Pella paadi nimega seondub enamikel inimestel Vene päritolu roheline sõudepaat, mis on ohtlik! Täna tutvustab Kalastaja teile selle paadi õigusjärglast, millel on olemas EU sertifikaat ja millel ohutusega mingit probleemi ei ole. Pella Nova nime saanud alusega käisime ka proovisõidul ning võib öelda, et üldjoontes on tegemist täiesti korraliku ja väga hea hinnaga sõudepaadiga. Kaubamärgi tuleviku huvides on muidugi see, et paadi kasutajal oleks mõistus omal kohal.

EuroPellasid ehk siis Pella Novat ja tema väikest venda Pella Mini toodetakse nüüd Läti firmas EGO. Esimesed paadid said valmis 2004. aasta sügisel ja Kalastaja proovisõiduks kasutatud alus oli neist üks esimesi, mistõttu võis eeldada nö “lastehaigusi”. Kuidas lätlased on Pella tootmiseks litsentsi saanud, on toimetusele teadmata, kuid igal juhul on tegemist eestlastele hästi tuntud Pella ja Pella Fjordi õigusjärglastega. Nagu öeldud, on tootmises kaks mudelit, väiksem neist on Pella Mini – 3.80 m pikk, pardale on lubatud võtta kaks inimest ja paati tohib kasutada kuni 4 hj mootoriga. Sellest paadist teeme tulevikus kindlasti veel juttu.
Pella Fjord vs Pella Nova
Suurem vend on nagu vana Pella Fjordki 4.20 m pikk, 1.30 m lai ja selle pardale võib võtta kolm inimest. Paadi taha tohib ühendada kuni 10 hj mootori. Paadile on antud EU D kategooria, mis tähendab, et sellega tohib sõita piiratud veekogudel, valgel ajal ja kuni 2 miili (3,6 km) kaugusele kaldast.
Pella Nova kere aluseks on eestlastele vägagi tuntud Pella Fjord. Paat, millel on palju häid omadusi, kuid ka kehvapoolne imago, mille on kaasa toonud mitmed traagilise lõpuga õnnetused. Enamike õnnetuste põhjuseks on küll kasutajate räiged rikkumised paadile kehtestatud piirangute ja ohutusnõuete osas, kuid pildi kehvast paadist on need juhtumid ikkagi loonud. Tegelikult paneb kõigile D kategooria paatidele piirangud ikka ilm, mitte kaldast lahkumise maksimaalne lubatud kaugus. Mitte ainult Pella, vaid kõikide väikeste sõudepaatide kasutajatele tuleb eelkõige mõistust soovida.
Millised on vana ja uue Pella erinevused? Nagu eelpool välja toodud, mõõtudes vahet ei ole, küll aga lubatud koormatuses. Kui vana mudeli pardale oli lubatud võtta viis inimest, siis uue pardale ainult kolm. Kuid paadile on lubatud ka selle klassi kohta suur mootor ja see ongi tegelikuks inimeste arvu vähendamise põhjuseks. Tulenevalt euroliidu normidest peab kuni 6-meetrine täiskoormatud (näiteks pilgeni vett täis ja inimestega) paat jääma ujuma. 10 hj päramootor kaalub ise kuni 50 kg ja seetõttu on pardale lubatavate inimeste arv vähendatud kolmeni.
Kui Pella Fjordi probleemiks olid madalad pardad ja kehv ujuvus, siis Pella Noval on see probleem lahendatud. Pardakõrgust on tõstetud ja õhukastide arvu ja mahtu on suurendatud nii palju, et see mootori ja kolme inimese vee peal püsivuse tagaks. Pella Nova on alla saanud kiilu, mis muudab paadi kergemini juhitavaks. Paat on valmistatud tänapäevastest materjalidest, mis on oluliselt vastupidavamad kui veneaegsed. Ehk on mõnel inimesel senise jutu peale tekkinud küsimus, et miks ma kirjutan nii palju mootorist? Kõigepealt seepärast, et kui veneaegsel paadil oli lubatud kasutada kuni 4 hj mootorit, siis Pella Noval on selleks tervelt 10 hj. Ühest küljest on see muidugi hea, sest kiirused kasvavad, kuid teisest küljest seab mootor piirid paati lubatud inimeste arvule. Pella Nova ahtriplaadil võime, muide, ka lugeda: motorboat! “Pella on oma siseloomult ja kerekujust sõltuvalt siiski sõudepaat, millega saab sõita ka suhteliselt võimsa mootoriga. Maksimaalne lubatud mootorivõimsus on Pellal oma klassi suurim,” räägib Koit Maarand paate Eestisse importivast ettevõttest Barrel MKT.
Proovisõit
Kalastaja käis Pella Novat proovimas 11. detsembril, mil Tallinnas möllas päris tugev torm ja Pirital jooksid jänesed niikaugel, kui silm ulatus. Sobivaima paiga katsetamiseks leidsime Viimsi poolsaarel Kelvingis, mis loodetuulte eest natuke kaitset pakub ja nagu fotodelt näha, polnud laine seal õnneks väga kõrge. Tuult oli aga piisavalt ja see kippus paati mõnevõrra kandma. Paat ise on kerge, kaalub 70-80 kilo ja kahekesi jõuab seda vabalt tassida. See asjaolu ei ole kindlasti vähetähtis, sest sageli võib kohata veekogusid, mille kaldale treileriga välja sõita ei saa ja paati tuleb sadakond meetrit vedada. Meie kasutasime paadislippi ja nii saab üks inimene Pella vettelaskmise ja väljavõtmisega täiesti vabalt hakkama.
Mootorit me kaasa ei võtnud ja kivide vahel forelliotsimise kõrvalt otsustasime uurida, kuidas paat aerude jõul liigub, milline on tema juhitavus ja kas paadis tundub turvaline. Sõuda oli Pella Novaga väga kerge, paat istus vees üsna vähe ja liikus edasi hästi. Libisemise kergust on väga keeruline hinnata, see on subjektiivne, kuid allakirjutanule jättis see parema mulje, kui Eestis hetkel enimlevinud Kasse sõudepaat.
Ohtlik selles paadis ei tundunud olevat. Turnisin lainetes loksuvas paadis nii ahtri- kui vööripinkidel, seisin võimalikult ühte pardasse ja upitasin sellest üle lanti viskama, kuid sellist tunnet, et võiksin end järgmisel hetkel jääkülmast veest leida, ei olnud. Kui kõik lubatud kolm meest ühte poordi seisaksid, saaks Pella Nova ilmselt kummuli ka, kuid nagu juba eespool öeldud, sellise klassiga paatidega merel käies tuleb viinapudel koju jätta ja mõistus kaasa võtta.

Kui Pella Novaga kavatsetakse kalastada, siis on tootja pardale lubanud just paraja arvu inimesi, kes seal ise askeldama mahuvad ja ka varustus ei pea kaldale jääma. Võrgumehi rõõmustab ilmselt see, et paadil on standardvarustuses kaks paari tulle, ehk siis kui ahtris olev inimene võrku laseb, saab paati edasi sõuda ka vööripingilt.
Positiivselt torkas silma veel paadi roheline värv, mis suvise loodusega üsna hästi harmoneeruma peaks. Paadi üldine väljanägemine on aga samasugune, kui oli Pella Fjordil. Midagi kapitaalselt uut ei ole lätlased välja mõelnud. Pella kere on aegade jooksul välja kujunenud, seda on aga erinevate nõuete järgi täiustatud.
Plussid-miinused
Headest külgedest oleme juba rääkinud: paadiga on kerge sõuda, sellel saab kasutada suhteliselt võimsat mootorit, paat kaalub vähe ja sellel on kaks paari tulle kohe kaasas. Üks toredamaid asju kõige selle juures on hind, mis jääb alla 12 000 krooni. Miinuspoolele võib ehk kanda veidi robustsevõitu disaini, näiteks olid õhukastide korkide vahele pandav tihendusmass lihvimata ja puhastamata jäetud. Aga ilmselt ei saa ka eeldada, et “neljameetrine” ja “kümnetuhandene” sõudepaat oleks samasugune nagu tema poole kallimad sugulased.
Turvalisus
Kas Pella paadiga jääb ikka veepeale püsti ja saab kaldale tagasi, on ilmselt üks peamisi küsimusi, mis rohketest õnnetustest kuulnud lugeja peas tekkida võib. Umbes samasugust suhtumist oli maaletoojate sõnul tunda ka sügisel, kui Veeteede Ameti inspektorid uut Pellat suuremas kooseisus vaatamas käisid. Kuid tulemusega jäid nad rahule ja nii Pella Novat kui Pella Minit saab Eestis registreerida. Seda paati tuleb lihtsalt kasutada tootja poolt ette nähtud tingimustel ja tormisele merele ei ole mõtet sellega kippuda. Eriti siis, kui päästevarustus puudu, pea veidi vindine ja meresõiduoskused nullilähedased. Normaalsetes oludes aga saab Pellaga hakkama väike lapski.

Kokkuvõte
Pella Nova ei ole luksuspaat, kuid seda ilmselt keegi ei eeldagi. Aga ta on kerge, hea minekuga, kannatab suurt mootorit ja on odav! Kalamees, rannaelanik või järveäärse suvila pidaja, kellele luksus pole esmatähtis, võib Pellat kui potentsiaalset paati kaaluda küll. Lähimateks meil saada olevateks paatideks on ilmselt Kasse ja Kiili toodang, kuid neist kuni paartuhat krooni madalamat hinda arvestades peaks Pellast neile tõsine konkurent saama.
Tekst: Raimo Kummer
Fotod: Hanno Kask