ajakiri tellimine kontakt
Reklaam
 Ajakiri ilmub 4 korda aastas - märtsis, juunis, oktoobris, detsembris
 

Kalamehejutud, pildid ja kommentaarid on oodatud meie FB lehel

Nr 32 sisukord:
» TOIMETAJA LEHEKÜLG
Ralf Mae

» KAUBAMÄRK
CAMPUS matkatarbed

» KOMMERTS
Cobra konksude võltsingutest. A. Antiptchik

» KALAMEHE KAAMERA
Olympus C8080 WZ. Ralf Mae

» KALAKOTT

» ABIKS TEADLASTELE
Kalavaatlustest. Helle Mäemets

» MEIE VETE PÜÜGIKALU
Angerjast kirjutab Leili Järv

» ÕNGEKOOL
Muldsöödad. Toivo Reinpalu, Ralf Mae

» KOGEMUS
Tuulehaugipüük landiga. Aldo Ollik

» LENDÕNG
Turb lendõngega. Sven Kilusk
» Lendõnge heitenööri valikust. Marvin Toom

» ALLVEEKALASTUS
Ohutustehnikast allveekalastusel. Andres, Hardi, Endrik

» KORD ON KORD
Jätku kalale! Kalev Aun
» Harrastuskalapüük - kuidas edasi? Peeter Prass

» ÜHISTEGEVUS.
Eesti Kalaspordi Liit. Raimo Kummer

» KALADE ELU
Kalade märgistamisest. Endrik Tõnsberg

» KALAVARUD
Põud Harjumaa forellivetel. G.Lauringson

» SININE RIST
Mustatäpitõbi - kalameeste hirm! Zoja Merilo

» KALASEIKLUS
Ungari - sägade maa. Tauno Jürgenstein

» VÕISTUKALASTUS
» Emajõe Karikas 2004. Ralf Mae
» Eesti Karikas 2004. Ralf Mae
» Tallinna klubi lahtised MV Paunkülas. Ralf Mae

» PAJATUS
Legendi sünd. Tõnis Tikka

» Noppeid päevikust. Viktor Katenev
» Tallinn - Põhjameri - Lääne-Aafrika. Kalju Rohtla

» KALASTAJA PAADILISA
Toimetajalt. Raimo Kummer
» Paatidega Emajõgesid vallutamas. Endrik Tõnsberg
» 20 nõuannet paadimatkajale. Hanno Kask
» Veemoto - mis see on? Lembit Aaslav-Kaasik
» Paadijuhi nõuded oluliselt leebemad. Raimo Kummer
» Universaalne hobipaat ScandiNaval 475. Raimo Kummer

» MAAILM
Kalapüük Nuweibas. Toomas Mikkor

» TSST - KALA MAGAB!

» KALARISTSÕNA
Kaido Krass
 
Lendõnge heitenööri valikust. Marvin Toom
Millist nööri valida – see on algaja õngemehe tavaline küsimus varustuse soetamisel, kui poest ei osteta just tervet lendõngekomplekti (ritv, rull, nöör). Otsest vastust on siin raske anda.

Heitenööri valimisel mängivad rolli nii mõnedki tegurid, näiteks kas kalastame meres, järves või jões, samuti mõjutab valikut püütavate kalade liik. Kuiva putukaga forelli püüdmine või kalaimitatsiooniga haugi narrimine on kaks täiesti erinevat püügiviisi ja nõuavad maksimaalse edu saavutamiseks ka erinevaid püügivahendeid, sealhulgas ka nööre.

Lendõnge heitenöör on lendõngitsemise tähtsaim osis. Nimelt toimib ta raskusena putuka heitmisel. Lendõnge nöörid on klassifitseeritud kaalu järgi klassideks, mida tähistatakse rahvusvaheliselt AFTM ehk Association of Flyfishing Tackle Manufacturers. Kõige kergem on AFTM 1 ja kõige raskem 12. Nööride kaalud on antud vana inglise mõõtühiku graanina (1 graan = 0,065 grammi). Standardiks, mille järgi nööre võrreldakse, on konkreetse nööri esimese 9,14 meetri kaal, millest on välja arvestatud esimesed 60 cm. Kaal ei jaotu nööril ühtlaselt, sest nöör ei ole üldjuhul ühepaksune (kuigi on ka selliseid). Nööri moodustavad sujuvalt kasvavad esi- ja tagakoonus, keha ning jooksunöör. Etteruttavalt olgu öeldud, et DT-tüüpi nööril jooksuosa puudub.

Vaatleme alljärgnevalt erinevaid heitenööre ning hindame nende objektiivseid omadusi.


DT ehk Double Taper ehk kaksikkoonusega nöör

Nööri mõlemas otsas on ühtlane 60 cm pikkune osa, mille järel tulevad sujuvalt kasvavad koonused, mis lähevad üle jämedaks kehaosaks. Sellise nööri mõlemal otsal on täpselt ühesugused omadused. Varasematel aegadel peeti seda suureks eduks, sest kui üks pool ära kulus, sai nööri rulli peal ümber keerata ja kasutada teist, kulumata otsa. Kaasajal, kui nöörimaterjalide kvaliteet on paranenud, on see seik oma tähtsuse praktiliselt minetanud.




DT üheks suuremaks plussiks peetakse tema pehmet ja sujuvat maandumist, mis on oluline väikeste ja keskmiste kuivade putukatega püüdmisel. Pehme ja sujuv maandumine tuleneb nööri suhtelisest paksusest (suurem õhutakistus) ning keskmistel ja pikematel heidetel jääb nööri suhteline raskuspunkt alati ridvale lähemale kui WF-tüüpi nööri puhul. Samuti õnnestub rullheide eelpool mainitud põhjusel keskmiste ja pikemate heidete puhul paremini.

DT miinuseks võib pidada tema vähest “tulistamisvõimet“. Näiteks kui seisame jõe kaldal ning meie taga on vaid 7...8 meetrit ruumi, saame WF tüüpi nööriga “tulistada“ sööta vabalt 15 meetri kaugusele. Kasutades DT-d, ei pruugi see meil nii hästi õnnestuda.

DT ja WF peamine erinevus käsitlemisel seisnebki selles, et DT-tüüpi nööri heidetakse keskmistel ja pikkadel heidetel pideva nööri pikendamise teel õhus, WF-tüüpi nööri aga “tulistatakse“.


WF ehk Weight Forward ehk ettenihutatud raskuskeskmega nöör

WF on oma ehituselt täiesti erinev DT-tüüpi nöörist. Nöör algab samuti 60 cm pikkuse tasapaksu kärjeosaga, seejärel tuleb vähem või rohkem (sõltub tüübist ja otstarbest) sujuvalt kasvav koonus, mis läheb üle suhteliselt lühikeseks kehaosaks, muutub tagakoonuseks ning lõpeb peenikese jooksunööriga. Viimane on vajalik selleks, et nööri saaks kaugele “tulistada“. WF-nööril on palju erinevaid tüüpe.




Esimesed WF-nöörid olid tehtud rasketes tingimustes kaugele heitmiseks, mistõttu esikoonused olid hästi lühikesed, et nöör läheks paremini sirgu. Seetõttu oli niisuguste nööride lendamine väga äkiline ja agressiivne, ent halvenesid veepinnale maandumise omadused. Seetõttu peeti DT-nööre kaua aega parimaiks. Kaasaegsetel nööridel on aga esikoonused (2,4...3 meetrit) ühesugused, seetõttu ei erine DT ja WF-tüüpide omadused lühikestel ja keskmistel heidetel. Mõnede lendõnge-spetsialistide sõnul ongi erinevates kalastussituatsioonides parimaks valikuks ujuv WF-tüüpi nöör.

WF miinuseks võib pidada tema väikest rullheite kaugust võrreldes DT-ga (algajale ei ole see oluline). Probleemi lahendamiseks on mõeldud välja eriline, pika “kehaga“ WF-nöör (inglise keeles Long Belly). Pikk kehaosa võimaldab Long Belly-tüüpi nööre kaugele “rullida“. Nii kasutatakse neid laialdaselt jõgedel lõhe- ja meriforellipüügil. Eri tootjad on nimetanud oma Long Belly-tüüpi nöörid koguni vastavate nimedega: Steelhead, Salmon. Kergemate klasside puhul sobib LB-alamtüüp kuiva putukaga õngitsemiseks, sest pikk kehaosa võimaldab nööril vee peale langeda sujuvamalt kui tavaline WF-nöör.

Veel üks tähtis erinevus WF ja DT heitmisel. DT-nööriga heites saavutame me heitekauguse “valeheidetega“, samal ajal õhus nööri pikendades. WF nööriga toimub sama asi, aga vaid kuni nööri keha ja tagumise koonuse väljaheitmiseni, edasi järgneb jooksunööri “tulistamine” (üldjuhul umbes 9...10 meetrit). Jooksunööri õhus pikendamine on ebapraktiline ning ei anna märkimisväärset edu, sest nööri raskuspunkt on meist kaugel, seega nööri pikendamine ei lisa enam massi. Sama nööripikkusega valeheited tõenäoliselt vaid pidurdavad hoogu ning tulemusena heide laguneb täielikult. Seepärast, nagu alguses mainitud, olles välja lennutanud nööri “pea“, käib edasine heitmine ainult “tulistamise“ teel.

Näide: heitepea on väljas. Kätte või vette võetakse/lastakse 2...10 meetrit jooksunööri. Ritv viiakse taha, heite tagumisse stoppasendisse. Järsu löögiga tuuakse ritv ette, esimesse stoppasendisse ning käesolev jooksunöör lastakse lahti. Heitepea viib nööri välja.


Shooting Head (Shooting Taper) ehk heitepea-nöör

on tegelikult WF-nööri üks variatsioone. Ta on harilikult lühikese esikoonusega, kas pikema või lühema kehaga (nagu olukord seda nõuab) ning tagakoonuse asemel on tavaliselt aas, kuhu kinnitatakse aas-aas ühenduse abil jooksunöör. Viimane võib olla monofiil, nailon jne.




Heitepea lendab oskuslikul käsitsemisel väga kaugele, 35 meetrit ja rohkemgi. Tema miinuseks võrreldes tavaliste nööridega võib aga lugeda täielikku “delikaatsuse“ puudumist ning suhtelist juhitamatust heitel. Seetõttu kasutataksegi “heitepäid“ vaid raskema varustusega kalastades, üldjuhul alates 7. klassist. Väga levinud on heitepeadega kalastamine merel ning lõhepüügil nii ühe- kui kahekäeritvadega. Samuti kasutavad lühikesi heitepead mõningad “ojaspetsialistid“ äärmuslikes tingimustes kalastades (heiteruumi vaid 2...3 meetrit). Heitepea ei ole aga mingil juhul algaja valik.


Lõpetuseks

Hea heitetehnikaga lendõngitseja suudab kalastada igasuguste nööridega ning kogenud püüdjatel ei ole kindlaid eelistusi nööritüüpide suhtes – nad kasutavad erinevates kalastussituatsioonides ja eri aastaaegadel erinevaid nööritüüpe. Olgu selle jutu lõpetuseks toodud kahe spetsialisti arvamused.

Janne Nyblom, raamatust “Taimenen perhokalastus“: “Kasutan enamuse ajast DT või TT tüüpi nööri.“ (TT – ingl. k. Triangle Taper, WF-tüüpi nöör hästi pika, 12-meetrise esikoonusega, praktiliselt DT-nööri omadustega).

Malcolm Greenhalgh and Denys Ovenden, raamatust “Perhokalastajan Käsikirja“: “DT ei ole algaja valik. Algajale on sobilik 6. klassi WF-nöör!“


Kasutatud kirjandus:

M.Greenhalgh , D. Ovenden “ Perhokalastajan Käsikirja”

J. Jahnukainen, V. Rinne “ Kalamiehen Käsikirja”

J. Nyblom “ Taimenen Perhokalastus”



Marvin Toom