ajakiri tellimine kontakt
Reklaam
 Ajakiri ilmub 4 korda aastas - märtsis, juunis, oktoobris, detsembris
 

Kalamehejutud, pildid ja kommentaarid on oodatud meie FB lehel

Nr 37 sisukord:
» TOIMETAJA LEHEKÜLG
Ralf Mae

» KALAKOTT

» KALAMEHE KAAMERA
Olympus SP-500 Ultra Zoom
Ralf Mae

» KALAKOTT
Kärevere Kaarli koha.
Randel Kreitsberg

» MEIE VETE PÜÜGIKALU
Lõhi. Mart Kangur

» KOGEMUS
Ujukite valmistamine.
Harri Nurk

» FLYFISHING.EE LENDÕNGEKOOL
Lendõngerullid.
Lauri Peil

» SININE RIST
Parasiidid lõheliste kõhuõõnes.
Zoja Merilo

» VÕISTUKALASTUS
» Saare Särg. Ralf Mae
» EMV sisevete allveekalastuses.
Endrik Tõnsberg
» Pühajärve Spinning.
Marko Kinusar
» Pühajärve Õng. Ralf Mae
» Eesti meistrivõistlused õngitsemises. Ralf Mae
» Narva Lõhe / EMV spinningupüügis. Ralf Mae
» Võistlustest lühidalt.

» ÜHISTEGEVUS
Vee-elupaikade taastetööd Järvamaal.
Tauno Jürgenstein

» PAJATUS
» Lugusid suurtest forellidest.
Kaido Krass
» Haugipüük forellijõgedel.
Tõnu Väät

» MAAILM
» Prantsuse Guajaanas aimaraad jahtimas. Sergei Põlme
» Kalapüük Euroopa Liidu moodi.
Randel Kreitsberg

» ÄRITEKST JahtiJakt ülikond nüüd saadaval ka Eestis!

» NÕUKODA
» Väinamere kalapüügipiirangute läbirääkimised. E. Tõnsberg
» Veekogude rentimise korra väljatöötamine. E. Tõnsberg

» MAAILM / KOGEMUS
Kaameraga kalade jahil.
Toomas Mikkor

» KARVAKALA
Hülgejutt. Mart Vabar

» PAJAS JA PANNIL.
Rannakala. Mart Vabar

» KALASTAJA PAADILISA
Toimetajalt. Raimo Kummer
» Kalamehe unistuste paat.
Hanno Kask
» Munakoorega Lääneranniku saartel. Raimo Kummer
» Galia 565 – paat, mis sobib kõigeks.
Raimo Kummer

» MAAILM
Norra tundravetel, rõhuga lõhepüügil. Ralf Mae

» KALARISTSÕNA
Kaido Krass
 
SININE RIST
Parasiidid lõheliste kõhuõõnes.
Zoja Merilo
Seekord tuleb juttu parasiitidest, keda võib kohata lõheliste puhastamisel – täpsemaltr kõhuõõne avamisel, kui vigastada saab sool.

Soole katkilõikamisel ilmuvad tihti nähtavale valged makaronivärvi liigutavad lindid (paelussid), keda tundub olevat tohutult palju puntras koos. Vaatepilt on ebamugav ja ebalust tekitav – kala näib olevat üleni usse täis. Tegelikult on nad pärit katkilõigatud soolest. Sageli tundub parasiite olevat nii palju veel sellepärast, et nende linditaoline keha, mis koosneb lülidest, laguneb väga kergelt jupikesteks. See võib juhtuda juba kõhuõõne avamise käigus, nagu on juhtunud juuresoleval fotol forelli soolest eraldatud paelussidega, kes elasid forelli püloorilistes ripikutes (lõheliste soole sõrmkindakujulises osas). Vabalt kõhuõõnest neid ei leia, kuid sooles võib neid olla üle saja ning sellisel juhul on nad kalale probleemiks, sest suur hulk paelusse kala sooles pidurdab kala kasvu ja arengut.




Röövkalad on nende sooleelanike lõpp-peremeesteks, st. kalas elavad täiskasvanud ja paljunemisvõimelised paelussid, kes on ohtlikud ainult kalale, inimest ning teisi püsisoojaseid organisme nad ei ohusta. Kui kala korralikult ära puhastada, on ta kindlasti päris maitsev.

Kogu eelnev jutt puudutab kahe erineva sugukonna helminte, kes parasiteerivad nii magevee- kui merekaladel ja siirdekaladel.

Sugukonna Amphicotylidae perekonnas Eubothrium on olemas palju paelussiliike ning nad on levinud kõikjal üle maailma, kus elavad lõhelised. Nad võivad olla kuni meetripikkused ja 6 mm laiad. Osa liike tunduvad olevat nii välisel vaatlusel kui mikroskoobi all uurides sarnased, seetõttu rakendatakse ka selles teadusharus geneetilisi uuringuid.

Lõhelistes kalades parasiteerib kaks morfoloogiliselt väga sarnast ja veterinaaria seisukohast olulist liiki: Eubothrium crassum ja Eubothrium salvelini. Pikaajalised morfoloogilised, bioloogilised ja ökoloogilised uuringud on võimaldanud teadlastel maailma eri paigus leida liigiomaseid erinevusi. Kumbki paelussiliik eelistab eri liiki kalu – Eubothrium crassum perekonda Salmo kuuluvaid kalu nagu lõhi, meri- ja jõeforell, taimen jt., aga ka rääbist; Eubothrium salvelini jälle perekonda Salvelinus kuuluvaid kalu nagu paaliat, siiga, harjust jt. Viimane ongi rohkem mageveekalade parasiit. Mõlemad nad armastavad parasiteerida vikerforellis, sageli üheaegselt.

Vaheperemeheks on mõlemal aerjalgsed vähikesed. Magedas vees on nendeks sõudiklased ja ka neis võib esineda mõlema parasiidi protserkoide. Loodus on lahendanud parasiidi arengu väga ökonoomselt – kalad toituvad sõudiklastest ja parasiidi edasine areng toimub kalas, kus üheaegselt võivad areneda nii plerotserkoidid ja elada täiskasvanud paeluss. Kuid osa liike võib areneda kahe vaheperemehe osavõtul. Peale lõheliste võib Eubothriumi perekonna paelusse leida ka Läänemere tursklastel.

Perekonda Eubothrium kuuluva helmindi keha on selgelt lülistunud ja üleminek skooleksiks (eesmine ots) on mikroskoobis selgelt märgatav. Skooleks on iseloomuliku ehitusega. Parasiidi munad on ilma kaaneta ja sisaldavad väljaarenenud embrüot. Eubothrium salvelini munad ja onkosfäär on veidi suuremad kui Eubothrium crassumil. Parasiidid on hermafrodiidid ning küpsed munade vabanevad Eubothrium salvelinil spontaanselt aastaringselt, v.a. talvekuudel, Eubothrium crassumil aga ainult suvekuudel. Eubothrium salvelini võib vikerforellis elada ligi 2 aastat ja selle ajaga toodab ta miljoneid mune. Munad väljutatakse lülidest soolde ja sealt sattuvad nad väljaheidetega vette.

Parasiidi määramiseks on oluline püloorilisest ripikust ettevaatlikult välja tõmmata ja tervelt kätte saada üha peenenev eesmine osa, mis avaldab väljatõmbamisele üsna suurt vastupanu. Skooleksi ja lülide ehitust uurides on võimalik täpselt määrata parasiidi liik, et eristada perekonna Eubothrium liike näiteks sugukonna Bothriocephalidae perekonna Bothriocephalus paelussiliikidest, keda võib samuti leida nii mere- kui mageveekalade soolest.

Bothriocephalus scorpii tabandab näiteks merekalu, peamiselt nolguslasi, kammeljat ja merihärga. Protserkoid areneb aerjalgsetes vähikestes ja plerotserkoid ogalikes ja mudillastes. Meist lõuna- ja idapoolsetes karpkalamajandites on Bothriocephalus opsarichthydis (sün. B.acheilognathi ja B.gowkengensis) põhjustanud noorkalade suurt suremist; ka on parasiit tuntud nii Ameerikas kui Austraalias. Kui maimul on sooles umbes 60 helminti, ummistab see soolevalendiku ja võib põhjustada soolerebendi. Ka sellel paelussiliigil on üks vaheperemees – aerjalgsed vähikesed (sõudiklased). 18-20°C juures areneb munast koratsiid 3-4 päevaga, kelle neelavad sõudiklased, kes langevad põhja. Sõudiklase eluiga on 1,5-2 kuud. Maimud tabanduvad süües sõudiklasi koos põhjaplanktoniga. Hilisem arenguvorm – plerotserkoid ja täiskasvanud isend, võivad parasiteerida sama kala sooles. Nakatusvõimeliseks areneb parasiit 2-3 nädalaga, madalatel temperatuuridel areng aeglustub või seiskub.

Ka selle sugukonna helmintide keha on selgelt lülistunud, kuid ehituselt veidi erinev eelmise sugukonna helmintide lülidest. Keha üleminek skooleksiks ei ole selgepiiriline. Munad on kaanega ja embrüo ei ole välja arenenud. Kuid ainult silmaga vaadates nende kahe sugukonna parasiite eristada ei ole võimalik.


Tekst: Zoja Merilo
Foto: Endrik Tõnsberg