ajakiri tellimine kontakt
Reklaam
 Ajakiri ilmub 4 korda aastas - märtsis, juunis, oktoobris, detsembris
 

Kalamehejutud, pildid ja kommentaarid on oodatud meie FB lehel

Nr 36 sisukord:
» TOIMETAJA LEHEKÜLG
Ralf Mae

» KALAKOTT

» KOMMERTS
Okuma VS rulliseeria
Ralf Mae

» KALAMEHE KAAMERA
Olympus mju: 800 Digital
Ralf Mae

» KAUPMEES
Rapla Jahikala
Margus Mikomägi

» MEIE VETE KALU Säga
Leili Järv

» KONKURSS
Salmo Kalamehejutt 2005

» KOGEMUS
Spinninguga kohapüük Emajõel.
Erkki Juronen

» Kohapüügist läbi algaja silmade
Ralf Mae
» Veel lapikujukitest. Harri Nurk

» EELINFO
EKSL Eesti meistrivõistlused õngitsemises

» FLYFISHING.EE LENDÕNGEKOOL
Kriitilised sõlmed lendõngerakenduses
Sven Kilusk

» KORD ON KORD
Natura alad ja harrastuskalamees.
Olavi Randver

» KODULUGU
Meenutab Manivald Kuik

» SÜNNIPÄEV
KIK pidas sünnipäeva
Endrik Tõnsberg

» NÕUKODA
» Väikejärvede kalavaru rentimise ümarlaud Jõgeval. EKSL
» Kalapüügi ümarlaud Keskkonnaministeeriumis
E.Tõnsberg
» Konverents "EL kalanduspoliitika mõju Eestile". E. Tõnsberg
» Ülemaailmne harrastuskalastuse konverents
E. Tõnsberg
» ALLVEEKALASTUS
Hooaja avamine. Endrik Tõnsberg

» VÕISTUKALASTUS
Tudengid Suur-Emajõel
Ralf Mae
» Salmo Kevadsärg
Marko Kinusar
» Salmo Karikas. Ralf Mae
» Eesti Karikas. Ralf Mae
» EÕL Eesti meistrivõistlused.
Ralf Mae
» Võistlustest lühidalt. A. Karpson, E. Männiste, K. Krass

» PAJAS JA PANNIL Laevakoka kalaroad. Manivald Kuik
» Ahvenarullid valge veiniga
Mart Vabar

» Veel üks draakon. Mart Vabar

» PAJATUS
Kuidas ma elu lolluse tegin.
Ralf Mae
» Teenitud palk. Kalamehejutt Tartu tudengite jutuvõistluselt
» Kaks episoodi algaja lennukamehe elust.
Tõnis Tikka

» Hetki Iirimaa kalavetelt.
Erki Mäeväli
» Püügipäev ilusaimate hulgast. Raimo Kummer

» MAAILM
Ahvenamaa 2005. Endrik Tõnsberg
» Kalal Prantsuse Guajaanas. Sergei Põlma

» KALASTAJA PAADILISA
» Toimetajalt. Raimo Kummer
» Veepolitsei. Raimo Kummer
» Paadiga ümber Eesti, 2. osa. Peedu Kurvits
» Cortina 555. Raimo Kummer

» MAAILM Kevadine kalaretk Põhja-Norrasse. Alvar Heiste

» KALARISTSÕNA Kaido Krass
 
FLYFISHING.EE LENDÕNGEKOOL
Kriitilised sõlmed lendõngerakenduses
Sven Kilusk
Ajend
Seekord olin roninud eriti kaugele, matkanud mitmeid kilomeetreid, et sellesse jõelõiku jõuda. Polnud sel aastal ühtegi suuremat forelli tabanud, kuid täna oli imelik tunne – äkki veab.

Panin õnge kokku ja lennutasin putuka vette. Jõelõik oli siin sirge ja kanalitaoline – mitte midagi paljulubavat. Otsustasingi alguseks mõned tühjad heited teha, kontrollida heitenööri- ja liidrivalikut ning siis “tõsisematesse“ kohtadesse edasi minna. Rakendus lendas hästi, peale paari heidet jätsin putuka triivima ning koukisin välja telefoni, et püügiaja algust fikseerida.

Ja siis see toimus – vaikne, kuid kindel tõmme kandus läbi ridva, mida ajutiselt kaenla all hoidsin. Refleksid siiski toimisid – telefon pihus, suutsin kuidagimoodi haakimise sooritada. Erksamad tõmbed tunnistasid, et kala on otsa jäänud. Tavapärast möllu aga ei järgnenud, kala jäi sügavale ning hakkas rahulikult ülesvoolu ujuma. Proovisin tema minekut pidurdada, kuid see ei õnnestunud – nööri tuli hoopiski järgi anda. Selleks hetkeks oli selge, et tegu on millegi toekamaga. Kala peatus ja jäi keset jõge “seisma“. Pingutasin nööri, kuid kala jäi paigale, eirates kõiki füüsikaseadusi.

Üritasin hoida külma närvi ning hoidsin ridvaga pinget. Pikapeale kala siiski väsis ning tegi sööstu allavoolu. Kuna kasutasin suhteliselt jämedat lipsu, julgesin seekord teda tugevamalt pidurdada. Kala näitas ennast esimest korda – välgatas poolemeetrine kuldne külg, tikitud mustade täppidega. Adrenaliin kihises verre – ilmselgelt oli tegu suurima täpilisega, kes mul Eestis õnge otsas olnud. Kuna jõelõik oli lage ja rampadeta, oli lootust kergele saagile.

Istusin jõekaldale, rabasin turjalt kahva ja hakkasin kala enda poole hiivama. Jõudsin juba imestada, et seekord asi nii soodsalt laheneb, kui elukas tegi tugevama tõmbe ja läinud ta oligi. Lipsuotsa uurides leidsin selle “põrsasaba“ sarnase, mis viitas katkenud sõlmele.

See juhtum, millesarnast ka kindlasti teised on kogenud, tõstis minus sõlmede teema taas huviorbiidile. Sellest ka alljärgnev artikkel.

Nõrgim lüli
Lendõnge rakendus – putukas, lips, koonusnöör, heitenöör, põhjanöör – on füüsikalises mõttes jadaühendus. Rakenduse vastupidamiseks ei tohi järgi anda ükski vahelüli. Piltlikult öeldes sarnaneb lahendus vanadele jõulukuuse-elektri-küünaldele. Kui põleb läbi üks pirn, on kogu toredus kutu. Sama kehtib ka lendõnge rakendusega. Milline on siis rakenduse nõrgim lüli, millele erilist tähelepanu tuleks pöörata?

Pole ilmselt raske arvata, et lendõnge rakenduse õrnim osa on lips ja selle mõlemapoolsed ühendused. Kui on tegu isevalmistatud, eri jämedusega tamiilijuppidest sõlmitud koonusnööriga, peavad tugevad olema ka koonusnööri lülidevahelised sõlmed. Kuid kuna koonusnööri lülid on lipsust niikuinii jämedamad, pole need sõlmed niivõrd kriitilised. Koonusnööri heitenööri külge kinnitatav ots on nagunii kõige jämedam, seetõttu pole ka sealt ohtu oodata (mis muidugi ei tähenda, et seda sõlme korrektselt ei peaks tegema). Sama kehtib heitenöör-põhjanöör ja põhjanöör-rull ühenduste kohta.
Seetõttu vaatleme lähemalt lipsu mõlemapoolseid ühendusi.

Putuka-lipsu ühendus
Tegin väikese küsitluse tuttavate lennutajate (umbes 10 inimest) seas, et teada saada, milliseid sõlmi meeldib enim kasutada. 80% küsitletavatest kasutavad nn. arendatud Clinch’i sõlme. See sõlm on tõesti levinuim nii lendõngemeeste kui spinningumeeste seas, kes sellega putukat/lanti kinnitavad.




Improved Clinch

Otsustasin järgi proovida, kuivõrd tugev see sõlm ikkagi on. Lihtsate katsetega selgus kohe, et katkeb alati sõlm ise, mitte lips. Internetis/raamatutes tuhlates leidsin ka Trilene-nimelise sõlme, mille tugevust kiideti.




Trilene

Otsustasin Clinch’i ja Trilene’i võrrelda. Et asjast paremat ülevaadet saada, tegin sama monofiili kasutades 10 katset ning mõõtsin tõmbetugevuse digitaalse kalakaaluga. Viimane pole selleks otstarbeks küll teab mis täppisriist, kuid suhtelise ülevaate saab sellega kenasti kätte.




Trilene II

Tulemused tekitasid kohe huvi Trilene sõlme vastu, sest kümnest katsest kolmel ei katkenud mitte sõlm, vaid lips ise (graafikul 4., 6. ja 9. katse). Seevastu Clinch’i puhul katkes alati sõlm ise. Trilene sõlme eripära on selles, et tamiil pistetakse läbi konksusilma kaks korda – kontaktpind konksusilmaga on võrreldes Clinch’iga kahekordne.

Tekkis huvi, kas ei annaks tulemust veelgi parandada ning pistsin tamiili läbi konksuaasa kolm korda. Samas vähendasin lipsuotsa pöördeid ümber pealiini viielt kolmele, et sõlme lihtsustada.

Tegin ka selle sõlmega 10 katset. Testimisel ilmnesid taas huvitavad tulemused. Nimetasin oma sõlme graafikul Sveni sõlmeks, kuna netiavarustest analoogset ei leidnud ;)




Sveni sõlm

Kokkuvõtvalt ei katkenud selle sõlme puhul kordagi sõlm, vaid alati lips ise. Seetõttu on sõlme tõmbetugevus märgatavalt parem. Proovisin erinevaid tamiilimarke/tootjaid, kuid tulemused jäid samaks. Seetõttu plaanin tulevikus putuka-lipsu ühendamisel oma sõlme kasutada.

Lipsu-koonusnööri ühendus
Nagu eelpool mainitud, jääb lendõnge-rakenduse teiseks nõrgaks lüliks lipsu teine ots ehk siis lipsu-koonusnööri ühendus. Selleks puhuks kasutatakse üldjuhul kahte sõlme – kirurgi- (surgeon’s knot) ja veresõlme (blood knot).




Veresõlm

Otsustasin ka nende puhul omal käel järgi proovida, kuivõrd erinevad nende sõlmede tõmbetugevused. Tegin 10 katset kummagi sõlmega, kasutades sama monofiili.

Katsetega selgus sama, mida väitis kirjanduski – kirurgisõlm on veresõlmest u.10% tugevam. Ära tuleb märkida, et mõlemate sõlmetüüpide puhul katkesid kõikidel katsetel sõlmed, mitte lips ise.




Kirurgisõlm

Nii – olekski nagu ülevaade olemas, milliseid sõlmi kriitilistes ühenduspunktides tasub kasutada. Arvestada tuleb siiski nüansiga, et lipsu-koonusnööri vaheline sõlm jääb putuka-lipsu sõlmest tunduvalt nõrgemaks. Raske on öelda, kas tamiil-tamiil ühendusele polegi võimalik nii tugevat sõlme teha kui konks-tamiil ühendusele, või on see sõlm veel leiutamata. Kel ettevõtmist, mõelgu sobiv sõlm välja!

Ise kasutan selle probleemi vältimiseks Visioni lipsurõngast. Tegu on peenikese, kõigest paarimillimeetrise läbimõõduga rõngaga, mis on mõeldud lipsu-koonusnööri ühendamiseks. Rõngas pole nn “võtmerõnga“ tüüpi, sellel pole lahtiseid otsi. Seetõttu on rõngas oma mikromõõtude ja kerguse juures hämmastavalt tugev. Eelkõige väljendub rõnga hüve selles, et koonusnöör ei lühene lipsuvahetustega. Minu jaoks on aga tähtis see, et saan lipsu ja koonusnööri omavahel kinnitada Trilene või “Sveni“ sõlmega, mis on märgatavalt tugevama tõmbejõuga kui kirurgi- või veresõlm.