ajakiri tellimine kontakt
Reklaam
 Ajakiri ilmub 4 korda aastas - märtsis, juunis, oktoobris, detsembris
 

Kalamehejutud, pildid ja kommentaarid on oodatud meie FB lehel

Nr 32 sisukord:
» TOIMETAJA LEHEKÜLG
Ralf Mae

» KAUBAMÄRK
CAMPUS matkatarbed

» KOMMERTS
Cobra konksude võltsingutest. A. Antiptchik

» KALAMEHE KAAMERA
Olympus C8080 WZ. Ralf Mae

» KALAKOTT

» ABIKS TEADLASTELE
Kalavaatlustest. Helle Mäemets

» MEIE VETE PÜÜGIKALU
Angerjast kirjutab Leili Järv

» ÕNGEKOOL
Muldsöödad. Toivo Reinpalu, Ralf Mae

» KOGEMUS
Tuulehaugipüük landiga. Aldo Ollik

» LENDÕNG
Turb lendõngega. Sven Kilusk
» Lendõnge heitenööri valikust. Marvin Toom

» ALLVEEKALASTUS
Ohutustehnikast allveekalastusel. Andres, Hardi, Endrik

» KORD ON KORD
Jätku kalale! Kalev Aun
» Harrastuskalapüük - kuidas edasi? Peeter Prass

» ÜHISTEGEVUS.
Eesti Kalaspordi Liit. Raimo Kummer

» KALADE ELU
Kalade märgistamisest. Endrik Tõnsberg

» KALAVARUD
Põud Harjumaa forellivetel. G.Lauringson

» SININE RIST
Mustatäpitõbi - kalameeste hirm! Zoja Merilo

» KALASEIKLUS
Ungari - sägade maa. Tauno Jürgenstein

» VÕISTUKALASTUS
» Emajõe Karikas 2004. Ralf Mae
» Eesti Karikas 2004. Ralf Mae
» Tallinna klubi lahtised MV Paunkülas. Ralf Mae

» PAJATUS
Legendi sünd. Tõnis Tikka

» Noppeid päevikust. Viktor Katenev
» Tallinn - Põhjameri - Lääne-Aafrika. Kalju Rohtla

» KALASTAJA PAADILISA
Toimetajalt. Raimo Kummer
» Paatidega Emajõgesid vallutamas. Endrik Tõnsberg
» 20 nõuannet paadimatkajale. Hanno Kask
» Veemoto - mis see on? Lembit Aaslav-Kaasik
» Paadijuhi nõuded oluliselt leebemad. Raimo Kummer
» Universaalne hobipaat ScandiNaval 475. Raimo Kummer

» MAAILM
Kalapüük Nuweibas. Toomas Mikkor

» TSST - KALA MAGAB!

» KALARISTSÕNA
Kaido Krass
 
Universaalne hobipaat ScandiNaval 475. Raimo Kummer
Sel kevadel eestlaste käe alla valminud täiesti uus mootorpaat ScandiNaval 475 paistab eelkõige silma oma hea välimuse, multifunktsionaalsuse, kvaliteedi ja hea hinna poolest. Kui siia lisada, et paadi müüjad suudavad esimesena Eestis pakkuda väikepaadi soetamist liisinguga, võib alusele prognoosida sooja vastuvõttu.




Eelmises Paadis kirjeldasime lühidalt ScaniNaval 475 valmimislugu, nüüd käisime ka proovisõidul ja paat oli parem, kui me loota julgesime. Kõigepealt vaatame aga üle aluse tehnilised andmed ja varustuse.


Tehnilised andmed

Eesti kapitalil põhinev ScandiNaval Boats OÜ asutati möödunud aastal, kuid ettevalmistused tootmiseks olid käinud juba kolm aastat. Paadi kere disainis ja projekteeris eestlaste koostatud jooniste alusel Soome firma Forbsom OY, vormi valmistas Eesti ettevõtte Ridas Jaht, mille kvaliteeti hinnatakse kõrgemaks kui Euroopa keskmine. Alus testiti Soomes ja sellele on antud CE sertifikaat, mis tähendab, et paati võib müüa igas Euroopa riigis. Valmistatakse paati Alliku külas, Saue vallas Harjumaal.

ScandiNaval 475 on 4,8 m pikkune ja 2,05 m laiune, kaalub 390 kg ning on täisglisseeriv. Tootja lubatud jõuallikavahemik on 40-60 hj ja tootja pakub Yamaha ning Suzuki päramootoreid. Loomulikult on alus uppumatu. Kahe kokpitiga lahtise paadi pardale tohib võtta kuni viis inimest, lasti kogukaal ei tohi ületada viitsada kilo. ScandiNaval on kahtlemata merepaat, ta on vastavalt ehitatud. Seda enam on alus aga kasutatav ka jõgedel ning järvedel, tema mõõdud ja kaal ei tohiks probleeme valmistada ka sellele paadimehele, kes tahab paadi iga kord erinevasse kohta vedada ja seal sõiduks vette lasta. Üks inimene saab sellega suurepäraselt hakkama.


Varustus ja väljanägemine

Viiemeetriseid paate pakutakse väga palju ja eristuvad need peamiselt funktsionaalsuse poolest – mõnest on hea kala püüda, teisega pikemal paadimatkal käia ja kolmandaga tööd teha. Üks, mis enamiku turul olevatest paatidest sarnaseks muudab, on aga välimus. Ja sellele on ScandiNavali tootjad väga suurt tähelepanu pööranud – oma klassi aluste hulgas on 475 nagu laululind keset vareseparve ja selles võib veenduda igaüks, kes artikli juures olevaid fotosid vaatab. Mõõkvaalalik vöör, sujuvalt langev küljejoon, tuuleklaasid ja reelingud-torud annavad paadile kuidagi eriliselt maskuliinse välimuse.




Midagi ei ole ette heita ka varustusele, selle hulgast võib leida asju, mis sama klassi alustel üldse puuduvad või saadaval vaid lisadena. Letihinnaga paadiga saab kaasa käigutuled, teleskoop-ujumisredeli, tulekustuti, kompassi, radaripeeglid, automaatse pilsipumba, isetühjeneva kokpiti ja 12 V voolupistiku. Lisaks on võimalik osta suurem kütusepaak, puitrool, tikapuidust tekk, salongikate, värv, kajalood koos spidomeetriga, GPS, ülevaatuse pakett, istmepadjad, hüdrauliline rool, mootori vargusevastased poldid ja alates sügisest ka targakaar. Viimane lisab paadi välimusele veelgi atraktiivsust, kuid omab ka teatavat praktilist väärtust - näiteks neile, kel kavas paadiga ka veelauda ehk wakeboardi vedada. Paadilainest tehtavate hüpete sooritamiseks tuleb veelauda tõmmata suunaga üles ja targakaarele tulevad selle otsa (trapetsinööri) kinnitamise kohad. Täpsema varustuse nimekirja leiab soovija webist, aadressilt www.scandinaval.com.


Proovisõit

Katsetamas käis Kalastaja paadilisa alust 12. juuni hommikul Tallinna lahel ja meie teejuhiks sai ScandiNaval OÜ looja Alo Streimann. Proovisõiduks sai vette lastud kolm erineva võimsusega mootoritega varustatud paati, mõnevõrra varieerus ka varustus. Proovisõidupäeva ilm oli muutlik – hommikul sadanud paduvihm surus maha tuule ja lainetuse, mis pärastlõunal vastavalt nii 3-4 m/s ja 0,5 meetrini küündisid. Et proovijate hulka kuulus kaks kalameest, kel tänavune meriforell Naissaare alt veel tabamata, otsustasime paadininad just selle maatüki suunas keerata.

Retke esimesel poolel oli laine väike ja selle kohta, kui palju paat põrutab, ei saanud me hinnangut anda. Seevastu sai selgeks, et paati lõbusõiduks vajaval inimesel tasub vaadata lisavarustuse nimekirja ja kaaluda pehmete istmepatjade soetamist. Mis tunne on istuda kõval ja sirgel pinnal teab igaüks, padjal on see hoopis teine asi. Tugev vihmasadu andis aga hea võimaluse testida paadi tuuleklaase. Alguses kõige esimesena tehaseväravast väljunud ja tänaseks juba esimesi muudatusi üle elanud paadis istunud allakirjutanu ligi kahemeetrise keha otsas istuv peanupp jäi tuule ja vihmapiiskade eest kaitsmata. Teises paadis selgus, et järgmistel alustel oli klaasi kuju juba muudetud ja istudes suunas klaas nii õhu kui veepiisad ilusti silmadest kõrgemale.

Paatide kiirust mõõtsime me GPS-ga ja selles, et võimsaima mootoriga alus parimad tulemused saavutas, ei ole midagi erilist. Et mootorid olid erinevad ja paatides koormaks erinev arv inimesi, toon tulemused siinkohal siiski ära. GPS oli meil õnnetuseks maapealseid mõõtühikuid näitama jäänud ja seetõttu esitan tulemused kõigepealt nendes. 40 hj Selva kahetaktilisega varustatud ja ühe inimesega pardal mõõtsime paadi kiiruseks 43 km/h, mis teeb ligi 24 sõlme. 50 hj Suzuki neljataktiline suutis kahe inimesega pardal arendada kiirust 49,3 km/h ja 60 hj Yamaha neljane 54,6 km/h, sõlmedes siis vastavalt 25,5 ja 30,3. Parima mulje jättis 60 hj mootoriga paat ja kindlasti tasub võimsama mootori soetamist kaaluda neil, kes kavas paati suurema seltskonnaga või siis näiteks veesuuskade või wakeboardi vedamiseks kasutada. Kuid ka 40 hj mootoriga sai ilusasti hakkama – lainetuses ja kahe inimesega pardal ei tekkinud mul kordagi tunnet, et seda on liiga vähe.




Pööramisraadius oli väikesel paadil väga hea ja julgelt võis sellega ka järskudesse kurvidesse minna. Kiire pöörderaadiuse ja merekindluse annab paadi põhjakuju ja maksimaalse mootoriga saab ScandiNavaliga ka päris hästi merel lihtsalt niisama lustida. Ka lainespüsivusele ei saa teha etteheiteid, paat jooksis täiskiirusel ilusti sinna kuhu juht tahtis, vaid võimsaima proovisõidumootoriga kiirlaevalaines hüpates pidi vaatama, et paat ja mootor ikka ühel joonel asuksid ja ümbermineku ohtu ei tekiks.

Naissaare rannikul ette võetud landileotamine ei andnud tulemust sellelgi korral, küll aga sai selgeks niigi silmnähtav – spinninguga mahub paati vabalt askeldama kaks, äärmisel juhul kolm inimest, kuid viiemeetrisesse paati rohkem ei peagi. Kiireks sõiduks vajalikust teravast põhjakujust kalapüügil just abi ei olnud ja jalgealune kippus pisut kõikuma, kuid see on kompromissi hind.


Naissaarel peetud kohvipausi ajal jäi aga vihm järgi ja Tallinna lahel tõusid nii tuul kui lainetus. Viimast võis olla 0,4-0,5 meetrit - piisavalt, et saada teada, kas sõitmine ScandiNavaliga jätab siseorganid sinna, kus need olema peavad. Tagapingil istudes ei olnud põrutust praktiliselt tundagi, lisaks pehmendasid olemist istmepadjad. Kuid olukord ei läinud hullemaks ka esimestel pinkidel ja matk on talutav ka vöörikasti kattel, mis tegelikult istmeks mõeldud ei ole. Igal juhul ei olnud paadi matsud vastu lainepõhja võrreldavadki siledapõhjaliste väikepaatidega. Mõnus äraolemine lainetes sõites tuleb kanda ScandiNavali teravakujulise põhja arvele. Samal nn põrutusproovil vaatasin sedagi, kui palju satub paati veepritsmeid, sest kuivana sihtkohta jõudmine on mõnel puhul üsna tähtis. Normaalsel sõidul juhivad ahtripingini ulatuvad tuuleklaasi küljed pritsmed täielikult reisijast mööda. Mõned veetilgad lendasid vastu nägu siis, kui paat kergel pöördel külglainesse sattus. Glisseerivas asendis ei lennanud pritsmeid paati ka esiistmete juures, mõnevõrra jõudis neid reisijani aeglasemal käigul.

Silmatorkavalt head paistavad lisaks tuuleklaasidele olema reelingud ja torud. Kõigepealt see, et nende kinnitamiseks ei ole kasutatud inetuvõitu rõngaid ja aluseid ning need sulanduvad otse keresse. Teiseks tugevus – torusid ja reelinguid käega kangutades ei loksu need kuskilt. Juba silmaga peale vaadates on konsoolitorud sellised, millest julged kihutavas paadis liikudes ka kinni võtta ja selle paikapidavuse proovisin ise järele. Ühesõnaga omavad torud lisaks visuaalsele ka praktilist väärtust, mis kaugeltki mitte kõikide paatide puhul nii ei ole. Paadis liikumisel proovisin sedagi, kas põrand on paadipõhja sattunud vee tagajärjel libedaks muutunud, kuid ei. Järgi küsides sain teada, et paadi põhi, istmed ja ujumistekk on kukkumise vältimiseks karestatud.



Oluline tegur väikepaatide juures on ka panipaigad. Kaks neist asuvad konsoolide all ja on tõesti suured. Alguses kavandatud väikese kasti võttis tootja järgmistelt paatidelt juba ära ja nüüd saab pakke panna terve konsooli alla. Vööripanipaika mahub ära nii kinnitusots kui ka kaks väiksemat seljakotti, ahtripingi all olevasse aga lisaks kütusepaagile ja akule ka päästevestid jms. Terve pingi pikkuses avanevasse ahtripanipaika mahuvad kokkupanduna ära ka ridvad.

Kogu muljet paadi ehitusest kokku võttes hakkab silma, et seal ei ole midagi juhuslikku ja disain on läbimõeldud. Kõik kiirgab kvaliteedi järgi, isegi poordivits on korralikult kinni. Neile, kes arvavad, et nii on see kõikide paatide puhul, soovitan mõnda katsuma minna.

Järjekindlalt mõnd puudust otsides, neid peab ju olema iga paadi juures, leidsin lõpuks pisiasja – vöörikasti kattel ei olnud auku või soont kinnitusotsa ärapanemiseks! Tegelikult käis kaas kinni ka siis, kui köis lihtsalt niisama sinna vahele jätta!

Kogu paadisõitu kokku võttes oskan öelda, et tegemist on väikese ja kvaliteetse paadiga, millega annab ette võtta päris korraliku mereretke. Põhimõtteliselt sobib alus perega puhkajatele, kelle eesmärgiks rannikusaari külastada, jõematku ette võtta või nautida sõitu järvel. Samas võimaldab ScandiNaval ka aktiivselt puhata – võimsama mootoriga saab edukalt veesuuski ja wakeboardi vedada ning takistusi ei ole ka kalapüügiks.




Viimaseks ja ilmselt üheks olulisemaks asjast – hinnast. Paadikere maksab 93 000 krooni. Tootja pakutud valmiskomplektidest odavaim, mis lisaks paadile sisaldab 40 hj kahetaktilise mootori, maksab 140 428 krooni. 60 hj Yamaha mootoriga ja täisvarustuses paadi hinnaks tuleb 230 000 krooni. Allakirjutanu andmetel on ScandiNaval esimene Eestis väikepaate müüv ettevõte, mis suudab pakkuda ostu finantseerimist liisinguga. Väikeste paatide puhul on seni takistuseks olnud nii liiga madal hind, kui kindlustusfirmade soovimatus neid kindlustada. Sellele probleemile on ScandiNaval Ühisliisingu ja Ergo kindlustuse näol lahenduse leidnud. Odavaima ScandiNaval 475 komplekti liisingmakse jääb 2000 krooni kanti ja aastane kaskokindlustus maksab umbes 5000 krooni.

Alles sellel kevadel ilmavalgust näinud 475 on tänaseks müüdud kahekümne ringis, artikli kirjutamise ajal oli neid valmis 12. Lisaks Eestile on neid müüdud Soome ja Norra tarbijatele. Hinna ja kvaliteedi suhet ning müügitingimusi arvestades sobib see paat hästi pere esimeseks aluseks ja meie julgeme sellele küll müügiedu prognoosida.

ScandiNaval OÜ plaanidest niipalju, et juba lähiajal hakkavad paadikered valmima lamineerimismasinas, mis on esimene Eestis. Protsessi kiirenemine ja kulude vähenemine hakkab ehk kajastumas ka hinnas. Hetkel on firmal käimas ettevalmistustööd 675 cm pikkuse kajutiga kaatri tootmise alustamiseks. Kui plaanid teostuvad, saame sellest kirjutada järgmisel suvel.

Tekst: Raimo Kummer
Fotod: Hanno Kask