ajakiri tellimine kontakt
Reklaam
 Ajakiri ilmub 4 korda aastas - märtsis, juunis, oktoobris, detsembris
 

Kalamehejutud, pildid ja kommentaarid on oodatud meie FB lehel

Nr 33 sisukord:
» TOIMETAJA LEHEKÜLG
Ralf Mae

» KALAKOTT

» KALAMEHE KAAMERA
Olympus C-60 Zoom. Ralf Mae

» KALAMEHE AUTO
Mazda Pick-Up. Hanno Kask

» MEIE VETE PÜÜGIKALU
Võldas. Randel Kreitsberg

» KOGEMUS
Sügisene lõhepüük. Aldo Ollik

» ÕNGEKOOL
Peibutussöötade segamisest, I osa.Ralf Mae

» LENDÕNG
Lendõngitseja mõlgutusi.
Jarko Jaadla

» JUUBILAR
Karl Plutus - 100! Vladi

» KORD ON KORD
Kuhu kulub kalastajate makstud raha? Peeter Prass

» HARIDUS
TÜ Pärnu Kolledzh. Henn Ojaveer, Hanno Kask

» SININE RIST
Linnuroni: suurim mageveekalade kõhuõõnes esinev parasiit. Zoja Merilo

» Mürgised ühendid kalades.
Leili Järv, Mart Simm, Ott Roots

» TEADUS
Ihtüoloogiakongress Tallinnas.
Endrik Tõnsberg

» ÜHISTEGEVUS
Koelmutalgud.
T. Jürgenstein, K. Krass

» JUUNIOR
Lastelaager 2004.
Raimo Kummer

» PAJAS JA PANNIL
Õllesupp suitsukalaga. Mart Vabar

» VÕISTUKALASTUS
Järvakate spinninguvõistlused. Kaido Krass
» Balti Karikas 2004.
Kirill Klenski, Ralf Mae
» Eesti Meistrivõistlused õngitsemises. Ralf Mae
» Lossikala 2004
» Karksi-Nuia Karikas 2004.
Ralf Mae
» Spinninguvõistlus Pühajärvel. Ralf Mae
» Teise Kala võistlus Paunküla veehoidlal. Ralf Mae
» Õngitsemise MM Belgias: Willebroek 2004. Marko Kinusar
» Allveekalastajad Saadjärvel ja Ermistul. Endrik Tõnsberg
» Narva Lõhe 2004.
Raimo Kummer
» Pereüritus "Viidikas". Ralf Mae
» Salmo Sügissärg 2004.
Ralf Mae

» MAAILM Laguunis.
Toomas Mikkor

» KODULUGU
Elust Väinamere väikesaartel. Manivald Kuik

» PAJATUS
Augustis forellijõel. Tõnu Väät

» KALASTAJA PAADILISA
Toimetajalt. Raimo Kummer. Vastukaja. Tõnis Tikka
» Suure kummikaga mereretkele. Endrik Tõnsberg
» Ujuv paadinäitus Soomes. Hanno Kask
» Veemoto – võistlus- ja paadiklassid. Lembit Aaslav-Kaasik
» Veeteede Amet soovitab (Bella paatidest). Malle Lõhmus
» Trophy 2052 WA – kalapüügiks mugavustega.
Raimo Kummer

» MAAILM Karvakala püüdmas. Janno Simm

» KOMMERTS Kalamehe paat: Windy 295

» KALARISTSÕNA Kaido Krass
 
KORD ON KORD
Kuhu kulub kalastajate makstud raha? Peeter Prass

KIK kalanduse programmi maht on kokku natuke üle 20 miljoni krooni aastas. 7 miljonit sellest kasutatakse asustamisteks – kalavarude taastootmiseks, kolmandik läheb kalateadusele ja rahvusvahelisele koostööle ning ülejäänud kolmandik kulub püügijärelevalvele ja kalanduse arendusele.

Harrastuskalastajatelt on raha laekunud üha tõusvas joones, 2000. aasta alla 2 miljonilt kroonilt – 2003 aasta 3,4 miljoni kroonini. 30. juuni 2004 seisuga oli laekunud juba veidi üle 3,3 miljoni krooni. See näitab tegevusala populaarsuse kasvu ja seaduskuulekuse tõusu, sest harrastuspüügiõiguse tasud ei ole seni märkimisväärselt tõusnud. Lisaks laekub püügiõiguse tasu nii kutselistelt kui seniajani ka nn. piiratud õigustega kalameestelt.

Kuna kalade asustamine annab kõige kiirema “tagasiside” kalavaru heaks tehtud töödest, siis loomulikult soovitakse pea kõiki väärtuslikke kalaliike asustada senisest rohkem. Kuid kahjuks piiravad meid siin nii kalakasvanduste võimalused kui kohati asustusmaterjali tootmiseks vajaliku marja puudus. Kindlasti ei ole kalavaru madalseisu põhjuseks asustamiste vähesus, aga paljudel juhtudel tuleb praegu siiski asustada – taastada kalade sugukari. Kahtlemata on samaaegselt vaja parandada kudealasid ja täiustada püügikorraldust, mis on kokkuvõttes tunduvalt pikaajalisema mõjuga ja võiks asustamisvajaduse paljudel juhtudel kaotada.

Lõhe osas tuleb meil 2010 aastaks tagada loodusliku taastootmise tase, mis on vähemalt pool iga lõhejõe potentsiaalist. Lõhet asustatakse meil kuni 400 000 kala aastas: 1-aastaseid ca 200 000, 2-aastaseid veidi üle 45 000 ja alla-aastaseid kuni 150 000. On hea teada, et taanlased on leidnud paljudel nende vetest püütud lõhedel Põlula kalamärgiseid ja seetõttu toetas Taani Kalurite Lõhefond Põlula Kalakasvatuskeskust tänavu 393 000 krooniga. Kokku läks Põlulasse raha veidi üle 3 miljoni. Lõheliste asustusmaterjali tootvad Õngu noorkalakasvandus ning Põlula Kalakasvatuskeskus töötavad praegu piirvõimsusel ning nende tootmismahu suurendamine nõuaks täiendavat raha. Investeerimisel tuleb arvestada, et kvaliteetset vett peab jätkuma kaladele ka kõige madalama veeseisuga. Praegu on seal kalamaimude kasvatamise piirajaks lubatav tihedus basseinides.

Meriforelli asustusmaterjali saaks pärast sealsete probleemide lahendamist toota umbes 25 000-lises aastamahus ka Pidula kalakasvandus. Seni, kuni see pole tööle asunud, ei saa oluliselt tõsta ka meriforelli asustamist üle praeguse ligi 40 000 kalakese – ca 500 000 krooni eest. Lõhilastest asustatakse mõnele poole veel kuni paartuhat jõeforelli – 25 000 krooni eest, kelle arvukust piiravad viimasel ajal üha rohkem mitmesugused paisud ja kudeaegsed ebasoodsad loodusolud. Peale asustamise tegeldakse tõhusamalt rändetõkete kõrvaldamise ja kalakaitsega. Täna on töös kalateede projektid Pärnu jõele Sindis ja Kotka paisule Valgejõel. Pidevalt areneb Keskkonnainspektsioon ja paraneb nende tehnikaga varustatus.

Jõevähi osas on lähiajal asustusmaterjali saamise võimalused jõudsalt paranemas, sest lisaks senisele kasvandusele Härjanurmes on tööle hakanud rida uusi nii Saaremaal kui ka mujal. Suguvähkide püügivõimalused loodusest on paraku üsna piiratud. Tänavune asustamismaht oli veidi üle 20 000 jõevähi – 126 200 krooni eest.

Kõige kehvemad on lood merisiiaga, kelle püügimahud vaatamata asustamistele kuidagi tõusta ei tahtnud – või on küsimus püügiaruandluses? Ühes peamises merisiia kasvanduses Pidulas toimusid hiljuti veesüsteemi renoveerimistööd ning järgmise aasta asustamiskoguseid saab täpsustada alles pärast “marjapüügi” tulemusi. Sealt võiks tulla ca 100 000 samasuvist siiamaimu. Veel oli kavas asustada Pärnu jõkke ca 40 000 merisiia poolsiirdevormi kalakest Härjanurme kalakasvandusest, kuid kahjuks need tänavu hukkusid…

Peale nimetatud liikide asustatakse veel haugi ning vähesel määral koha. Haug on Eesti vete levinumaid kalaliike, kelle arvukus sõltub peamiselt kudemistingimustest – kudeaegsest veeseisust ja kudekohtade järelevalvest. Haugi asustatakse peamiselt kohtadesse, kus on palju nn. “prügikala”, kuid haugi sugukalu on alles liiga vähe. Tänavune haugi asustamismaht oli 10 000 tk – 30 000 krooni eest.

Koha asustamise efekt on teadusuuringute andmeil paljudes järvedes osutunud üsna madalaks ja seetõttu on nende asustamist tugevalt piiratud. Koha asustatakse nüüd vaid mõned tuhanded keskkonnateenistuste poolt, kelle otsustada on vajadusel ka linaski, karpkala jt. asustamine.

Kõige rohkem oleks kasvanduse poolest võimalik juurde asustada angerjat, mis on ka rahaliselt kõige tasuvam. Arvestuste kohaselt püütakse kümnest asustatavast viiegrammisest alla 6 kroonisest angerjast 5 aasta pärast poolekilosena kinni vähemalt kolm, kelle turuväärtuseks võiks arvestada ca 200 krooni. Sellest asustamise, püügi- ja müügikulude lahutamisel jääb tulem tugevalt plusspoolele.

Peale püügiõiguse tasude eest toimuva riikliku asustamise, võiks edaspidi suureneda angerja asustamine muudest allikatest, mis võimaldaks asustusmahtu tõsta praeguselt umbes poolelt miljonilt kalakeselt – 2 711 000 krooni, isegi kuni 2 miljonile ettekasvatatud angerjale aastas. Viimasel ajal on aga järsult tõusnud sisseostetavate angerja noorjärkude hind, sest Atlandi idarannikule jõudvate angerjavastsete hulk on kõvasti langenud ja ettevalmistamisel on angerja kaitse ja kasutamise korraldamise kava. Seetõttu olemegi asustanud angerjaid ka sellistesse järvedesse, millest osagi väljapüüdmata jäänud kalu pääseks kuderännakule.

Nii võivad kalastajad olla mureta oma püügiõigusetasudeks makstud raha kasutamise pärast, sest seda kasutatakse parimal võimalikul moel – kokkuhoidlikult ja läbimõeldult.

Vahest on põhjust endalt küsida, kas mina olen ikka oma panuse andnud?


Peeter Prass,
KKM kalavarude osakonna spetsialist