ajakiri tellimine kontakt
Reklaam
 Ajakiri ilmub 4 korda aastas - märtsis, juunis, oktoobris, detsembris
 

Kalamehejutud, pildid ja kommentaarid on oodatud meie FB lehel

Nr 34 sisukord:
» TOIMETAJA LEHEKÜLG
Ralf Mae

» KALAKOTT
Lõhed, kogred, haugid, kohad, ahvenad...
» Tasuv hüppeskäik. Virve Krass

» EESTI MEISTRIVÕISTLUSED
jääaluses kalapüügis

» KALAMEHE KAAMERA
Olympus C-70 Zoom. Ralf Mae

» MEIE VETE PÜÜGIKALU
Valgeamuurid Peipsist.
Väino Vaino

» Kõik lapikud pole veel lestad. Leili Järv

» KOGEMUS
Sikutiga madalatel jõgedel-järvedel. Alvar Heiste

» Sikutiga Peipsil. Erkki Juronen

» ÕNGEKOOL Peibutussöötade segamisest, II osa. Ralf Mae

» ALLVEEKALASTUS
Varustus talvel. Harrastaja Andres

» TERVIS
Kalavetel arsti pilguga. Leho Rips

» VETEVALD
Eesti vete võõrliigid: Cercopargis Pengoi. Henn Ojaveer

» NIPID-NÕKSUD / OMA SILMAGA Ralf Mae

» TOIMUMISED / NÕUKODA
Kalastaja sai auraha! Endrik Tõnsberg
» Foorum "Elu keset elu". Ralf Mae
» Arutlusseminar "Läänemere lõhe". Endrik Tõnsberg
» Kalandusliitude nõupidamine. Endrik Tõnsberg

» FOTO
Looduspilt.ee – koht loodushuvilisele fotosõbrale

» MUREMEELI
Teateid Suur-Emajõe alamjooksult. Janno Simm, Valeri Rudakov

» KALAVARUD
Asustamise järelprobleemidest.
T. Jürgenstein

» VASTUKAJA
Kaido Krass

» PAJATUS
Kalapüük Muhu vetes. Toomas Mikkor

» Spinninguga Võhandul.
Arved Kiisk
» Ilus kalapüük. Hanno Kask
» Hilisõhtune. Ralf Mae

» VÕISTUKALASTUS / MAAILM
Eestlased Aasia lahtistel MV-l. V. Meister, E. Tõnsberg
» Meistrite talvine treeninglaager Mehikoormas. Ralf Mae

» KORD ON KORD
Kalastusõigusest 2005. aastal. Ralf Mae

» KODULUGU / KOGEMUS
Saunast ja saunaskäimisest. Manivald Kuik

» KALASTAJA PAADILISA
Toimetajalt. Raimo Kummer.
» Euro Pella – kerge, turvaline, taskukohane. Raimo Kummer
» Väikelaevad autoregistrisse? Ralf Mae
» Rootsi paadimess. Hanno Kask

» MAAILM
Lendõngega tundrajõgedel.
Sven Kilusk

» KALARISTSÕNA
Kaido Krass
 
MEIE VETE PÜÜGIKALU
Valgeamuurid Peipsist.
Väino Vaino
2004. aasta juuli lõpupäevil püüti mõrdadega Peipsi põhjaosast, Narva jõe väljavoolukoha lähedalt kaks valgeamuuri (Ctenopharyngodon idella). Mõlemad isendid osutusid kudemiseelses seisundis gonaadidega emaskaladeks.




Ühe kala pikkus oli 105 cm ja kaal 18,58 kg (sealhulgas marja kaal 2,74 kg). Teine kala oli pisut pikem, kuid kergem: 106 cm pikkune ja 17,56 kg raskune (gonaadi kaal 3,34 kg). Kalade vanuseks hinnati soomuste järgi vähemalt 20 aastat (erinevad määrangud kõikusid 21...23 aastani).

Enne 2004. aastat oli valgeamuuri Eesti looduslikest veekogudest tabatud vaid korra, nimelt 19. juunil 2001. aastal Võrtsjärvest. See kala oli ligikaudu sama suur kui Peipsist püütud kalad. Tänavu tuli Võrtsjärvest üks leid lisaks (suurim senipüütutest, pikkus 115 cm, kaal 20 kg, ühtlasi oli tegu suurima Võrtsjärvest püütud kalaga). Niisiis on Eesti vetest teada neli valgeamuuri püügi juhtu. Millal valgeamuurid Eesti vetesse asustati, ei ole täpselt teada.




Valgeamuuri looduslik levila on Kaug-Idas, Amuuri, Sungari ja Ussuuri jõgedes Vene piires, Hanka järves ning Hiina põhjapoolsemates jõgedes. Seda kalaliiki on asustatud paljudesse maadesse ja ta on maailma üks olulisemaid kalakasvatuse objekte. FAO andmeil kasvatati 2002. aastal enam kui 3,5 miljonit tonni valgeamuuri, suurim tootja oli Hiina. Maksimaalsed mõõtmed looduses: pikkus 150cm, mass 45 kg ja vanus 21 aastat.

Valgeamuur elab rohke taimestikuga järvedes ja aeglasevoolulistes jõgedes. Ta pole nõudlik temperatuuri (talub vahemikku 0...+38 C), soolsuse (kuni 10 promilli) ega hapnikusisalduse (elab veel 0,5 mg/l juures) suhtes. Toitub peamiselt veetaimedest (ka üleujutatud rohust), kõrvaltoiduna võib kasutada detriiti, putukaid ja teisi väiksemaid selgrootuid loomi. Tänu taimetoidulisusele kasutatakse teda laialdaselt biomelioraatorina kalatiikide ja veehoidlate puhastamisel.




Valgeamuur koeb kiirevoolulistes jõelõikudes, kudemiseks vajab väga kõrget veetemperatuuri (+26...+28 C). Eesti vetes sigimine on seetõttu mõeldav vaid erakordselt soojadel suvedel ja kudemiskohana tuleks kõne alla ehk vaid Narva jõgi. Puuduvad andmed, et see liik oleks meil või naaberaladel edukalt looduslikes tingimustes järglasi andnud.

Väino Vaino,
TÜ Eesti Mereinstituudi ihtüoloog