ajakiri tellimine kontakt
Reklaam
 Ajakiri ilmub 4 korda aastas - märtsis, juunis, oktoobris, detsembris
 

Kalamehejutud, pildid ja kommentaarid on oodatud meie FB lehel

Nr 33 sisukord:
» TOIMETAJA LEHEKÜLG
Ralf Mae

» KALAKOTT

» KALAMEHE KAAMERA
Olympus C-60 Zoom. Ralf Mae

» KALAMEHE AUTO
Mazda Pick-Up. Hanno Kask

» MEIE VETE PÜÜGIKALU
Võldas. Randel Kreitsberg

» KOGEMUS
Sügisene lõhepüük. Aldo Ollik

» ÕNGEKOOL
Peibutussöötade segamisest, I osa.Ralf Mae

» LENDÕNG
Lendõngitseja mõlgutusi.
Jarko Jaadla

» JUUBILAR
Karl Plutus - 100! Vladi

» KORD ON KORD
Kuhu kulub kalastajate makstud raha? Peeter Prass

» HARIDUS
TÜ Pärnu Kolledzh. Henn Ojaveer, Hanno Kask

» SININE RIST
Linnuroni: suurim mageveekalade kõhuõõnes esinev parasiit. Zoja Merilo

» Mürgised ühendid kalades.
Leili Järv, Mart Simm, Ott Roots

» TEADUS
Ihtüoloogiakongress Tallinnas.
Endrik Tõnsberg

» ÜHISTEGEVUS
Koelmutalgud.
T. Jürgenstein, K. Krass

» JUUNIOR
Lastelaager 2004.
Raimo Kummer

» PAJAS JA PANNIL
Õllesupp suitsukalaga. Mart Vabar

» VÕISTUKALASTUS
Järvakate spinninguvõistlused. Kaido Krass
» Balti Karikas 2004.
Kirill Klenski, Ralf Mae
» Eesti Meistrivõistlused õngitsemises. Ralf Mae
» Lossikala 2004
» Karksi-Nuia Karikas 2004.
Ralf Mae
» Spinninguvõistlus Pühajärvel. Ralf Mae
» Teise Kala võistlus Paunküla veehoidlal. Ralf Mae
» Õngitsemise MM Belgias: Willebroek 2004. Marko Kinusar
» Allveekalastajad Saadjärvel ja Ermistul. Endrik Tõnsberg
» Narva Lõhe 2004.
Raimo Kummer
» Pereüritus "Viidikas". Ralf Mae
» Salmo Sügissärg 2004.
Ralf Mae

» MAAILM Laguunis.
Toomas Mikkor

» KODULUGU
Elust Väinamere väikesaartel. Manivald Kuik

» PAJATUS
Augustis forellijõel. Tõnu Väät

» KALASTAJA PAADILISA
Toimetajalt. Raimo Kummer. Vastukaja. Tõnis Tikka
» Suure kummikaga mereretkele. Endrik Tõnsberg
» Ujuv paadinäitus Soomes. Hanno Kask
» Veemoto – võistlus- ja paadiklassid. Lembit Aaslav-Kaasik
» Veeteede Amet soovitab (Bella paatidest). Malle Lõhmus
» Trophy 2052 WA – kalapüügiks mugavustega.
Raimo Kummer

» MAAILM Karvakala püüdmas. Janno Simm

» KOMMERTS Kalamehe paat: Windy 295

» KALARISTSÕNA Kaido Krass
 
Trophy 2052 WA – kalapüügiks mugavustega.
Raimo Kummer

Trophy paadid on mõeldud harrastuskalastajatele ja see paistab iga detaili juures silma. Kalastaja käis septembri lõpus katsetamas perekonna keskpaika kuuluva suuruse ja varustusega Trophy 2052 walkaround (WA) teki ja kõvakatusega mudelit.





Kõige üldisemalt iseloomustab seda paati turvalisus meresõidul ja võimalikult mugavaks tehtud kalapüük. Samas on Trophy´l olemas kõik omadused, et pere või sõprade seltsis rannikumerele aega veetma või siis saartele kolama sõita. Soome rannadki ei tohiks selle paadi omanikule liiga kaugel olla. Meie oludes sobib Trophy paat kõige paremini kasutamiseks rannikul, suurematel jõgedel ning Peipsil ja Võrtsjärvel.

Trophy on spetsiaalselt sportkalastajatele mõeldud paadimark, mis kuulub Brunswick Boat gruppi. Viimase kaubamärkide hulka kuuluvad veel näiteks Bayliner, Sea Ray, Baja, Boston Whaler, Hatteras, Meridian ja Sealine. USAs Marylandi osariigis toodetav Trophy on oma soliidse ja usaldusväärse välimuse ning vaieldamatu kvaliteediga saanud Ameerika eelistatuimaks soolases vees kalastamise paadiks. Erinevaid paaditüüpe on valikus kaks – keskkonsooliga ja walkaround. Esimesi saab valida nelja ja WA teki ning kajutiga üheksa vahel. Sõltumata tüübist iseloomustab Trophy paate avarus, mida vajab ridvaga askeldav kalastaja. Eestis on tänasel päeval olemas üks Trophy paat, mida Kalastaja paadilisal õnnestus proovimas käia.



Mugav kalamehepaat

Trophy´de tootmist alustades pidasid insenerid pikalt elukutseliste kalastajatega, kelle soovitusi arvestades on mudelid tehtud praktilised. Tänapäevalgi kuulub tootearendustiimi professionaalseid kala- ja paadimehi, kelle soovitused muudavad kaatrid kindlasti veel paremaks. Trophy internetilehekülg ütleb veel, et kui tehase insenerid ei ole tööl, on nad kalal! Ja see, et iga detaili peale on mõeldud, paistab ka silma – kõik on valmistatud nii, et paadiga oleks hea ja mugav kalale minna ning kala püüda. Päeval või öösel, sest kolmest küljest kinnine kokpit ja kajut pakuvad varju ka külma eest. Trophy 2052 WA ahtriteki mõlemas ääres on kaks kalakasti, mille tühjendamine vihma või pesuveest käib loomulikult elektrilise pumbaga. Juhiistme tagant leiab elussöödasumba ja selle kohalt veekraani, millega saab sumpa täita või sinna ühendatud voolikuga tekki pesta. Viimane ei ole kindlasti väheoluline, sest verd ja muud sodi sattub kalapüügil paadipõhja alati. Eesti oludes merepüügil ei pruugi elussööda sumpa just palju vaja minna, kuid suurematel jõgedel maimuga haugi või ahvenat jahtides võib see vägagi oluliseks detailiks osutuda.




Püügikohta sõitmise ajaks saab kokkupandud ridvad parda sisse või kajutisse ehitatud hoidikutesse panna ja see välistab võimaluse, et keegi neile peale astub või kukub. Lantide järelevedamiseks või trollingupüügiks on paadis neli ridvahoidikut, kui neid kõiki korraga kasutada, tuleks aga juurde hankida pöörlevad hoidjad, mis ridvad üksteisest kaugemale viivad. Insenerid on mõelnud sellelegi, et vähemalt üks paadis olevatest kalastajatest peab vedamise ajal ridvaotstel silma peal hoidma. Et see inimene ei peaks üksi õues nukrutsema või siis kaela kangeks väänama, saab paadi kõrvalistet 180 kraadi pöörata. Lanti vedama mahub paati ilusti kaks inimest, spinningut viskama või Pärnu lahele tonkaga ahvenat püüdma aga vähemalt üks rohkem. Walkaround tähendab seda, et paadi parda ümber saab ringi käia ja proovisõiduks kasutatud Trophyil oli seda küll üsna mugav ja ohutu teha. Kolmas kalastaja peakski püüdma vöörist, kus liikumiseks piisavalt ruumi. Vööritekilt annab soovi korral ka võrku lasta.



Kuiv ja turvaline proovisõit

Proovimas käis Kalastaja Trophy´t 24. septembril Pärnu lahel ja varem olime eesmärgiks seadnud lanti järele vedades koha püüda. Kohasaagid on sel aastal aga kesiseks jäänud ja kõige õigem püügiaeg oli selleks ajaks juba seljataga. Et viimased paar nädalat olid väga tuulised ja vesi oli lahes sogane, matsime kalapüügiplaani enne mereleminekut maha ning otsustasime ainult paadi sõiduomadusi proovida. Vaatamata suurusele tundus Trophy juhtimine ja manööverdamine üsna lihtne, kapten ja meie teejuht Erkki sai nii sadamastväljumise kui sisenemisega vabalt üksi hakkama. Tuult oli sel päeval 4-5 m/s ja laine kõrguseks võis olla 0,3-0,4 meetrit. Trophy käitumine vees üllatas meid positiivselt, nagu ei sõitnukski seitsmemeetrise paadi, vaid hoopis väiksema alusega. Igal juhul jättis paat väga merekindla ja turvalise mulje. Juba peale vaadates näib Trophy jonnipunnina, mida ümber ajada ei ole võimalik. Turvatunne ei kadunud aga ka peale seda, kui kapten suurematel kiirustel pöördeid sooritades paadi parda peaaegu vette lasi.




Lainet lõikas Trophy väga hästi ja põrutust ei olnud praktiliselt tundagi. Proovimas käisime seda nii kokpitipinkidel kui ahtri- ja vööriistmetel. Viimased on teisaldatavad, et püügi ajaks kalastajatele ruumi teha. Proovitud Trophy kohta tahaks isegi öelda, et juhiiste on seal täiesti asja eest, sest ühe vähese meie katsetada olnud paadina oli Trophy´t tõepoolest mugav roolida ka istudes ja seejuures jäävad siseorganid suurematel kiirustel oma kohtadele.


Edasi loe "Kalastaja" nr 33 lk 116