ajakiri tellimine kontakt
Reklaam
 Ajakiri ilmub 4 korda aastas - märtsis, juunis, oktoobris, detsembris
 

Kalamehejutud, pildid ja kommentaarid on oodatud meie FB lehel

Nr 35 sisukord:
» TOIMETAJA LEHEKÜLG
Ralf Mae

» KALAKOTT

» KONKURSS
Salmo Kalamehejutt 2005

» KALAMEHE KAAMERA
Olympus C-55 Zoom. Ralf Mae

» KAUPMEES
Kalastuskeskus pakub kvaliteetkaupa. Ralf Mae

» MEIE VETE KALU Rünt.
Leili Järv

» KALAKOTT
Säinas või tõugjas? Viktor Katenev, Ralf Mae

» SPINNINGUKOOL
Spinningu komplekteerimine. Ralf Mae

» FLYFISHING.EE LENDÕNGEKOOL
Koonusnöörid lendõngenduses.
Lauri Peil

» KOMMERTS/KOGEMUS
Algaja esimene GPS. Ralf Mae

» MUREMEELI
Varastati Kalastaja saan! Endrik Tõnsberg

» KORD ON KORD
Kalastusvõimalustest Silma looduskaitsealal. Marko Valker

» SELTSIELU
Lendõngitsejad Tõrvaaugul. Ralf Mae

» NÕUKODA
Kalapüügi ümarlaud. Endrik Tõnsberg

» VÕISTUKALASTUS
Eesti meistrivõistlused kirbutamises. Ralf Mae
» Kuldkala 2005. Ralf Mae
» Kalale.ee ja Viljandi "Tinca" võistlus Viljandi järvel. Ralf Mae
» Võistlustest mõne reaga
» EÕL võistluskalender 2005

» PAJAS JA PANNIL
Mida teha ussiga? Mart Mölder

» NAISED KALAL
Kalastamine läbi naise silmade. Kati Krass

» PAJATUS 45 aastat haugipüügil. Kaido Krass

» ÜHE KALA LUGU Kaotuse võlu ja valu. Rein Truumets
» KAUBAMÄRK
Vision lendõngevarustus

» MAAILM
Lanzarotel kala püüdmas. Aldo Ollik

» Tenerife – 200 jalga kiilu all. Randel Kreitsberg

» PAJATUS Avastades Peipsit. Kaarel Paakspuu

» KALASTAJA PAADILISA
Toimetajalt. Raimo Kummer.
» Uudiseid paadimessidelt. Raimo Kummer, Hanno Kask
» Paadiga ümber Eesti. Peedu Kurvits
» Pella Mini – suvilapaat. Raimo Kummer

» KOMMERTS D.A.M. – legend on tagasi! Hanno Kirikal

» MAAILM
Modern Day Cowgirl. Toomas Mikkor
» Õnnega Punasel merel. Viljar Meister

» FORTUUNA
Tellijate vahel auhinnad loositud! Ralf Mae

» KALARISTSÕNA Kaido Krass
 
Pella Mini – suvilapaat. Raimo Kummer
Kui eelmises Kalastajas lubasin, et tulen tagasi tutvustamist leidnud nö. Europella väikeveli Pella Mini juurde, siis nüüd on see aeg käes.

Antud lubaduse täitmine oli küll vaid üks selle paadi valimise põhjus, teise seadis aeg, mis jäi jäämineku ja Kalastaja trükkimineku vahele, kuna paadid ei lihtsalt ei olnud veel selleks ajaks vees. Pella Miniga on aga asi lihtsamast lihtsam, paaditreilerit ja slippi selle vettelaskmiseks vaja ei ole, piisab tavalisest treilerist, kolmest vanast autorehvist ja kahest elujõus mehest. Kõige üldisemalt võibki öelda, et Pella Mini jättis sellise järveäärse suvilapaadi mulje. Ka tema hind on vastav ja ilmselgelt kooskõlas kvaliteediga. Kalastaja Paadilisa katsetused selle paadiga olid kindlasti veidi kammitsetud vanemast vennast jäänud üsna positiivsest muljest ja paratamatult kippusin neid kahte paati omavahel võrdlema.




Euronõuetele vastavaid Pellasid toodetakse Lätis EGO nimelises firmas. Nii Novale kui Minile on antud EU D kategooria ehk siis sellega tohib sõita piiratud veekogudel, valgel ajal ja kuni kahe miili kaugusele kaldast. Ütlen kohe ära, et isegi väikese lainega ma selle paadiga merele minna ei soovita. Kui Nova pardale tohib võtta kolm inimest, siis Minil on inimeste arv piiratud kahele. Noval tohib kasutada kuni 10 hp-list mootorit, Minil aga 4 hp-list. Tehase andmetel on Mini neli meetrit pikk, 1,45 m lai ja selle poordi kõrgus on 50 cm. Kui piirduda vaid tehniliste andmete võrdlemisega, võiks öelda, et Mini on lihtsalt natuke väiksem ja kogu lugu! Aga nii lihtne see tegelikult ei ole.

Proovisõit
Kalastaja käis Mini proovimas kaks päeva peale jääminekut, 8. aprillil. Et Tallinna lahel puhus üsna tugev tuul, ei söendanud me paadiga merele minna ja valisime proovisõiduks Pirita jõe. Lisaks tuulele mõjutas paati seega veel küllalt kiire vool. Kuid kõigepealt tuli meil Mini jõe äärde toimetada ja siit leidsime ka esimesed argumendid, miks see paat kellelegi sobida võiks. Kere kaalub vaid 75 kilo ja kaks meest jõuavad seda vabalt tassida ning kõige tavalisemasse, madala poodiga kärusse tõsta. Vöörist ja külgedelt panime seda toetama kolm vana autorehvi, igaks juhuks kinnitasime paadi koormarihmaga ja sõit läks lahti. Seega võiks Mini olla sobiv neile, kes peavad paati näiteks kurikaelte kartuses tihti kuuri ja kalda vahet tassima. Ja neile, kel puudub tahtmine järgmised 15 000 krooni paaditreilerile kulutada.

Esimese mõtte Läti inseneride tööst saime siis, kui hakkasime paadile mootorit kinnitama. Eelmises numbris kirjutasin, et EGO alustas Pellade tootmist alles möödunud sügisel ja sellest tulenevalt eeldasin, et paatidel võib esineda nn. lastehaigusi. Kui Noval me neid ei leidnud, siis Minil avastasime esimese enne, kui paadi vette lasta jõudsime. Nimelt selgus, et ahtripeegel on nii paksuks tehtud, et Suzuki ja Tohatsu väiksemad mootorid ei mahtunud sellele lihtsalt peale. Seevastu paistis ahtripeegel tõeliselt tugev! Kindlasti mäletab enamus teist vanade Vene päritolu Pellade pehmeks muutunud ja lopendavaid ahtripeegleid, ilmselt olid lätlased sama tulemust kartes veidi üle pingutanud ja liiga paksu vesivineeri kasutanud. Ei jäänudki meil muud üle, kui otsisime välja viilid ja nühkisime vajalikud millimeetrid peeglist lihtsalt maha. Pellasid Eestisse toova Barrel MKT esindaja Koit Maarand ütles, et tänaseks on tootja selle vea parandanud ja nüüd müügile saabunud paatide ahtripeeglile mahub mootor ka viili kasutamata korralikult külge. Veel hakkas silma, et Mini kere oli oma ehituselt tugev, ei paindunud see läbi ei vettelaskmisel ega tõstmisel ja näib, et sellega võib üsna julgelt tegutseda. Kes vanade Pellade, aga ka tänapäevaste odavama hinnaklassi paatidega rohkem kokku puutunud, teab, et see ei ole kaugeltki alati nii – tihti painduvad neil poordid üsna palju läbi. Arvan, et Mini muudavad tugevaks õhukastid.

Aerudel
Kuigi Minil on lubatud kasutada väikest mootorit, on ta oma olemuselt siiski sõudepaat. Kerekujust tulenevalt peaks ta aerutades üsna kibedalt liikuma ja glissi see paat ei lähe. Seetõttu proovisin seda kõigepealt just aerudega. Kondiauru jõul liikus Mini üsna hästi, sõuda oli kerge ja ega edasisele liuglemiselegi midagi väga ette heita saa. Selline hindamine on küll väga subjektiivne, kuid sügisest meelde jäänud tunne ütleb, et Pella Nova liugles pikemalt ja ei vajunud nii ruttu vette tagasi. Võibolla ma ka eksin, sest mõõta ei saa seda “tunnet” mitte kuidagi. Paratamatult viib see aga mõttele, et Nova kere vastab peaaegu üksühele vene Pella-Fjordi omale, mille kere väljatöötamiseks nägid Nõukogude insenerid ikkagi aastaid vaeva. Mini on välja töötanud Läti insener ja seda ilmselt lühikese aja jooksul.

Pella Mini oli üsna hästi juhitav, tuul ja jõevool küll mõjutasid Mini liikumist mõnevõrra, kuid üldiselt hoidis paat siiski enamvähem kurssi. Kui nõukogude paatidel oli probleeme nö. püstivuse ja ujuvusega, siis europelladel neid puudusi ei esine – Minil on kolm õhukasti ja põhja see paat ei lähe. Proovisin südamerahustuseks ka mööda paati ringi turnida – vähemalt jõel see ohtlik ei tundunud. Ka täie raskusega paadi pardale seistes ei tekkinud kartust end järgmisel hetkel veest leida. Kuid ümber saab selle paadi ajada kindlasti ja usun, et eriti palju ei peagi selleks pingutama.





Mootoriga
Mini on kahtlemata sõudepaat, kuid lubatud väikese mootori kasutamise võimalus lisab talle kindlasti teatavat väärtust. Mootoriga sõites otsustasime ka natuke tehase nõuete vastu patustada ja seda kahest aspektist. Esiteks otsustasime paati proovida nii lubatu piiresse mahtuva kui ka seda ületava võimsusega mootoritega. Teiseks patustasime inimeste arvuga. Paadis on tegelikult hädapärast ruumi kolmele inimesele, lisaks ahtri- ja vööripingile on iste ka keskel. Seega võtsime pardale ka kolmanda inimese.

Kinnitust andis proovisõit tõsiasjale, et tehase normide vastu ei ole Mini puhul erilist mõtet patustada. 3,5 hp-lise mootori ja kahe inimesega liikus paat kõige paremini. Ei ajanud ta nina väga kõrgele taevasse ja paat oli hästi juhitav. Kolmanda inimese lisamisel aga pilt enam nii hea ei olnud. Tundus, et ka mootori võimsust kippus selle kaalu peale väheseks jääma ja otsustasime proovida viiesega! Iseenesest on juba see mootor eelmisest raskem ja vajutas ahtri veel rohkem vette. Märgatav kiiruse kasv jäi aga olemata, vaid nina tõusis veel kõrgemale.

Mootorijutu lõpetuseks on mul kahju vaid sellest, et käepärast ei olnud elektrimootorit. Sisetunne ütleb aga, et just elektrikaga kuskil järvel lanti vedada oleks Miniga kõige mõnusam – müra ei ole ja erinevalt kummikast on jalgealune ikkagi kõva ja kindel. Igal juhul tasub Miniga järgida Läti inseneride ja euroametnike nõudmisi ja soovitusi – Mini on eelkõige sõudepaat, mis mahutab kaks inimest. Ja kui need kaks peaks olema kalamehed, kellel kaasas ka varustus, siis ega kolmas sinna enam mahukski.

Viimaseks peatun Mini disainil ja koostekvaliteedil. Paat on roheline ja see on teatavasti loodusesõprade üks lemmikvärve. Kuid kokku on kogu kupatus pandud veidi robustselt. Esiteks hakkas silma see, et korralikud riided võivad selles paadis ohus olla, kruvide päid ei olnud Läti meistrid pinkide sisse keeranud ja need turritasid tagumiku all. Teiseks paistis õhukastide korkide vahelt ära lõikamata jäänud hermeetikut. Need on väikesed asjad, mille igaüks, kes tahab saab küll ise likvideeritud, kuid need liigutused oleks võinud ka tehases ära teha. Kuid eks see oleks ka hinda mõjutanud.

Kokkuvõte
Pella Mini võiks päris hästi sobida järve- või jõeäärsesse suvilase. Oma rohelise värviga ei riiva see silma ja siseveekogul sõitmiseks sobib see paat igati. Mööda erinevaid Eestimaa järvi liikuva harrastuskalastaja hinge paneb Mini samuti laulma – ei ole selle vedamiseks vaja treilerit, kaks inimest jõuavad seda vabalt tõsta ja sadakond meetrit tassida ja täpselt niipalju inimesi mahub paati koos varustusega ilusti ära. Kui tahtmist, saab kasutada väiksemat mootorit ja see peaks sobima nii lõbusõitu nautivale suvilaomanikule kui kalastajale. Paadi sertifikaat lubab teatavate piirangutega ka merele minna, kuid mina seda väga ei soovitaks. Merd narrida ei tohi ja sellisel juhul oleks mõttekas mõelda kas Pella Nova või siis mõne toekama aluse peale.






Viimaseks siis hinnast. Tuttuusi paate, mis maksavad alla 10 000 krooni, just palju saadaval ei ole. Aga Mini on. Et paaditootmise komponentide hind maailmaturul kõigub sama palju kui nafta hind, ei saa homses maksumuses kunagi kindel olla. Kalastaja trükkimineku hetkel maksis Mini 9990 krooni.

Kui siia lisada uus 3,5 hp mootor, saab täiesti rahuldava paadi kätte vähem kui 20 000 krooniga.

Tekst: Raimo Kummer, fotod: Hanno Kask