ajakiri tellimine kontakt
Reklaam
 Ajakiri ilmub 4 korda aastas - märtsis, juunis, oktoobris, detsembris
 

Kalamehejutud, pildid ja kommentaarid on oodatud meie FB lehel

Nr 35 sisukord:
» TOIMETAJA LEHEKÜLG
Ralf Mae

» KALAKOTT

» KONKURSS
Salmo Kalamehejutt 2005

» KALAMEHE KAAMERA
Olympus C-55 Zoom. Ralf Mae

» KAUPMEES
Kalastuskeskus pakub kvaliteetkaupa. Ralf Mae

» MEIE VETE KALU Rünt.
Leili Järv

» KALAKOTT
Säinas või tõugjas? Viktor Katenev, Ralf Mae

» SPINNINGUKOOL
Spinningu komplekteerimine. Ralf Mae

» FLYFISHING.EE LENDÕNGEKOOL
Koonusnöörid lendõngenduses.
Lauri Peil

» KOMMERTS/KOGEMUS
Algaja esimene GPS. Ralf Mae

» MUREMEELI
Varastati Kalastaja saan! Endrik Tõnsberg

» KORD ON KORD
Kalastusvõimalustest Silma looduskaitsealal. Marko Valker

» SELTSIELU
Lendõngitsejad Tõrvaaugul. Ralf Mae

» NÕUKODA
Kalapüügi ümarlaud. Endrik Tõnsberg

» VÕISTUKALASTUS
Eesti meistrivõistlused kirbutamises. Ralf Mae
» Kuldkala 2005. Ralf Mae
» Kalale.ee ja Viljandi "Tinca" võistlus Viljandi järvel. Ralf Mae
» Võistlustest mõne reaga
» EÕL võistluskalender 2005

» PAJAS JA PANNIL
Mida teha ussiga? Mart Mölder

» NAISED KALAL
Kalastamine läbi naise silmade. Kati Krass

» PAJATUS 45 aastat haugipüügil. Kaido Krass

» ÜHE KALA LUGU Kaotuse võlu ja valu. Rein Truumets
» KAUBAMÄRK
Vision lendõngevarustus

» MAAILM
Lanzarotel kala püüdmas. Aldo Ollik

» Tenerife – 200 jalga kiilu all. Randel Kreitsberg

» PAJATUS Avastades Peipsit. Kaarel Paakspuu

» KALASTAJA PAADILISA
Toimetajalt. Raimo Kummer.
» Uudiseid paadimessidelt. Raimo Kummer, Hanno Kask
» Paadiga ümber Eesti. Peedu Kurvits
» Pella Mini – suvilapaat. Raimo Kummer

» KOMMERTS D.A.M. – legend on tagasi! Hanno Kirikal

» MAAILM
Modern Day Cowgirl. Toomas Mikkor
» Õnnega Punasel merel. Viljar Meister

» FORTUUNA
Tellijate vahel auhinnad loositud! Ralf Mae

» KALARISTSÕNA Kaido Krass
 
MEIE VETE KALU Rünt.
Leili Järv
Rünt(Gobio gobio L.) maakeeles lisaks veel liivarull, mudarull, maidel, kivimaidel, kivikala, ürilane, üril, ürul, jõejüri, rundul, grundul, grindu, krinklik, põhjaõrn, trullingas, mudamaim.
Saksa keeles – gründling; inglise keeles – gudgeon; soome keeles – törö; rootsi keeles – sandkrypare; läti keeles – grundulis; vene keeles – peskarj.

Rünt on luukalade klassi pärisluuste alamklassi karpkalaliste seltsi kuuluva karplaste sugukonna suhteliselt laia levikuga ja kohati suure asustustihedusega liik.


Ründi välimus

Rünt on sihvaka rulja kehaga väike kala. Kehaga võrreldes on ründil suhteliselt suur tömp pea, mis tipneb põhjatoidulisele kalale iseloomuliku väljasopistatava, poolalaseisuse suuga. Suu mõlemast nurgast ripuvad alla “vuntsid“ – poised, mis mõnedel isenditel võivad olla üsna soliidse pikkusega. Ei ole harvad ka need juhud, kus teine teises suunurgas kasvavad poised on erineva pikkusega. Põhjaeluviisiga kalale omaselt asuvad ründi kollakad silmad praktiliselt pealael.




Ründi selg on tume, tavaliselt rohekas- või sinakaspruun, küljed on heledamad kuni hõbedase värvuseni välja. Piki küljejoont paiknevad sinakad või mustjad laigud, mis võivad sabaosas mõnikord sulanduda pikitriibuks. Laigu suurused võivad varieeruda: eespool suuremad, tagapool väiksemad; vaheldumisi suuremad ja väiksemad; osa laike ülal, osa allpool küljejoont jne. Hea läbipaistvusega ja liivase põhjaga järvedes ja/või rannikumeres on ründid ühetoonilisemad ja heledamad – valdavad kollakad ja hallikad toonid. Jõerüntide värvus varieerub laiades piirides ja seda nii individuaalselt kui elupaikade kaupa. Nii näiteks võib värvikiri kala vasakul ja paremal küljel oluliselt erineda. Paarisuimed on ühetoonilised ja läbipaistvad, tavaliselt kollakad. Paaritutel uimedel esinevad tumedad, tavaliselt pruunikad, täpid.

Ründi keha on kaetud suhteliselt suurte soomustega. Soomuskatte puudumine või esinemine ja selle paigutus kurgualuses piirkonnas on üheks liigisiseste vormide eristamise tunnuseks. Meie vete tüüpilisel ründivormil on kurgualune soomusteta. Nagu kõikidel karpkalalistel, nii ka ründil, peetakse üheks parimaks liigi määramise tunnuseks neeluhambaid, mis rüntidel paiknevad kahes reas. Kudemisperioodil võib isastel rüntidel peas ja keha esiosas leida peent helmeskatet.


Kus on ründi kodu

Meie vetele iseloomuliku ründivormi leviku lõunapiir kulgeb üle Iiri- ja Inglismaa (v.a.>Shotimaa), Prantsusmaa, Itaalia põhjaosa kuni Makedooniani välja. Põhjapiir ulatub läbi Taani, Rootsi- ja Soome lõunaosa Laadoga ja Oneega järvede, Petshoora ja Severnaja-Dvina jõgedeni. Idapiir kulgeb mööda Volga ja Dnepri jõgikondi.
Mitte kõik kalad ei vaja normaalseks elutegevuseks ühepalju hapnikku.

Minimaalset vees lahustunud hapnikukogust, mille juures antud kalaliigi esindaja suudab veel/juba elus püsida, kutsutakse hapnikuläveks. Mida rohkem peab kala eluspüsimiseks vees hapnikku leiduma, seda kõrgem on hapnikulävi.

Üheks meie vete väga kõrge hapnikunõudega kalaks on rünt. Vee hapnikusisaldus ongi üheks põhiliseks ründi levikut piiravaks faktoriks, nn. limiteerivaks teguriks. Nii võibki Eestis leida rünti nii mandri kui saarte kiirevoolulistes (kärestikulistes) ja seega ka hapnikurikastes ojades, jõgedes, liivapõhjalistes järvedes ning paiguti ka riimveelisest rannikumerest, kus ta asustab veekogude madalamaid alasid. Rünt on tüüpiline põhjakala. Ta koguneb veekogu liiva-, kruusa-, ja/või kivise põhjaga osades suurematesse või väiksematesse parvedesse. Kärestikuliste jõgede/ojade tasasepõhjalistel lõikudel võib ründi asustustihedus olla märkimisväärselt kõrge.

Päevase eluviisiga rünt eriline rännumees ei ole. Täheldatud on vaid migratsioone suvel madalamatesse- ja talvel sügavamatesse veekogu osadesse.


Heitke ühte, et teid saaks palju!

Seda piibellikku käsku järgivad kõik vähemalt kahe-kolmeaastaseks saanud ründid vääramatu jõuga igal kevadel mai teisest poolest kuni juulini, meres isegi augustini. Koelmutel valitseb mõningane emaste arvuline ülekaal. Rünt koeb kolm kuni neli portsjonit, millest esimene on tavaliselt kõige suurem, sisaldades kuni 35% marjaterade koguarvust. Keskmiselt valmib emasründil igal aastal 4000 – 20 000 marjatera, mis on nii väikesekasvulise kala jaoks tõeline vägitegu. Ründi kudeküps mari on peeneteraline: paisumata marjatera läbimõõt vaid 0,7-0,9 mm, peaaegu värvitu või siis sinakasvalge. Sarnaselt tuulehaugile katavad ka ründi küpseid marjateri tihedalt võrdlemisi pikad mikroskoopilised jätked.

Kõrge hapnikunõudlusega kalana koeb rünt kiirevoolulistes või hästi aereeritud veekogu osades, kus mari heidetakse kividele või taimede juurtele. Nüüd lähebki marjateradel vaja jätkeid. Nende abil kleebitakse terad kudesubstraadile ja nii ei kanta neid vooluga minema. Sama ajal tagatakse aga marjale arenguks vajalik pidev hapniku juurdevool.

Kui veetemperatuur on vähemalt 160 C, siis umbes nädala möödudes koorub marjast eelvastne. Verinoor kalatitt on kõigest 4,5 mm pikk ja lebab esialgu veel mõned päevad veekogu põhjal peitununa kivide ja liivaterade vahele. Sellel ajal nad veel iseseisvalt ei toitu vaid tarvitavad emalt kaasa saadud rebukoti varusid.


Kaetud lauad

ootavad neid alles paari päeva möödudes, millal ründi noorjärgud hakkavad aktiivselt planktonit sööma ja sellest alates saame rääkida juba ründivastsetest. Mida kiiremini rünt pikkuses juurde võtab, seda kiiremini läheb ta üle oma põhitoidule – bentosele (põhjaloomastik). Ründi “lemmikloomadeks“ on mitmesugused veekogu põhjas elavad putukavastsed: puruvanad (ehmestiivalised), surusääskede, mardikate, kiilide jt. vastsed, aga ära ei ütle ründid ka hulkharjasussidest ja limustest. Vahepalana haaratakse mõnikord ka taimede tükikesi. Võrtsjärves ja Peipsis spetsialiseeruvad ründid kevadeti teiste kalade marja õgimisele. Peipsis peetakse rünti järvetindi ja kiisa marja peamiseks hävitajaks. Riimvees elavate rüntide kohta sellekohased andmed puuduvad, aga on tõenäoline, et nad ka meres “kaaviarist“ ära ei ütle.


Strateegilised mõõtmed

Rünt on väike, aeglasekasvuline kala, kes vabaduses elab vaid 5-6 aastaseks. Akvaariumis on rünt elanud aastakese kauem.

Senini suurimaks Eesti vete ründiks tuleks pidada Emajõest 1862.a. püütud 15,6 cm pikkust ja 33 g kaalunud isendit. Ligikaudu samade näitudeni ulatuvad ka üksikud hilisemal ajal Peipsist püütud-mõõdetud ründid. Autori poolt püütud suurimad isendid on 2003.a. aprillis Tohvri alt (Soela väinast) püütud L = 14 cm pikkune ja W = 29 g raskune isane ning sama aasta septembris Prangli lõunakaldalt püütud, samuti isane, L = 14,2 cm pikkune ja W = 25 g raskune rünt.

Euroopas on seni rüntide suurimad mõõtmed ulatunud L = 20 cm. Kui kellelgi rünte edaspidi püünistesse satub, siis oleks päris kena, kui suurimad neist ära mõõdetaks/kaalutaks ja üle 15 sentimeetristest isenditest ka teada antaks.

Rüntide samas vanuses emased veidi pikemad ja raskemad kui isased ja nende kasv riimvees veidi kiirem kui magevees.


Milleks rünti vaja on?

Inimene on kord selline tegelane, kes üritab igast asjast kasu saada. Vahelduse mõttes vaataks ründi tähtsust meile hoopis läbi kala silmade. Nimelt on laia levikuga ja kohati suure arvukusega lepistoiduline rünt oluline lüli toitumisahelas. Teiste sõnadega: rünt on meie poolt toidulaual kõrgelt hinnatud röövkalade tähtis toiduobjekt.

Ja alles nüüd vaatame rünti oma mätta otsast. Töönduslikku tähtsust ründil ei ole ja seega satub teda turule väga harva, kui siis juhuslikult teiste kalade seas. Paik-konniti püütakse rünti käsiõngedega, et maiustada tema heamaitselise lihaga, mille rasvasisaldus on 2...3%, s.o. vaid pisut kõrgem dieetkalana tuntud ahvena omast, ning mille kalorsus ulatub vaid 115-ni.

Hoopis laiemalt tuntakse teda elussöödana – ründi tugevad huuled lubavad teda edukalt kasutada angerja- (Ruhnu, Toolse) ja lesta söödastatud püügil (Hiiumaa), aga ka teiste röövtoiduliste kalade puhul.

Tekst: Leili Järv