning eelmisel aastal õnnestus suureks-suureks üllatuseks ühest forellijõest landiga tabada isegi kaks ilusat ahvenat – saavutus, mis kümmekond aastat tagasi mingiks üllatuseks ei olnud. Tookord sai isaga pillirooõngega kõiksugu lepiskalu püüdmas käidud...

Käesoleva aasta suve hakul kutsus tuttav mind samale jõele forelli püüdma. Läksime teada-tuntud kohta, jalutasime paar kilomeetrit allavoolu ning kärestiku lõppedes hakkasime püüdma. Alustasin uppuva 6 cm pikkuse Salmo Minnow vabinalandiga. Kohe alguses, esimeste visete järel, läigatas põõsa alt midagi – oo, kas tõesti ilus forell? Siis käis mats! ja kärr... Pagan, haug! Kas läheb jälle koos landiga? Seekord õnneks siiski mitte – sain kala kaldale, ca kilone poiss. Püüdsime edasi.

Järsku märkasin vastaskaldas, liivase ning madala põhja peal paati. Vana puupaat, tagurpidi vees! Kallas oli kaugel, ent paadi ees oli väike rohuvaba koht. Ei teagi, mis sundis mind lanti selle paadi ette viskama. Pärast paari ebaõnnestunud heidet läks kolmas vise täpselt paadi ette. Käis kolks, järgnes suur laine ning siis jooksis tamiil mööda vett vastuvoolu. Oh sa kurat, kus oli alles haug – oma 3 kilo vist ära! Paadi ääre ja põhja vahe oli väike ja ju ta millegagi kuskile vastu läks, et kolks kosta oli – omapärane seik igaljuhul.

Kala rapsis kõvasti, ei saanud ega saanud teda endani. Lõpuks hüppas sõber vette ning sai elukal turjast kinni. Uhh... 2,9 kg.

Järgnes paar-kolm käänakut tühja, siis tuli suur tume vastaskallas. Umbes 5-6 viske järel märkasin lanti veest välja kerides tänu polaroidprillidele, et üks paarikilone haug ujub kaldaga paralleelselt landile järgi. Jätsin kerimise pooleli, kui spinningu otsani jäi maksimaalselt meeter-poolteist. Haug jäi samuti seisma. Seisis paigal, vaid küljeuimed vaikselt liikusid – tõeline kütt...

Liigutasin lanti, koheselt käis ka haugil jõnks kerest läbi. Hetk ootamist, siis paar-kolm jõnksutamist, veel väike tõmme ja haug sööstis! Jube tugev raks käis läbi – kuna lahtist tamiili oli vaid meetri jagu, oleksin justkui tundnud, kuidas tamiil haugi hammaste vahel katkes. Samas oli tore niisuguses ägedas kassi-hiire mängus selle jõekääru valitsejale alla vanduda! Muidugi – kala oleks võinud vähemalt mu landi tagasi anda, aga hea küll. Salmo voblerid on head ja õnneks ka odavad.

Sellega me forellipüük tol korral piirduski, ehkki tegu oli täiesti arvestatava forellijõega. Pean tõdema, et enne tagasipöördumist üks 800-900 grammine forell siiski landile järele sööstis, siis aga sama kiiresti ka kadus...

Järgneb: Kalastaja nr 37