ajakiri tellimine kontakt
Reklaam
 Ajakiri ilmub 4 korda aastas - märtsis, juunis, oktoobris, detsembris
 

Kalamehejutud, pildid ja kommentaarid on oodatud meie FB lehel

Nr 32 sisukord:
» TOIMETAJA LEHEKÜLG
Ralf Mae

» KAUBAMÄRK
CAMPUS matkatarbed

» KOMMERTS
Cobra konksude võltsingutest. A. Antiptchik

» KALAMEHE KAAMERA
Olympus C8080 WZ. Ralf Mae

» KALAKOTT

» ABIKS TEADLASTELE
Kalavaatlustest. Helle Mäemets

» MEIE VETE PÜÜGIKALU
Angerjast kirjutab Leili Järv

» ÕNGEKOOL
Muldsöödad. Toivo Reinpalu, Ralf Mae

» KOGEMUS
Tuulehaugipüük landiga. Aldo Ollik

» LENDÕNG
Turb lendõngega. Sven Kilusk
» Lendõnge heitenööri valikust. Marvin Toom

» ALLVEEKALASTUS
Ohutustehnikast allveekalastusel. Andres, Hardi, Endrik

» KORD ON KORD
Jätku kalale! Kalev Aun
» Harrastuskalapüük - kuidas edasi? Peeter Prass

» ÜHISTEGEVUS.
Eesti Kalaspordi Liit. Raimo Kummer

» KALADE ELU
Kalade märgistamisest. Endrik Tõnsberg

» KALAVARUD
Põud Harjumaa forellivetel. G.Lauringson

» SININE RIST
Mustatäpitõbi - kalameeste hirm! Zoja Merilo

» KALASEIKLUS
Ungari - sägade maa. Tauno Jürgenstein

» VÕISTUKALASTUS
» Emajõe Karikas 2004. Ralf Mae
» Eesti Karikas 2004. Ralf Mae
» Tallinna klubi lahtised MV Paunkülas. Ralf Mae

» PAJATUS
Legendi sünd. Tõnis Tikka

» Noppeid päevikust. Viktor Katenev
» Tallinn - Põhjameri - Lääne-Aafrika. Kalju Rohtla

» KALASTAJA PAADILISA
Toimetajalt. Raimo Kummer
» Paatidega Emajõgesid vallutamas. Endrik Tõnsberg
» 20 nõuannet paadimatkajale. Hanno Kask
» Veemoto - mis see on? Lembit Aaslav-Kaasik
» Paadijuhi nõuded oluliselt leebemad. Raimo Kummer
» Universaalne hobipaat ScandiNaval 475. Raimo Kummer

» MAAILM
Kalapüük Nuweibas. Toomas Mikkor

» TSST - KALA MAGAB!

» KALARISTSÕNA
Kaido Krass
 
SININE RIST
Mustatäpitõbi - kalameeste hirm! Zoja Merilo
Aeg-ajalt teeb kalastajaid ärevaks, kui nad suurepärase püügipäeva saagi hulgas leiavad mustatäpilisi kalu. Sest tahetakse täpselt teda, mis see on, kellele ohtlik ja kuidas sellist kala tarvitada?




Kalastajatel oleks hea teada, et on olemas väga ohtlikke kala kaudu inimest ja loomi nakatavaid parasiite, kes on samuti näha erinevate täppidena kala soomustes, uimedes, nahas, lihaskoes. Õnneks meie kaladel selliseid ohtlikke haigusi nagu opistorhoos, metagonimoos, klonorhoos, nanofütoos jt.diagnoositud ei ole. Küll aga tuleb kaladega olla ettevaatlik endise NSVL Kaug-Ida ja Kesk-Aasia liiduvabariikide territooriumil. Kõikjal väljaspool Eestit kalastades (ja kala turult ostes ning tarvitades) oleks hea ennast eelnevalt seal esinevate ohtudega kurssi viia.




Meie jõgede ja järvede mageveekaladel (peamiselt karplastel), nagu karp, koger, latikas, roosärg, nurg, särg, lepamaim, ahven, jt., tekitab mustade nahatäppidega kulgevat haigust digeneetilise imiussi Posthodiplostomum cuticola noorvorm (e. metatserkaar).




Haigusel on mitu nime: postodiplostomoos e. neaskoos e. tinditõbi (ka mustatäpitõbi). Parasiit on väljaspool Eestit laialt levinud ja tavaline. Parasiidi areng on keeruline (vt. joonis) ja toimub munast kuni täiskasvanud isendini läbi mitme vaheperemehe.




Täiskasvanud suguküps imiuss ise elab ja parasiteerib haigru sooltorus. Seal ta muneb ja munad sattuvad koos haigru väljaheidetega vette (1). Munadest vabanevad miratsiidid (2), kes liiguvad vees neid ümbritsevate ripsmete abil aktiivselt ja otsivad esimest vaheperemeest – kõhtjalgset tigu. Tunginud teo organismi, teevad miratsiidid oma arengus läbi mitu muutust (3). Kõigepealt arenevad nad sporotsüstideks, siis moodustub nende sees suur hulk reediaid. Reediad omakorda arenevad tserkaarideks, kellel on sabad ja seega on nad vees liikumisvõimelised (4). Tserkaaridel ongi aeg teost lahkuda ja vees olles otsivad tserkaarid teist vaheperemeest – kala. Nad tungivad kala nahka ja nahaalusesse koesse, kus moodustub tserkaari ümber sidekoelise kihnuga ümbritsetud sõlmeke, mille sees arenevad tserkaarid metatserkaarideks. Metatserkaatrid on 0,5-1,5 mm pikad ja sõlmede läbimõõt on 0,6-0,9 cm. Algul on nahal näha vaid tume täpike, mis 4-5 päeva jooksul saavutab täismõõtmed. Kihnu ümber ladestub pigment hemomeliin, mis annabki sõlmele musta värvuse. Metatserkaar võib elada kalas kuni 1,5 aastat. Osa parasiitidest sureb juba 3-4 kuu jooksul. Siis muutub sõlmeke madalamaks, pigmendilaik laieneb ja lõpuks kaob, surnud parasiit aga imendub. Kala on sellisel juhul haiguse läbi põdenud.




Ohtlik on parasiit maimudele ja noorkaladele. Musti täppe võib leida juba paari sentimeetri pikkustel maimudel. Kui sõlmede arv ulatub mitmekümneni, siis muutub nii väike kala liikumisvõimetuks, kõhnub ja võib surra. Sõlmi ümbritsev kude võib kärbuda ja moodustuvad haavandid. Noorkaladel põhjustab see haigus kehadeformatsioone ja lülisamba kõverdumisi. Haigestunud kalade veri halveneb, langeb hemoglobiini sisaldus. Imiusside metatserkaaridega tabandunud kalade lihasse koguneb aminohappeid. Puuduliku liikumisvõimega haiged kalad hoiduvad vee pindmistesse kihtidesse ja on kerge saak haigrutele. Haigur on selle parasiidi pärisperemees – tema sooltorus areneb metatserkaarist paljunemisvõimeline täiskasvanud parasiit (6). Kogu areng munast kuni täiskasvanud isendini võtab meie kliimas aega kaks suve. Lõunapoolsetes riikides, kus veetemperatuur on ca +25 C, toimub areng ühe suvega.

Parasiidist on võimalik vabaneda, kui katkestada ta arengutsükkel: hävitada teod, püüda välja kalad või isoleerida haigrud veekogust. Posthodiplostomum cuticola ei ole inimesele ohtlik parasiit, seega iga kalastaja ise teab, kuidas ta tinditõbe põdevat kala tarvitab. Haigel kalal ei ole kaubanduslikku välimust ning jaemüüki selline kala ei sobi, küll aga on neid näiteks konserveeritud.




Et parasiidi liigis ja tema ohutuses kindel olla, tuleks ta liik ära määrata kalahaiguste spetsialisti juures. Lõplik diagnoos pannakse uuringu tulemusena Posthodiplostomum cuticola metatserkaaride leiu põhjal sõlmekestes.






Saateks
Teemad, millest kirjutada kavatsen, on üsna kuivad ja võivad tunduda igavad, kuid varuge siiski veidi kannatust ja lugege tekst mõttega läbi, sest püüan lühidalt ja täpselt lahti seletada, kes või mis on täpid, ussid, lindid ja muud kõige tavalisemad nähtavad asjad, mida leiate püütud kala nahal, naha all, kõhuõõnes, sooltes, lihastes. Esimene teema siin on tinditõbi meie lepiskaladel.

Kui Teil tekib omapoolseid küsimusi ja ettepanekuid, saatke need ajakiri@kalastaja.ee – edaspidi püüan neile igas ajakirjanumbris jõudumööda vastata. Autor.


Tekst: Zoja Merilo,
kalaveterinaar

Fotod: Jaak Siirak