ajakiri tellimine kontakt
Reklaam
 Ajakiri ilmub 4 korda aastas - märtsis, juunis, oktoobris, detsembris
 

Kalamehejutud, pildid ja kommentaarid on oodatud meie FB lehel

Nr 35 sisukord:
» TOIMETAJA LEHEKÜLG
Ralf Mae

» KALAKOTT

» KONKURSS
Salmo Kalamehejutt 2005

» KALAMEHE KAAMERA
Olympus C-55 Zoom. Ralf Mae

» KAUPMEES
Kalastuskeskus pakub kvaliteetkaupa. Ralf Mae

» MEIE VETE KALU Rünt.
Leili Järv

» KALAKOTT
Säinas või tõugjas? Viktor Katenev, Ralf Mae

» SPINNINGUKOOL
Spinningu komplekteerimine. Ralf Mae

» FLYFISHING.EE LENDÕNGEKOOL
Koonusnöörid lendõngenduses.
Lauri Peil

» KOMMERTS/KOGEMUS
Algaja esimene GPS. Ralf Mae

» MUREMEELI
Varastati Kalastaja saan! Endrik Tõnsberg

» KORD ON KORD
Kalastusvõimalustest Silma looduskaitsealal. Marko Valker

» SELTSIELU
Lendõngitsejad Tõrvaaugul. Ralf Mae

» NÕUKODA
Kalapüügi ümarlaud. Endrik Tõnsberg

» VÕISTUKALASTUS
Eesti meistrivõistlused kirbutamises. Ralf Mae
» Kuldkala 2005. Ralf Mae
» Kalale.ee ja Viljandi "Tinca" võistlus Viljandi järvel. Ralf Mae
» Võistlustest mõne reaga
» EÕL võistluskalender 2005

» PAJAS JA PANNIL
Mida teha ussiga? Mart Mölder

» NAISED KALAL
Kalastamine läbi naise silmade. Kati Krass

» PAJATUS 45 aastat haugipüügil. Kaido Krass

» ÜHE KALA LUGU Kaotuse võlu ja valu. Rein Truumets
» KAUBAMÄRK
Vision lendõngevarustus

» MAAILM
Lanzarotel kala püüdmas. Aldo Ollik

» Tenerife – 200 jalga kiilu all. Randel Kreitsberg

» PAJATUS Avastades Peipsit. Kaarel Paakspuu

» KALASTAJA PAADILISA
Toimetajalt. Raimo Kummer.
» Uudiseid paadimessidelt. Raimo Kummer, Hanno Kask
» Paadiga ümber Eesti. Peedu Kurvits
» Pella Mini – suvilapaat. Raimo Kummer

» KOMMERTS D.A.M. – legend on tagasi! Hanno Kirikal

» MAAILM
Modern Day Cowgirl. Toomas Mikkor
» Õnnega Punasel merel. Viljar Meister

» FORTUUNA
Tellijate vahel auhinnad loositud! Ralf Mae

» KALARISTSÕNA Kaido Krass
 
FLYFISHING.EE LENDÕNGEKOOL
Koonusnöörid lendõngenduses.
Lauri Peil
Koonusnöörid ehk liidrid (inglise k. leader) võib tinglikult jagada kaheks – sõlmitud ning sõlmimata koonusnöörideks. Poest on tavaliselt võimalik osta viimasena nimetatuid, kuid paljud tootjad pakuvad ka käsitsisõlmitud koonusnööre. Mis siis teeb loetletud koonusnöörid erinevaks?

Vastus peitub nimes – ühed on sõlmitud erineva jämeduse ja pikkusega tamiilijuppidest, samas kui teised on toodetud nii et saadakse ühtlaselt (justnimelt ühtlaselt) peenenev nöör. Kuivõrd koonusnööri peamiseks funktsiooniks on heitenöörile heite ajal rakendatud jõu sujuv edasikandmine söödale, tagades niiviisi viimase sujuv langemine õigesse kohta veepinnal, kasutatakse nende valmistamisel mitmeid erinevaid materjale ning ka metoodikaid. Käesolevas loos tuleb juttu sellest, kuidas ise koonusnööre valmistada, kasutades selleks internetis leiduvaid retsepte ning poest ostetud (tavalist) tamiili. Selliste koonusnööride suurimateks eelisteks on valikuvabadus (iga erineva tekkida võiva situatsiooni jaoks saab siduda “õige“ koonusnööri) ning odavus (esialgne investeering materjalidele võib tunduda küll suurevõitu, kuid koonusnööri omahinnaks tuleb vaid murdosa müüdavate liidrite hinnast). Pealegi on liidrite sõlmimine putukate sidumise kõrval teiseks asendustegevuseks ajal, mil kalapüük keelatud või muidu võimatu.
Mida siis peaks teadma ja mida silmas pidama enne liidrite sõlmimise juurde asumist?

Koonusnööride tüübid ja nende omadused
Laias laastus võttes on olemas tuhandeid erinevaid koonusnööride tüüpe, mida võiks proovida püügiviisidest tulenevalt klassifitseerida järgnevalt:
- kuiva putukaga püügi koonusnöörid;
- seisva vee või allikaliste veekogude korral kasutatavad koonusnöörid – eriti pikad, peenikesed, pehmemast materjalist koonusnöörid;
- nümfi/märja putukaga püügi koonusnöörid;
- striimeripüügi koonusnöörid – sirgeneb väga kiirelt, kasutatakse jämedamaid ja jäigemaid materjale;
- haugipüügi koonusnöörid – kasutatakse eriti hõõrdekindlaid materjale;
- lõhepüügi koonusnöörid – põhirõhk kasutatud materjali vastupidavusel ja tugevusel;
- nn. soolase vee püügi koonusnöörid – jäigad, suure tõmbetugevusega ja hõõrdekindlad koonusnöörid.

Koonusnööri komponendid
Iga koonusnöör koosneb kolmest põhilisest osast: pära (butt), koonusjas osa (taper) ja lips (tippet). Kõige levinum retsept on selline, kus koonusnööri päramine osa moodustab 60%, koonusjas osa 20% ja lips 20% koonusnööri kogupikkusest. Loomulikult kasutatakse ka muid kombinatsioone, kuid 60/20/20 reegel on neist kõige populaarsem.
Koonusnööri päraosa diameeter võiks jääda vahemikku 60...75% heitenööri tipmise osa diameetrist, selline kombinatsioon tagab piisavalt sujuva heiteenergia ülekande heitenöörilt koonusnöörile. Samuti tuleks silmas pidada koonusnööri päraosa materjali valikul viimase jäikust, ideaaljuhul võiks see jääda samasse klassi heitenööri tipmise osa jäikusega. Liidri keskmises ehk koonusjas osas toimub kiire materjali läbimõõdu vähenemine, mis tagab sujuva heiteenergia edastamise söödale. Kõige viimaseks ja ühtlasi kõige peenemaks osaks koonusnööri juures on lips ehk tamiil, mille külge seotakse kunstputukas. Vastupidiselt ülejäänud koonusnööri osadele on lips ainus koht, kus on soovitatav kasutada pehmemaid materjale, sest niiviisi saavutatakse sujuv sööda esitlemine püütavale kalale (kehtib eriti pinnaputukatega püügil). Samuti tagab peenikese ja pehmemat tüüpi materjali kasutamine lipsuna selle, et kaladel on seda raskem märgata, suurendades seeläbi kalasaamise võimalusi.


Järgneb: "Kalastaja" nr 35