ajakiri tellimine kontakt
Reklaam
 Ajakiri ilmub 4 korda aastas - märtsis, juunis, oktoobris, detsembris
 

Kalamehejutud, pildid ja kommentaarid on oodatud meie FB lehel

Nr 36 sisukord:
» TOIMETAJA LEHEKÜLG
Ralf Mae

» KALAKOTT

» KOMMERTS
Okuma VS rulliseeria
Ralf Mae

» KALAMEHE KAAMERA
Olympus mju: 800 Digital
Ralf Mae

» KAUPMEES
Rapla Jahikala
Margus Mikomägi

» MEIE VETE KALU Säga
Leili Järv

» KONKURSS
Salmo Kalamehejutt 2005

» KOGEMUS
Spinninguga kohapüük Emajõel.
Erkki Juronen

» Kohapüügist läbi algaja silmade
Ralf Mae
» Veel lapikujukitest. Harri Nurk

» EELINFO
EKSL Eesti meistrivõistlused õngitsemises

» FLYFISHING.EE LENDÕNGEKOOL
Kriitilised sõlmed lendõngerakenduses
Sven Kilusk

» KORD ON KORD
Natura alad ja harrastuskalamees.
Olavi Randver

» KODULUGU
Meenutab Manivald Kuik

» SÜNNIPÄEV
KIK pidas sünnipäeva
Endrik Tõnsberg

» NÕUKODA
» Väikejärvede kalavaru rentimise ümarlaud Jõgeval. EKSL
» Kalapüügi ümarlaud Keskkonnaministeeriumis
E.Tõnsberg
» Konverents "EL kalanduspoliitika mõju Eestile". E. Tõnsberg
» Ülemaailmne harrastuskalastuse konverents
E. Tõnsberg
» ALLVEEKALASTUS
Hooaja avamine. Endrik Tõnsberg

» VÕISTUKALASTUS
Tudengid Suur-Emajõel
Ralf Mae
» Salmo Kevadsärg
Marko Kinusar
» Salmo Karikas. Ralf Mae
» Eesti Karikas. Ralf Mae
» EÕL Eesti meistrivõistlused.
Ralf Mae
» Võistlustest lühidalt. A. Karpson, E. Männiste, K. Krass

» PAJAS JA PANNIL Laevakoka kalaroad. Manivald Kuik
» Ahvenarullid valge veiniga
Mart Vabar

» Veel üks draakon. Mart Vabar

» PAJATUS
Kuidas ma elu lolluse tegin.
Ralf Mae
» Teenitud palk. Kalamehejutt Tartu tudengite jutuvõistluselt
» Kaks episoodi algaja lennukamehe elust.
Tõnis Tikka

» Hetki Iirimaa kalavetelt.
Erki Mäeväli
» Püügipäev ilusaimate hulgast. Raimo Kummer

» MAAILM
Ahvenamaa 2005. Endrik Tõnsberg
» Kalal Prantsuse Guajaanas. Sergei Põlma

» KALASTAJA PAADILISA
» Toimetajalt. Raimo Kummer
» Veepolitsei. Raimo Kummer
» Paadiga ümber Eesti, 2. osa. Peedu Kurvits
» Cortina 555. Raimo Kummer

» MAAILM Kevadine kalaretk Põhja-Norrasse. Alvar Heiste

» KALARISTSÕNA Kaido Krass
 
KORD ON KORD
Natura alad ja harrastuskalamees.
Olavi Randver
NATURA 2000 on Euroopa Liidu looduskaitsealade võrgustik, mis koosneb linnualadest ja loodusaladest. Alade nimetused tulenevad eesmärkidest, milleks on need loodud.

Linnualad luuakse linnudirektiivis nimetatud lindude pesitsuspaikade ja rändlindude peatuspaikade kaitseks. Loodusalad luuakse loodusdirektiivis loetletud elupaigatüüpide (need on erinevad looduslikud- ja poollooduslikud kooslused, nagu rabad, õõtsikud, vanad metsad, niidud, jõed jne.), looma- ja taimeliikide kaitseks. Võrgustiku eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud liikide ja nende elupaikade ning kasvukohtade säilimine. Looduskaitse on aegade jooksul teinud läbi arengu, mille tulemusena on jõutud arusaamisele, et haruldaste ja ohustatud, aga samuti ka hetkel tavaliste liikide säilimist ei saa tagada ainult looma või taime tapmata. Loomadel ja taimedel peab liigi säilimiseks olema võimalus rajada kodu ja toituda. Erinevalt inimestest on paljud liigid kohastunud eluks kindlates kitsapiirilistes looduslikes tingimustes. See ei ole nende privileeg, vaid nad täidavad seal oma kindlat kohta aineringluses ja ökoloogilise tasakaalu hoidmisel.
Eesti Euroopa Liidu liikmeks saamise eeltingimuseks oli muuhulgas ka see, et meil peab liitumise hetkeks olema esitatud Euroopa Komisjonile Eesti Natura 2000 alade esmane nimekiri. Natura 2000 alade väljavalikut ei tohiks käsitleda ainult kummardusena Euroopa Liidu poole, vaid see andis meile suurepärase võimaluse teha ühtsetel alustel inventuur, selgitamaks välja Eesti looduse väärtusi sõltumata sellest, kas rahvas öelnuks liitumisele ja või ei.

Möödunud aasta augustis kinnitati Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri. Mingi ala kuulumine Natura 2000 võrgustikku iseenesest ei too kaasa piiranguid, piirangud ja muu kaitsekord sätestatakse riigisiseselt vastavate õigusaktidega. Valdav enamus Natura 2000 aladest asub juba olemasolevatel kaitsealadel. Väljaspool olemasolevaid kaitsealsid asuvatel aladel on kehtestatud kuni looduskaitseseadusele vastava kaitstava loodusobjekti moodustamiseni ajutised majandustegevuse piirangud. Tänaseks on kinnitatud metsiste püsielupaigad ja ette valmistatud ning avalikustatud hoiualade piirid. Mõned hoiualad on ka Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud. Looduskaitsealade ja maastikukaitsealade uute piiride ning kaitsekorra väljatöötamine on erinevas faasis, enamus kaitse-eeskirju on koostatud ja läbinud avalikustamise – mõned on kinnitatud ja mõningaid alles hakatakse koostama.

Kaitsekorra väljatöötamisel on arvestatud ja arvestatakse alade kaitse-eesmärki. Kaitse korraldamise esimene põhimõte on, et keelatud on tegevused, mis kahjustavad aladel esinevaid loodusväärtusi. Teine põhimõte on, et alustada või jätkata võib tegevusi, mis ei ohusta ega kahjusta selle ala loodusväärtusi ning ala terviklikust.

Looduskaitse korraldamise põhialused sätestab looduskaitseseadus. Järgnevalt lühike selgitus kaitstavatest loodusobjektidest ja nende kaitse korraldusest.
Kaitsealad on rahvuspargid, looduskaitsealad ja maastikukaitsealad. Kõik nad luuakse looduse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks.

Rahvuspark erineb teistest kaitsealadest selle poolest, et seal on oluline roll ka kultuuripärandi säilitamisel. Nad on suured ja esinduslikud maastikukompleksid.

Looduskaitsealal on põhirõhk looduslikuse säilimisel ning suurel osal alast või alal üldse ei toimu majandustegevust.

Maastikukaitseala võimaldab võrreldes looduskaitsealaga suuremal hulgal reguleeritud majandustegevust.

Hoiuala on elupaikade ja kasvukohtade kaitseks määratud ala, kus piirangud tulenevad otse looduskaitseseadusest ning neile ei koostata kaitse-eeskirja. Hoiualal viibimine ega kalapüük ei ole keelatud.

Püsielupaigad luuakse kaitsealuste loomade sigimisalade või muude koondumispaikade ning taime või seene looduslike kasvukohtade säilitamiseks. Samuti on püsielupigad seaduse mõistes lõhe ja jõesilmu kudemispaigad ning kotkaste, must-toonekure ja lendorava pesapuu kaitse-tsoonid. Alad võetakse püsielupaigana kaitse alla keskkonnaministri määrusega. Püsielupaigas kehtib kaitse alla võtmise määrusega sätestatud kaitsekord või pesapuid ümbritsevas kaitsetsoonis otse looduskaitseseadusest tulenevad piirangud.

Nagu eespool kirjutatud, ei ole looduskaitse eesmärk mitte iga hinna eest keelata, vaid piiranguid rakendatake juhul, kui inimeste tegevus kahjustab loodusväärtusi või viibimine häirib loomade pereelu. Natura 2000 kalaliikide ja veeelupaikade kaitseks ei ole vaja rakendada püügipiiranguid ega liikumiskeeldu. Ent looduses kattuvad eri liikide isendite elupaigad – seal, kus vees elab kala, võib vee kohal ja kõrval olla kellegi imimpelgliku liigi kodupaik, ning sellest tulenevalt tuleb kaitsealade ja püsielupaikade kaitse-eeskirju hoolega jälgida.

Reservaatides on inimeste viibimine ja igasugune inimtegevus keelatud.
Alama õigusaktiga, st. kaitse-eeskirja või kaitsekorraga ei saa kehtestada rangemaid piiranguid, kui on seaduses. Teisisõnu – kui kaitse-eeskiri või kaitsekord ei sätesta, et kalapüük, sõidukitega või veesõidukitega liikumine on lubatud, siis leevendust tehtud ei ole ja kehtib seadusest tulenev vastava tegevuse keeld. Kaitse-eeskirjade ülesehitusest tulenevalt võivad tegevuste keelud ja lubamised esineda erinevates kaitse-eeskirjade osades. Kaitsekorra üldpõhimõtete peatükis on kirjas kaitsekorra need osad, mis kehtivad kogu kaitsealal. Eraldi peatükkidena on sätestatud kaitsekord sihtkaitsevööndites ja piiranguvööndites, kuni säteteni, mis kehtivad vaid eeskirjas nime-tatud vööndi(te)s. Seega tuleks praktikas tutvuda kaitsekorra üldpõhimõtetega, sihtkaisevööndite (piiranguvööndite) kohta sätestatuga ja vastavate sätete olemasolul reisisihiks oleva konkreetse sihtkaitsevööndi (piiranguvööndi) kohta kirjutatuga. Erinevaid piirangute kombinatsioone võib olla palju. Näiteks sihtkaitsevööndites võib esineda olukordi, kus kalapüük on lubatud, ent samas ei saa seda igal ajal teostada, kuna mingil ajavahemikul on seal keelatud inimeste liikumine.

Kaitsealade kaitse-eeskirjade ja püsielupaikade kaitsekordadega on võimalik tutvuda mitmel pool internetis, keskkonnateenistustes ja kaitsealade keskustes. Kaitsealade kaartidega saab tutvuda internetis, Maa-ameti ja EELISe kodulehekülgedel, samuti kohalikes keskkonnateenistustes ja mehitatud kaitsealade keskustes. I ja II ka-tegooria kaitsealuste liikide püsielupaikade kaardid massiteabevahedites avalikustamisele ei kuulu ning nendega saab tutvuda Keskkonnaministeeriumis, maakonna keskkonnateenistuses või keskkonnaregistris.