ajakiri tellimine kontakt
Reklaam
 Ajakiri ilmub 4 korda aastas - märtsis, juunis, oktoobris, detsembris
 

Kalamehejutud, pildid ja kommentaarid on oodatud meie FB lehel

Nr 33 sisukord:
» TOIMETAJA LEHEKÜLG
Ralf Mae

» KALAKOTT

» KALAMEHE KAAMERA
Olympus C-60 Zoom. Ralf Mae

» KALAMEHE AUTO
Mazda Pick-Up. Hanno Kask

» MEIE VETE PÜÜGIKALU
Võldas. Randel Kreitsberg

» KOGEMUS
Sügisene lõhepüük. Aldo Ollik

» ÕNGEKOOL
Peibutussöötade segamisest, I osa.Ralf Mae

» LENDÕNG
Lendõngitseja mõlgutusi.
Jarko Jaadla

» JUUBILAR
Karl Plutus - 100! Vladi

» KORD ON KORD
Kuhu kulub kalastajate makstud raha? Peeter Prass

» HARIDUS
TÜ Pärnu Kolledzh. Henn Ojaveer, Hanno Kask

» SININE RIST
Linnuroni: suurim mageveekalade kõhuõõnes esinev parasiit. Zoja Merilo

» Mürgised ühendid kalades.
Leili Järv, Mart Simm, Ott Roots

» TEADUS
Ihtüoloogiakongress Tallinnas.
Endrik Tõnsberg

» ÜHISTEGEVUS
Koelmutalgud.
T. Jürgenstein, K. Krass

» JUUNIOR
Lastelaager 2004.
Raimo Kummer

» PAJAS JA PANNIL
Õllesupp suitsukalaga. Mart Vabar

» VÕISTUKALASTUS
Järvakate spinninguvõistlused. Kaido Krass
» Balti Karikas 2004.
Kirill Klenski, Ralf Mae
» Eesti Meistrivõistlused õngitsemises. Ralf Mae
» Lossikala 2004
» Karksi-Nuia Karikas 2004.
Ralf Mae
» Spinninguvõistlus Pühajärvel. Ralf Mae
» Teise Kala võistlus Paunküla veehoidlal. Ralf Mae
» Õngitsemise MM Belgias: Willebroek 2004. Marko Kinusar
» Allveekalastajad Saadjärvel ja Ermistul. Endrik Tõnsberg
» Narva Lõhe 2004.
Raimo Kummer
» Pereüritus "Viidikas". Ralf Mae
» Salmo Sügissärg 2004.
Ralf Mae

» MAAILM Laguunis.
Toomas Mikkor

» KODULUGU
Elust Väinamere väikesaartel. Manivald Kuik

» PAJATUS
Augustis forellijõel. Tõnu Väät

» KALASTAJA PAADILISA
Toimetajalt. Raimo Kummer. Vastukaja. Tõnis Tikka
» Suure kummikaga mereretkele. Endrik Tõnsberg
» Ujuv paadinäitus Soomes. Hanno Kask
» Veemoto – võistlus- ja paadiklassid. Lembit Aaslav-Kaasik
» Veeteede Amet soovitab (Bella paatidest). Malle Lõhmus
» Trophy 2052 WA – kalapüügiks mugavustega.
Raimo Kummer

» MAAILM Karvakala püüdmas. Janno Simm

» KOMMERTS Kalamehe paat: Windy 295

» KALARISTSÕNA Kaido Krass
 
SININE RIST
Linnuroni: suurim mageveekalade kõhuõõnes esinev parasiit. Zoja Merilo
Alustuseks veidi paelussidest üldse.

Täiskasvanud paelussid on kõige täiuslikumalt kohastunud parasiteerima selgroogsetel, sealhulgas kaladel, enamasti sooles. Tuntakse umbes 3400 paelussi liiki (klass Cestoidea), nendest 800 liiki võib leida kaladest. Enamuse paelusside arengutsükkel on keeruline ja vajab täiskasvanuks arenemiseks viibimist kahe või kolme erineva elusolendi organismis (vaheperemees, lisaperemees, lõpp-peremees). Kalades esinevate paelussivormide vaheperemeheks on tavaliselt aerjalgsed vähikesed, veeselgrootud, lisaperemeheks kalad. Lõpp-peremeheks nimetatakse sellist elusat organismi, kelles elades parasiit saavutab suguküpsuse ja hakkab paljunema. Lõpp-peremeheks on enamasti kalatoidulised linnud või loomad, aga ka inimene ja kalad. Kala on lõpp-peremeheks ainult juhul, kui parasiit saavutab suguküpsuse kalas. Sageli leiame kalast paelusside noorvorme e. plerotserkoide, see sõltub paelussi liigist.

Paelusside eesmisel otsal e. skooleksil on kinnitumisülesanne. Kinnitumine on võimalik kas ennast kinni imedes erinevate iminappadega või kinni haakides kidade ja konksudega. Igal paelussiliigil on need moodustised erinevad ja sellepärast on skooleks väga tähtis parasiidi liigi kindlakstegemisel. Paeluss kasvab pikkusesse eesmisest otsast ja tema keha koosneb enamusel juhtudel lülidest, milles paiknevad ühe või kahekaupa suguorganite kompleksid. Areng toimubki lüli (e.stroobila) ulatuses ja iga lüli võib olla erinevas arengustaadiumis. Paelussid võivad kasvada lõpp-peremehes kuni 20 m pikkuseks ja olla kuni 4 cm laiad. On ka paelusse, kellel puudub selgelteristatav skooleks ja ka välist lülistumist ei märka. Sellised parasiidid kasvavad ja arenevad ühtlaselt kogu keha ulatuses. Nii kasvavad ka linnuronid.

Linnuronisid on palju liike perekondadest Ligula, Digramma ja Schistocephalus. Kõik nad kuuluvad sugukonda Ligulidae. Nad on kõikjal maailmas hästi tuntud ja sageli põhjustavad suuri probleeme kalade kasvatamisel ja turustamisel. Meie kalakasvatustes linnuroniga probleeme ei ole, küll aga leiavad seda paelussi püütud kalade kõhuõõnest kalastajad. Meil on enamtuntud Ligula intestinalis, ogalikel parasiteerib Shistocephalus solidus. Laialt levinud Ligula intestinalise lõpp-peremeheks on kalatoidulised linnud (joonisel e, kajakad, haigrud, pütid, varesed, kosklad, kormoraanid, kalatoidulised pardid jt. Haigust nimetatakse tekitaja järgi liguloosiks.

Munad satuvad linnu seedetraktist vette (a), kus koorub +15...+20 C veetemperatuuril koratsiid (b). Selle neelavad alla aerjalalised vähikesed (aerikud, c), kelle organismis vabaneb onkosfäär. Aeriku kehas areneb see protserkoidiks. Kala (d) toitub aerikutest ja nakatub tavaliselt esimesel või teisel eluaastal. Parasiit tungib läbi sooleseina kala kõhuõõnde ja areneb 8-12 kuuga plerotserkoidiks.

Liguloosi nakatuvad karplased nagu latikas, nurg, särg, lepamaim, vimb jt. zooplanktonist toituvad kalad. Linnuronid on meil suurimad kalades elavad plerotserkoidid – nad kasvavad juba kala kõhuõõnes (mitte sooles) täiskasvanud paelussi pikkuseks (kuni 120 cm) ja ka suguorganid on neil välja arenenud – kui lind paelussiga kala ära sööb, hakkab see juba mõne tunni pärast linnu soolestikus munema ja juba nädala möödudes sureb. Kui vaheperemehes ja lõpp-peremehes on parasiidi elu lühike, siis plerotserkoid, olles kord sattunud kala organismi, elab seal kuni kala surmani, põhjustades seal palju muutusi. Kuna parasiidid kasvavad nii suureks, võib kala kõht rebeneda ja parasiidid ripuvad sealt välja. Kala sureb sageli rebendihaava nakatumisel bakteritega. Linnuroniga kalad ei paljune, sest nii suur uss surub organitele ja see on üheks sigimatuse põhjuseks. Uuringud näitavad, et L.intestinalisest tabandunud kalad kasvavad kahel esimesel aastal rutem ja on suurema kehasuurusega, kolmandal aastal hakkavad haiged kalad tervete kaladega võrreldes kaalus maha jääma. Tekib aneemia ja muud muutused vere koostises. Parasiit on kohastunud elama kalas ja kala suur kehakaal on parasiidile oluline, et talve üle elada (muutunud on kala toitumisharjumused). Kalade muutunud ujumisviis vee pindmistes kihtides, sageli ennast küljeli keerates ning näiliselt rasvase kala välimus on lindude ligimeelitamiseks. Sinna, kus on hulgaliselt haigeid kalu, koguneb alati kalatoidulisi linde.

Teadlased on püüdnud välja selgitada, mis muutub kala organismis Ligulidae parasiitide plerotserkoidide elutegevuse tagajärjel. Näiteks S.solidusega tabandunud ogaliku ajus on häiritud monoamiinainevahetus, mis lõpptulemusena põhjustab kalades kroonilist stressi ja see omakorda muutusi emakalade toitumis ja käitumisharjumustes. Teadlased Keele‘i Ülikoolist on püüdnud välja selgitada haigete kalade sigimatuse põhjusi. Nad oletavad, et L. intestinalise plerotserkoid eritab ES ainet, mis levib verega kala organismis ning võib mõjuda nii isaste kui emaste kalade kasvuhormoonidele ja paljunemisfüsioloogiale ja olla kunagi tulevikus paljude uuringute tulemusena kasutatav humaanmeditsiinis. Piimhappe tekke tagajärjel pH muutumist kala kõhuõõnes seletatakse parasiidi vastureaktsiooniga kala kõhuõõnes valitsevatele tingimustele.

Linnuroni inimest ei nakata. Kala tuleb seedetraktist puhastada, selliselt tohib neid ka müüa.