ajakiri tellimine kontakt
Reklaam
 Ajakiri ilmub 4 korda aastas - märtsis, juunis, oktoobris, detsembris
 

Kalamehejutud, pildid ja kommentaarid on oodatud meie FB lehel

Nr 36 sisukord:
» TOIMETAJA LEHEKÜLG
Ralf Mae

» KALAKOTT

» KOMMERTS
Okuma VS rulliseeria
Ralf Mae

» KALAMEHE KAAMERA
Olympus mju: 800 Digital
Ralf Mae

» KAUPMEES
Rapla Jahikala
Margus Mikomägi

» MEIE VETE KALU Säga
Leili Järv

» KONKURSS
Salmo Kalamehejutt 2005

» KOGEMUS
Spinninguga kohapüük Emajõel.
Erkki Juronen

» Kohapüügist läbi algaja silmade
Ralf Mae
» Veel lapikujukitest. Harri Nurk

» EELINFO
EKSL Eesti meistrivõistlused õngitsemises

» FLYFISHING.EE LENDÕNGEKOOL
Kriitilised sõlmed lendõngerakenduses
Sven Kilusk

» KORD ON KORD
Natura alad ja harrastuskalamees.
Olavi Randver

» KODULUGU
Meenutab Manivald Kuik

» SÜNNIPÄEV
KIK pidas sünnipäeva
Endrik Tõnsberg

» NÕUKODA
» Väikejärvede kalavaru rentimise ümarlaud Jõgeval. EKSL
» Kalapüügi ümarlaud Keskkonnaministeeriumis
E.Tõnsberg
» Konverents "EL kalanduspoliitika mõju Eestile". E. Tõnsberg
» Ülemaailmne harrastuskalastuse konverents
E. Tõnsberg
» ALLVEEKALASTUS
Hooaja avamine. Endrik Tõnsberg

» VÕISTUKALASTUS
Tudengid Suur-Emajõel
Ralf Mae
» Salmo Kevadsärg
Marko Kinusar
» Salmo Karikas. Ralf Mae
» Eesti Karikas. Ralf Mae
» EÕL Eesti meistrivõistlused.
Ralf Mae
» Võistlustest lühidalt. A. Karpson, E. Männiste, K. Krass

» PAJAS JA PANNIL Laevakoka kalaroad. Manivald Kuik
» Ahvenarullid valge veiniga
Mart Vabar

» Veel üks draakon. Mart Vabar

» PAJATUS
Kuidas ma elu lolluse tegin.
Ralf Mae
» Teenitud palk. Kalamehejutt Tartu tudengite jutuvõistluselt
» Kaks episoodi algaja lennukamehe elust.
Tõnis Tikka

» Hetki Iirimaa kalavetelt.
Erki Mäeväli
» Püügipäev ilusaimate hulgast. Raimo Kummer

» MAAILM
Ahvenamaa 2005. Endrik Tõnsberg
» Kalal Prantsuse Guajaanas. Sergei Põlma

» KALASTAJA PAADILISA
» Toimetajalt. Raimo Kummer
» Veepolitsei. Raimo Kummer
» Paadiga ümber Eesti, 2. osa. Peedu Kurvits
» Cortina 555. Raimo Kummer

» MAAILM Kevadine kalaretk Põhja-Norrasse. Alvar Heiste

» KALARISTSÕNA Kaido Krass
 
Cortina 555. Raimo Kummer
Inimeste huvid ja hobid on väga erinevad ja igaühele neist püütakse paadimaailmas oma toode leida. Harrastuskalastajad tunnevad kõige rohkem huvi väiksemate, avatud tekiga mootor- ja sõudepaatide mudelite vastu, millest on Kalastaja Paadilisas ka korduvalt kirjutatud. Kuid saartele kolama sõitmiseks, pere- või sõpradega merel puhkamiseks või veespordi harrastamiseks need paadid üldjuhul hästi ei sobi. Nii lähenedes tuleks muretseda mitu paati: ühega saab kalal käia, teisega veesuuska vedada ja kolmandaga Naissaarele seenele sõita. Enamikul meist puudub selleks aga raha ja vaevalt, et nainegi sellised kulutused heaks kiidab. Seega tuleb oma soovid kindlaks teha ja katsuda muretseda paat, mis kõigeks selleks sobib. Cortina 555, meie seekordne katsealune, on üks sellistest.

Paat
Cortinat toodab Poola ettevõte Delphia Yahts. Kui eestlased kipuvad poolakate peale veidi viltu vaatama ja sealse toodangu kvaliteedi usaldusväärsuses kahtlema, siis Cortina tõestab meile vastupidist. Heast tööst annab tunnistust tõsiasi, et sama tehas on pälvinud kontserni Marine Power Europe usalduse ja toodab Quicksilver mootorpaate. Cortina aga on poolakate omalooming. Kokku on tootmises neli mudelit – Cortina 555, tema suurem veli Cortina 620, väiksem vend Cortina 480 Cabin ja kalastajatele mõeldud Cortina 480 Pilot. Viimase tõin eraldi välja seetõttu, et paadi kere meenutab paljuski USA-s väga populaarset Trophy´t ja sellest alusest tahaks ajakirjaveergudel tulevikus ka kirjutada.

On isegi raske öelda, millise keretüübi alla Cortina 555 liigitada. Paadis on vöörikajut ja ahtritekk on avatud, kuid ei ole ta HT (Hard Top) ega WA (Walk Around). Kerekuju on sihvakas ja peaks sobima noortele. Meilgi väga levinud “tüüpilisest Soome paadist”, nagu näiteks Bella 561, erineb Cortina märgatavalt. Kalastaja hindas paadi kuju igal juhul ilusaks ja noortepäraseks. Kasutatud on punase-valget värvilahendust.




Nagu nimigi ütleb, on loo peategelane 555 cm pikk. Laiust on paadil 225 cm ja oskusliku disainiga on suudetud alus üsna avaraks muuta. Sellega kaasnevad paraku ka teatavad puudused, kuid neist edaspidi. Tehas lubab paadile paigaldada kuni 135 hj mootori. Kajutis on magamiskohad kahele inimesele, ilusa ilmaga saab kolmas puhata ahtripingil. Kokku on lubatud pardale võtta viis inimest ja rohkematele pole seal ausalt öeldes ruumigi. EU C kategooria lubab Cortinaga minna kuni 10 miili kaugusele kaldast ja Soome rannik on seega käeulatuses. Tuleb vaid valida õige ilm ja mõne tunni pärast saab juba Helsingis veini juua.

Kraanikauss põhivarustuses
Cortina 555 puhul paistab silma inseneride soov teha paati võimalikult palju panipaiku, mis on vägagi tervitatav, sest lainetes loksudes lendavad lahtised esemed teatavasti kõik laiali. Cortina mõlemas poordis on pikad ja lahtised panipaigad, kuhu kalamees saab panna oma ridvad – kartmata, et keegi neile kogemata peale astub. Kuid needsamad taskud mahutavad ära ka kuus suurt vendrit! Ankru ja otsa paigutamiseks vajalik ruum vööris ning tühjaks jäetud ahtripingi alune panipaik on olemas pea igas vähegi suuremas paadis, nii ka Cortinas. Poola insenerid on aga mõelnud ka sellele, et vahel tuleb merele kaasa võtta suuri ja raskeid asju, näiteks kütuse- ja õlikanistrid ning selliste esemete paigutamiseks on tekipinna alla jäetud suur ja mahukas ruum. Kanistrid on seal korralikult kinni ega ole tormisema ilmaga sõites paadis jalus. Kuid see ei ole veel kõik – panipaiku leiab ka kajutist. Tühjaks on jäetud naride alune ja matkale minnes on sinna hea näiteks kaasavõetud varu- ja tormiriided või üleliigsed päästevestid panna. Viimased panipaigad on pikad ja kitsad, lauaga varjatud ääred kajuti külgedel. Nendessegi on hea panna näiteks ridvad, kuid kindlasti leiavad seal hea ja kuiva koha merekaardid, rahakott ja fotoaparaat.

Üks tähelepanuväärsemaid varustuselemente Cortina´s on väike tekil asuv kraanikauss, mille paaki mahub 10 l puhast vett. Sellise klassi paatides kraanikaussi tavaliselt ei ole ja seega ei oska valamut ka tahta. Paadisõidu ajal on vett ümberringi niigi palju ja käsi pesta saab ju ka üle parda kummardudes. Kuid kaussi kasutama hakates selgus, et tegelikult on see päris mugav. Proovisõidul läksime alusega nimelt lesta püüdma ja tonkade söödastamise järel oli mõnus käed kohe räimest puhtaks loputada. Käte pesemise vajadus võib tekkida veel pärast sööki ja mõnusaks einestamiseks on paadiga kaasas laud, mille saab vajadusel põranda alusesse panipaika paigutada.

Kõiki paadi varustusse kuuluvaid reelinguid, pumpasid, katteid ja patju ei hakka ma siinkohal üles lugema, lühidalt peatun veel kajutil ja ujumistekil. Viimane on Cortinal üpris avara pinnaga – esialgu võib tekkida tunne, et ruumi on mõttetult raisatud, kuid päris nii seda võtta ei tohiks. Avaralt pinnalt saab normaalselt vette ujuma hüpata, mööda põhivarustuses olevat ujumisredelit välja ronida, end ära kuivatada ja alles siis paati tagasi minna. Cortina 555 kajut jätab üsna avara mulje, kuid saavutatud on see peamiselt kõrguse arvelt. Sellel saavutusel on ka miinuspool, mis selgus paati sisse ronima hakates. Kui samast tehasest varasematel aastatel valmistatud sarnase kerekujuga paatidel on teki ümber käimisrada, siis Cortinal on see kajuti avaruse nimel ära kaotatud. See aga tähendab, et paati tuleb ronida üle vöörikajuti lae ja tekile saamiseks tuleb avada tuuleklaasi keskmine osa ning sealt alla ronida. Kõik see on üsna ebamugav ja paati poordist peale minna on palju lihtsam ja parem. Seevastu on aga kajut suur ja kaks inimeste mahub sinna vabalt kaarte taguma ja keskmist kasvu inimesed ka normaalses asendis magama. Varustuse ülevaate lõpuks ka rõõmustav sõnum kalameestele: paadi mõlemast pardast leidsin ridvahoidjad.

Sujuv, kuid märg sõit
Proovisõidul käis Kalastaja Cortina 555-ga 20. juunil Tallinna lahel ja ajakirja spetsiifikat arvestades suundusime Naissaare alla lesta püüdma. Proovisõidumudel oli varustatud Eesti müüja poolt soovitatud Tohatsu 90 hj TLDI mootoriga. Tootja lubab paadile paigaldada ka oluliselt võimsama jõuallika, kuid edasimüüja kinnitusel on selline võimsus ja otsesissepritsega kahetaktilise säästlikus kõige optimaalsem ja sobivaim. Proovisõidupäeval puhus suhteliselt tugev tuul, kuid lainekõrgus jäi poole meetri piiresse. Mootor käitus tõepoolest hästi, näiteks on see madalatel pööretel jõuline ja saavutab soovitud kiiruse kärmelt. Selline käitumine peaks hästi sobima näiteks veesuusa sõitjatele, paat tõuseb kiiresti veest välja ja tõmbab ka suusataja kohe üles.

Cortina 555 on täisglisseeriv paat, kuid sellega on võimalik leida ka sobivaid poolglisseerivaid asendeid. Väga tähtsaks muutub see tormisel merel, kus glisseerides kihutada ei ole võimalik ja ujuvas asendis on liikumine väga aeglane. Cortinaga leiab sobiva kiiruse ka suurte lainete vahel. Proovisõidul meil seda aga vaja ei läinud ja nii vajutasime gaasihoova põhja. GPS näitas meie suurimaks kiiruseks 31 sõlme ehk siis 56 kilomeetrit tunnis. Palju rohkem ei tohiks Cortina selle mootoriga välja joosta, kiirust saab kasvatada vaid suurema jõuallika valimisega, kuid siis tuleb arvestada, et kasvab ka paadi kaal. Paljukiidetud otsesissepritsega kahetaktilise õkonoomsus jäi meil kahjuks täpselt tuvastamata, müüja kinnitusel võtab mootor täisgaasil kihutades bensiini vähem kui 20 liitrit tunnis. Normaalsel kruiisikiirusel, nii 22-25 sõlme, ilmselt veel oluliselt vähem.

Sõita on Cortinaga mõnus! Isegi maksimumkiirusel, mis, nagu öeldud, ei ole väga suur, jätab paat rahuliku, natuke suure laeva sõitu meenutava mulje. Sellise komplektiga ei teki tunnet, et vee peale on tuldud kellegagi võidu kihutama, kõik tundub turvaline. See on tunne, nagu sõidaks uue autoga, mille amordid ja vedrud on veel täiesti korras ja paat reageerib täpselt väikseimalegi rooli puudutusele. Ahter ei läinud libisema isegi suurel kiirusel kurvi minnes, vaid paat keeras ilusti parda maha. Seega peaks Cortina olema ohutu ja sobima ka sellisele inimesele, kes adrenaliinitulvas liig vallatuid manöövreid tegema kipub.

Proovisõidupäeval ei olnud lained küll “mäekõrgused”, kuid tundus, et Cortina´s oleks ka selliste tingimustega võimalik enam-vähem normaalselt sõita. Laineharjalt kukkudes põrutas Cortina vaid vaevumärgatavalt ja siseelundid jäid oma kohale isegi istudes. Pehme kukkumine tuleneb paadi kerekujust, kuid nagu ka avara kajutigi puhul, on tegemist kompromissiga. Seekord märjakssaamise arvelt. Cortina maandub küll pehmelt, kuid seetõttu lööb vee mitte kõrvale, vaid üles ja tuul kannab selle otse paadisolijateni. Tormisema ilmaga sõitma minnes peavad head mereriided kindlasti seljas olema. Õnnestunud on veel tuuleklaasi ehitus – esiistmetel olles juhtis see õhuvoolu täielikult mööda isegi kahemeetrise mehe peast. Tagaistmetel on tuult loomulikult tunda veidi rohkem.

Meie mõnetunnine lestapüük Naissaare sadama ümbruses kujunes pigem õige koha otsimiseks ja lõppes kuue tabatud kalaga. Kaks meest mahuvadki sellesse paati rahulikult ritvadega askeldama. Aktiivse spinningupüügi ajal peab kolmas seltsiline võtma koha sisse vöörikajuti lael. Tonkasid mahuks paati muidugi rohkemgi.

Kokkuvõte
Kellele ja milleks Cortina 555 võiks sobida? Nagu pealkirjaski öeldud, saab sellega minna matkale, veesuuskadega sõitma ja ka kala püüdma. Siia või lesta tonkapüügiks sobib see paat küll. Kahekesi saab Cortina 555-ga näiteks ka saarte ümber forelli jahtimas käia. Kuid ega see päris kalamehe paat ikka ole. Ei ole Cortina ka päris matkapaat, kuid kasutada saab seda sellekski. Eelkõige on Cortina 555 daycruiser – sellega on mõnus sõpradega päevaks merele minna, veesuuska või wakeboardi vedada, saarte-laidude vahel kolada ja õhtuseks napsiks sadamakõrtsi suunduda.