ajakiri tellimine kontakt
Reklaam
 Ajakiri ilmub 4 korda aastas - märtsis, juunis, oktoobris, detsembris
 

Kalamehejutud, pildid ja kommentaarid on oodatud meie FB lehel

Nr 36 sisukord:
» TOIMETAJA LEHEKÜLG
Ralf Mae

» KALAKOTT

» KOMMERTS
Okuma VS rulliseeria
Ralf Mae

» KALAMEHE KAAMERA
Olympus mju: 800 Digital
Ralf Mae

» KAUPMEES
Rapla Jahikala
Margus Mikomägi

» MEIE VETE KALU Säga
Leili Järv

» KONKURSS
Salmo Kalamehejutt 2005

» KOGEMUS
Spinninguga kohapüük Emajõel.
Erkki Juronen

» Kohapüügist läbi algaja silmade
Ralf Mae
» Veel lapikujukitest. Harri Nurk

» EELINFO
EKSL Eesti meistrivõistlused õngitsemises

» FLYFISHING.EE LENDÕNGEKOOL
Kriitilised sõlmed lendõngerakenduses
Sven Kilusk

» KORD ON KORD
Natura alad ja harrastuskalamees.
Olavi Randver

» KODULUGU
Meenutab Manivald Kuik

» SÜNNIPÄEV
KIK pidas sünnipäeva
Endrik Tõnsberg

» NÕUKODA
» Väikejärvede kalavaru rentimise ümarlaud Jõgeval. EKSL
» Kalapüügi ümarlaud Keskkonnaministeeriumis
E.Tõnsberg
» Konverents "EL kalanduspoliitika mõju Eestile". E. Tõnsberg
» Ülemaailmne harrastuskalastuse konverents
E. Tõnsberg
» ALLVEEKALASTUS
Hooaja avamine. Endrik Tõnsberg

» VÕISTUKALASTUS
Tudengid Suur-Emajõel
Ralf Mae
» Salmo Kevadsärg
Marko Kinusar
» Salmo Karikas. Ralf Mae
» Eesti Karikas. Ralf Mae
» EÕL Eesti meistrivõistlused.
Ralf Mae
» Võistlustest lühidalt. A. Karpson, E. Männiste, K. Krass

» PAJAS JA PANNIL Laevakoka kalaroad. Manivald Kuik
» Ahvenarullid valge veiniga
Mart Vabar

» Veel üks draakon. Mart Vabar

» PAJATUS
Kuidas ma elu lolluse tegin.
Ralf Mae
» Teenitud palk. Kalamehejutt Tartu tudengite jutuvõistluselt
» Kaks episoodi algaja lennukamehe elust.
Tõnis Tikka

» Hetki Iirimaa kalavetelt.
Erki Mäeväli
» Püügipäev ilusaimate hulgast. Raimo Kummer

» MAAILM
Ahvenamaa 2005. Endrik Tõnsberg
» Kalal Prantsuse Guajaanas. Sergei Põlma

» KALASTAJA PAADILISA
» Toimetajalt. Raimo Kummer
» Veepolitsei. Raimo Kummer
» Paadiga ümber Eesti, 2. osa. Peedu Kurvits
» Cortina 555. Raimo Kummer

» MAAILM Kevadine kalaretk Põhja-Norrasse. Alvar Heiste

» KALARISTSÕNA Kaido Krass
 
Kaks episoodi algaja lennukamehe elust.
Tõnis Tikka
Proloog
Kõik sai alguse sellest, kui sõber Aldo eelmisel kevadel Sharm el Sheiki puhkama minnes minult teleskoopspinningu laenas. Ja nagu ikka, juhtuvad asjad katki minema just siis, kui nad kellegi käes kasutada on. Nii ka seekord – Punase mere tundmatu veteelukas osutus minu jõeridva jaoks ja pisut jõhkravõitu tegelaseks. Kuna sõber oli veel mulle mõningaid teeneid võlgu, otsustas ta murtud ridva kompenseerida mitte rahas või uue spinninguridva näol, vaid ostis mulle hoopis 5-6 klassi lendõngeridva. Mis mul, vaesekesel, muud üle jäi, kui nöör, rull ja muu sinna juurdekuuluv lisaks osta. Käsi sellele uuele “haigusele” oligi antud.

Esimene episood: mai 2005
Aldo oli lendõngega jälle “kodumaal” (Hiiumaal) säinaid kiusamas käinud. Säinaste vahele oli popperiga ka kaks haugi trehvanud ja see kolmas, kes ennast ainult näitamas käis, võttis sõbra päris nõutuks. Kala selg oli kerkinud veest nagu Zhiguli kumm ja sinnasamasse ka tagasi vajunud, sööta proovimata.

Minul avanes võimalus Hiiumaad külastada nädala pärast. Plaan sama – ikka säinast üritada. Vägagi selgelt oli meeles eelmine suvi – juulikuu hommik ja 12 ca pooleteist kilost säinast, C&R. Mmmm.

Vara hommikul olingi platsis ja “põrsad” juba hüppasid. Järgnes kaks tundi vehkimist, ent ei ühtegi võttu. Otsustasin siis taktikat muuta ja haugi üritada, kuna aga mingit erilist tunnet polnud, siis ei viitsinud isegi 0,2 mm läbimõõduga lipsu ära vahetada – lisasin vahele ainult trossi ja sidusin otsa popperi. Jalutasin sinnakanti, kus sõber suurt kala nägi. Kuna roog ulatus kaldani, ronisin läbi roostiku pisut üle põlvesügavusse vette ning hakkasin kalda poole heites roo ääri kammima.

Mõne aja pärast jõudsin paika, kus roo sisse ulatus ca paari meetri laiune ja kümnekonna meetri pikkune roovaba kanal. Läksin roo servale pisut lähemale, et popper ilusasti kanali lõppu lennutada. Ja lendaski. Väike paus, esimene järsk tõmme nöörist ning sellele järgnev iseloomulik popperi poolt tekitatav plomps. Paus ja jälle tõmme – seekord aga järgnes mitte plomps, vaid laksakas, mille saatel keegi mu sööda endale kurku kugistas. Vastasin haakimisega ja hetkega oli selge, et see “keegi” ei ole mitte 800-grammine nolk (nagu tavaliselt sealkandis), vaid oluliselt suurem tegelane.

Hetkeks valitses nööri teises otsas segadus, siis otsustati ujuda lihtsalt minu suunas – nagu tihti lendõngega juhtub. Kala justkui ei taju õieti, mis toimub; ei rabele, vaid lihtsalt ujub ringi. Nii ujuski ta lihtsalt mööda kanalit minu poole. Kõik toimus nii kiiresti, et ma ei jõudnud nöörigi sisse võtta. Järgmisel hetkel tuletas minust rekkana mööda kihutava haugi suurus mulle meelde pinnaputuka 0,2 mm lipsu. Ainus, mis mind siin veel päästa võis, oli kalale vabasse vette järgi joosta. Nii jooksingi, kala ees ja mina nagu hüljes kuival maal, talle järele. Lõpuks, pea 30 meetri kaugusel roost, sain ka nööri enda ja kala vahel lõplikult kontrolli alla. Samal ajal tuli ilmselt ka haugile meelde lapsepõlves õpitu – ainus, mis päästa võib, on roog, misjärel suund vägagi tõsiselt sellele võeti.




Olgem ausad – ega lipsu jämedus erilist pidurdamisvõimalust ei andnud, pigem kerget sidurdamist haugi sööstudele. Õnneks suutsin ma siiski kõik minekud enne roo piiri elimineerida ning 10-15 minuti pärast maandasin haugi ripsis.
Võtsin kiire kõne sõbrale ja teatasin võidurõõmsalt, et loodus on nüüd puhtam – tõin “Zhiguli kummi” koju kaasa. Kuna mind suurte kaladega siiani eriti õnnistatud ei ole, siis 3,2 kg ja 68/76 cm (mõõdud l/L – toimetaja märkus) haug on minu Eestis püütud haugidest suurim, isegi spinningukalu arvesse võttes.

Teine episood: juuni 2005
Kuna sõber oli kevadel endale soetanud Järvamaa 500-kroonise forellipüügi kalastuskaardi, siis otsustas ta juunis sinnakanti proovima minna. Minule jäi täpselt kolm võimalust: mitte kaasa minna (ei tulnud kõne allagi, lendõnge tippaeg ju ikkagi täies hoos!); minna kaasa samasse kohta, kuhu Aldogi ja olla nö. röövpüüdja (kah nagu niru variant); otsida sealkandis mõni mitte “punases“ nimekirjas olev jõgi ja seal kätt proovida. Otsustatud – aga kuhu?


Järgneb: Kalastaja nr 36