ajakiri tellimine kontakt
Reklaam
 Ajakiri ilmub 4 korda aastas - märtsis, juunis, oktoobris, detsembris
 

Kalamehejutud, pildid ja kommentaarid on oodatud meie FB lehel

Nr 32 sisukord:
» TOIMETAJA LEHEKÜLG
Ralf Mae

» KAUBAMÄRK
CAMPUS matkatarbed

» KOMMERTS
Cobra konksude võltsingutest. A. Antiptchik

» KALAMEHE KAAMERA
Olympus C8080 WZ. Ralf Mae

» KALAKOTT

» ABIKS TEADLASTELE
Kalavaatlustest. Helle Mäemets

» MEIE VETE PÜÜGIKALU
Angerjast kirjutab Leili Järv

» ÕNGEKOOL
Muldsöödad. Toivo Reinpalu, Ralf Mae

» KOGEMUS
Tuulehaugipüük landiga. Aldo Ollik

» LENDÕNG
Turb lendõngega. Sven Kilusk
» Lendõnge heitenööri valikust. Marvin Toom

» ALLVEEKALASTUS
Ohutustehnikast allveekalastusel. Andres, Hardi, Endrik

» KORD ON KORD
Jätku kalale! Kalev Aun
» Harrastuskalapüük - kuidas edasi? Peeter Prass

» ÜHISTEGEVUS.
Eesti Kalaspordi Liit. Raimo Kummer

» KALADE ELU
Kalade märgistamisest. Endrik Tõnsberg

» KALAVARUD
Põud Harjumaa forellivetel. G.Lauringson

» SININE RIST
Mustatäpitõbi - kalameeste hirm! Zoja Merilo

» KALASEIKLUS
Ungari - sägade maa. Tauno Jürgenstein

» VÕISTUKALASTUS
» Emajõe Karikas 2004. Ralf Mae
» Eesti Karikas 2004. Ralf Mae
» Tallinna klubi lahtised MV Paunkülas. Ralf Mae

» PAJATUS
Legendi sünd. Tõnis Tikka

» Noppeid päevikust. Viktor Katenev
» Tallinn - Põhjameri - Lääne-Aafrika. Kalju Rohtla

» KALASTAJA PAADILISA
Toimetajalt. Raimo Kummer
» Paatidega Emajõgesid vallutamas. Endrik Tõnsberg
» 20 nõuannet paadimatkajale. Hanno Kask
» Veemoto - mis see on? Lembit Aaslav-Kaasik
» Paadijuhi nõuded oluliselt leebemad. Raimo Kummer
» Universaalne hobipaat ScandiNaval 475. Raimo Kummer

» MAAILM
Kalapüük Nuweibas. Toomas Mikkor

» TSST - KALA MAGAB!

» KALARISTSÕNA
Kaido Krass
 
ÜHISTEGEVUS.
Eesti Kalaspordi Liit. Raimo Kummer
Harrastuskalastajaid ühendava organisatsiooni vajalikkusest on räägitud juba aastaid, kuid entusiastide üleskutsed on jäänud hüüdjaks hääleks kõrbes. Nüüd on Eesti Kalaspordi Liit (EKSL) loodud ja loodetavasti pandud alus harrastus- ja sportkalastajate õiguste ja huvide kaitseks.

Harrastuskalastajate foorumeid lugedes on sellise organisatsiooni vajalikkus päevakorda tõusnud peamiselt röövpüüdjate ohjeldamiseks, kuid ühishuvisid on rohkemgi. Kui neid üritada ühise nimetaja alla paigutada võib selleks olla – kalavarude taastootmine ja säilitamine harrastuskalastajate huvidest lähtuvalt. Millised need huvid on, otsustavad harrastuskalastajad, keda katusorganisatsioonis esindavad klubid.

Mis ja millal?
MTÜ Eesti Kalaspordi Liit (EKSL) on organiseerunud kalasportlaste ja harrastuskalastajate vabatahtlik mittetulunduslik ühing, mille eesmärgiks on koondada selles valdkonnas tegutsevaid organisatsioone ja kaitsta avalikult nende ühishuve. MTÜ asutati möödunud aasta lõpus kolme eraisiku poolt ja 5. detsembril 2003 registreeris organisatsiooni Tallinna Linnakohus. Kui eelpooltoodu definitsiooni lahti kirjutada, siis ei ole EKSLi eesmärgiks iga üksiku harrastuskalastaja liikmeksvõtmine. Põhikirja järgi saavad EKSL-iga liituda kõik organisatsioonid, mis aktsepteerivad liidu põhikirja, kuid eelkõige on selle all silmas peetud kalastusklubisid. Tänaseks on EKSL-iga liitunud klubi Kalastaja, Ida-Virumaa Kalastajate Klubi ja Tartu klubi Trapper. Aprillis kutsusid EKSLi asutajad liituma kõiki Eestis registreeritud kalastusklubisid ja loodetavasti jõutakse selleni käesoleva aasta lõpuks. Kui selgub, millised klubid on valmis ühise eesmärgi nimel koostööd tegema, saavad liidu liikmed paika panna järgmise aasta tegevusplaani ja anda liidu juhatusele ülesanne see ellu viia.

Miks?
Liiga kaua on meile (harrastuskalastajatele) pähe astutud ja meie huvidest kaarega mööda käidud. Hästi iseloomustab seda näiteks fakt, et harrastuskalapüüki kitsendava määruse arutelule keskkonnaministeeriumis kutsuti kalastajate asemel teadlased! Kui lugeda ja uskuda harrastuskalastajate foorumeid, lokkab kogu Eestis ja eriti Järvamaa forellijõgedel röövpüük, mille vastu ausalt load ostnud harrastuskalastajad on võimetud. Samades foorumites välja pakutud lahendused, jõgede kallastel relvastatud valve organiseerida ja “elektrikuid” omakohtu korras, nende endi aparaadist antud ergutava säraka saatel allavoolu lasta, ei tule tänapäeval ilmselt enam kõne alla. Või võtame Pärnu ahvena – harrastuspüügi nime all lasti nii rahateenijatel kui lätlastel aastaid lahe pealt ahvenapojadki kinni püüda ja kokkuostu müüa! Liigutama hakati ennast alles siis, kui varud otsakorral. Eelmisel sügistalvel oli lahelt pettunult tagasi pöördunuid juba väga palju! Ja tulemus? Talve keskpaigast alates võis Läti “harrastuskalurite” horde näha Peipsil. Tegelikult ei ole kasu olnud ka 1. märtsil jõustunud keelust harrastuskalastajate püütud kala kokku osta, see toimub nüüd lihtsalt põranda all.
Kõik see ja veel palju muudki on viinud olukorrani, kus harrastuskalastajatel ei ole vee ääres enam midagi teha. Niisama väikese soojärve ääres istuda ja ussi leotada on tore küll, kuid kui eesmärgiks oli loodusega veel vahetumasse kontakti astuda, võib paigalseisva õngekordi passimine pikapeale tüütavaks muutuda. EKSL-i loojate arvates tuleb Eestis taastada ja seejärel säilitada kalavarud, et tagada harrastuskalapüügi kui ühe tervisliku ja loodussõbraliku tegevuse järjepidevus.

Kuidas?
Eelkõige häält tehes ja seadusloomes osaledes. Eluterved, asjalikud ja argumenteeritud arvamused ja kommentaarid internetifoorumites tulevad omavahelises arutelus kindlasti kasuks, kuid need ettepanekud tuleb toimetada otsustajateni. Harrastuskalastaja huvidele on siiani ülevalt alla vaadatud, sest me oleme killustatud. Arvestuslikult kuni 30 000 isiku huvide eiramine, kes sellest ka valjuhäälselt teada annavad, ei tohiks tänases Eesti Vabariigis küll enam võimalik olla. Harrastuskalapüüki reguleerivate õigusaktide väljatöötamisel peavad seadusandajad kuulda võtma ka meie häält, sest meile neid akte koostatakse. Suutlikkuse tõstmiseks on EKSL juba liitunud Maailma Kalaspordiliidu (World Sport Fishing Federation) ja Rahvusvahelise Valitsusväliste Organisatsioonide Liiduga. Et harrastuskalapüüki peetakse ja nimetatakse kogu maailmas ka spordiks, on EKSL esitanud taotluse Eesti Olümpiakomitee liikmeks astumiseks.

Konkreetsetest sihtidest on EKSL seadnud eesmärgiks alustada tööd selle nimel, et anda kalavarude haldamine Eestis kalaspordiklubide kätte. Nii on see organiseeritud meie põhjanaabrite juures ja toimus varem ka Eestis. Hetkel näib elujõuliste kalaspordiklubide tegutsemine olevat ainus reaalne samm, et kalavarude röövellikule hävitamisele piir panna ja veekogusid taas heaperemehelikult majandama hakata. Klubil, kelle võimuses on kontrollida püüki mõnel veekogul, on eluliselt tähtis, et selles oleks kala, mida harrastuskalastaja saaks püüda ja et seal ei toimuks röövpüüki. See võimaldab klubil elus püsida, sest erinevalt kutselisest kalurist, kelle eesmärgiks on kasumi teenimine, maksab harrastuskalastaja oma hobile alati peale. Ja minu kogemuse põhjal teeb seda rõõmuga, kui tal ainult on, mille eest maksta! Klubidele tähendab see muidugi lisatööd, kuid ka lisavõimalusi – tegelema tuleb hakata keskkonnauuringutega, tuleb luua baasid, värvata liikmeid, teha koolitus- ja propagandatööd ning korraldada võistlusi. Elujõuliseks toimimiseks tuleb tagada rahastamine. Kui klubil on midagi vastu pakkuda, saavad üheks allikaks muidugi liikmemaksud ja tulud harrastuskalastajate teenindamiselt, kuid lisavahendeid on ilmselt võimalik hankida erinevatest keskkonna-, koolitus- jms projektidest nii Eestis kui Euroopas. Teiseks EKSLi suurimaks lähieesmärgiks on arendada harrastuskalastamist kui sporti. Eestis on see siiani olnud peamiselt tippõngitsejate pärusmaa. EKSLi asutajate nägemuses tuleks aga võistlusi organiseerida ka spinningu-, lendõnge- ja miks mitte ka trollingupüügis. Lisaks maapealsetele võistlustele võib mõõtu võtta ka püügist paadis ja võimalusi, mis harrastuskalastamist propageerivad, on kindlasti veel. Ühise võistluskalendri koostamise ja võistlustest osavõtmise propageerimine on üks esimene reaalne ülesanne, mille EKSL liikmete selgumise järel peab ära tegema.

Kolmandaks lahendamist vajavaks küsimuseks on noortetöö, sest just noortest sõltub, millised saavad meie veekogude kalavarud olema paarikümne aasta pärast. Ilmselgelt ei õnnestu osadele nõukogudeaegse mõttemalliga tegelastele enam selgeks teha, et pärast meid ei pruugigi tulla veeuputus ja, et loodusvarasid tuleb säilitada ka tuleviku jaoks. Kalastaja klubi on lastelaagreid organiseerinud juba aastaid ja huvi nende väheste kohtade vastu on olnud suur. Ja mis kõige tähtsam, klubi kogemus näitab, et neid laagreid on võimalik korraldada ka olulisesse finantsilisse miinusesse jäämata. Sarnaste laagrite ja õppepäevade korraldamisega peaks aga tegelema üle Eesti ja pidevalt ning siinkohal tahab EKSL klubidele appi tulla.

Vastavalt põhikirjale paneb EKSL-i tegelikud töösuunad paika üldkoosolek. Sellel omavad hääleõigust liikmesklubide esindajad ja milliseid otsuseid nad teevad saad mõjutada ainult SINA, mõne Eesti kalastusklubi liige. Kutsun siinkohal kõiki harrastuskalastajaid ühinema kohalike klubidega ja ühtlasi pooldama ühistegevust EKSL-is.

Ainult koos saame ehk tagada selle, et veekogu ääres on õnge või spinninguga midagi teha ka viie aasta pärast!

Raimo Kummer,
EKSL üks asutajaliikmetest