ajakiri tellimine kontakt
Reklaam
 Ajakiri ilmub 4 korda aastas - märtsis, juunis, oktoobris, detsembris
 

Kalamehejutud, pildid ja kommentaarid on oodatud meie FB lehel

Nr 31 sisukord:
» TOIMETAJA LEHEKÜLG
Uue hooga. H. Kask, R. Mae

» KEVADUUDISED
Ron Thompsonilt ja Okumalt

» KALAKOTT

» KALAMEHE KAAMERA
Olympus C 770 Movie. Ralf Mae

» KALAMEHE AUTO
Mazda Premacy. Hanno Kask

» MEIE VETE PÜÜGIKALU
Linaskist kirjutab Leili Järv

» VETEVALD
Saaremaa vetest püüti hallkefaal. Henn Ojaveer

» TEST
Kalastaja testis spinningurulle. Ralf Mae

» KOGEMUS
Latika tonkapüük Emajõel. Valeri Rudakov

» LENDÕNG
Lendõngitsemine algaja pilgu läbi. Asekuningas
» Haugipüügist lendõngega. Marvin Toom

» ÕNGEKOOL
Lapikujukid. Toivo Reinpalu, Ralf Mae

» ALLVEEKALASTUS
Poolt või vastu? Ralf Mae
» Allveekalastus – mis see on? Andres
» Varustusest allveekalastusel. Meelis Kütt

» KORD ON KORD
Juhtum Jägalal. Urmas K. Ralf Mae
» Veelkord harrastuskalapüügiõiguse eest tasumisest. Peeter Prass
» Täiendused keskkonnaministri määrusele. Peeter Prass

» OMAALGATUS
Loodi SA Eesti Forell. Tauno Jürgenstein

» ÜHISTEGEVUS
Rasvauimede lõikamine Põlulas. K. Krass

» PAJATUS
Veebruarikuisest haugipüügist Narva jõel. Alar Vinkel
» Möödunud sügise Kala. Aldo Ollik

» VÕISTUKALASTUS
Eesti Karikas kirbutamises Ralf Mae
» Eesti MV kirbutamises Ralf Mae
» Kalevi talvised lahtised MV. Ralf Mae
» Kuldkala 2004 sõnas ja pildis. Ralf Mae
» Kirbutamise MM Lätis. Marko Kinusar
» Ida-Viru talvised MV. Enn Männiste
» Endla Kalale 2004. Ralf Mae
» Võistluskalender 2004. Aarne Grinberg

» KALASTAJA PAADILISA
Veesõidukitest Kalastajas ehk saateks. Raimo Kummer
» Helsingi paadimess näitab trende. Raimo Kummer
» Vindid, vindid ja veelkord vindid... Hanno Kask
» Uudiseid paadimaailmast. Raimo Kummer
» Kalamehe paat: Terhi Nordic. Raimo Kummer

» OMA SILMAGA
Ermistu kurjategija kurb lõpp. Hanno Kask

» MAAILM
Kalapüügist Kuubal. Viljar Meister

» UUDISED
Salmo & Luts nüüd Tallinnas. Aleksei Antipchik

» TÄISPUHUTAVAD PAADID AS KPG
 
Kalamehe paat: Terhi Nordic. Raimo Kummer

Soome tootja Terhi sõude- ja mootorpaate eristab teistest siinmüüdavast eelkõige materjal, täpsemalt selle tugevus. Ainulaadsest ABS termoplastikust valmistatud paadikered taluvad tugevaid lööke tunduvalt paremini kui tavalisest plastikust valmistatud paadid. Polüuretaanvahuga täielikult uppumatuks muudetud ja peaaegu purunematut paadikeret võib seega pidada üheks turvalisimaks maailmas.

Tänases Kalastajas on põhjalikuma vaatluse all Terhi mootorpaatide suuruselt teine mudel Nordic – analüüsime aluse sobivust kalapüügiks ja puhkamiseks






Terhi Nordic 6020 on harrastuskalastajate vajadusi arvestades ehitatud poolglisseeriv paat, mis mahutab viis inimest. Alus on 462 cm pikk, 187 cm lai ja kaalub sõltuvalt varustusest 200-220 kg. Sõsarmudel Nordic 6020C erineb põhimudelist vaid roolikonsooli olemasolu poolest. Tootja poolt paadile lubatud maksimaalne mootorivõimsus on 30 hp, kuid tehase kinnitusel liigub alus jõudsalt ka juba 15 hp mootoriga. Need põhilised andmed näitavad ära selle paadi sihtgrupi – tegemist on alusega, mis viib piisavalt kiiresti edasi nii harrastuskalamehed kui ka perega puhkajad. Paadi parras on ilmselt visuaalse turvalisustunde tekitamiseks kõrgem, kui me oleme harjunud nägema samalaadsetel paatidel, kere on lahtine ja selles on piisavalt ruumi ringi askeldada nii lastel kui kalapüüdjatel.

Veesuuskade vedamiseks ja ohtlikult lainetes hüppamiseks ei ole Nordic ilmselt mõeldud.


Proovisõit

Proovisõidul käis Kalastaja 3. aprillil Tallinna lahel Terhi Nordic 6020C-ga, mis oli varustatud 30 hp Honda neljataktilise päramootoriga ja meie teejuhiks Terhi paatide maailmas sai Olle Uussaar Bike & Boat Worldist.

Esimese asjana paistab silma, et paadi ehitamisel on mõeldud harrastuskalastaja vajadustele. Aluse mõlemas küljes on ridvataskud, kus spinningud ja õnged meresõidu turvaliselt üle elada saavad ja puudub oht, et keegi neile peale astub. Paadi ninas asub sisseehitatud, veest isetühjenev kalasump. Silmatorkavalt palju on mitmes suuruses ja erineva ligipääsemise võimalusega panipaiku, neid võis leida ahtri- ja vööripinkide ning roolikonsooli alt ning avatult ka keskmise pingi otste juurest. Igal juhul mahtusid kolme inimese asjad neisse kenasti ära ja midagi paadipõhja veerema ei jäänud. Paat on ridvaga vehkimiseks ruumi vajava kalamehele jaoks piisavalt avar ja seda saab istmepinkide kokku või lahtivõtmisega vastavalt inimeste arvule ise muuta. Veidi ruumi võtab ära roolikonsool, kuid see ei muutunud häirivaks.

3. aprillil oli Tallinnas päikesepaisteline, kuid jahedavõitu ilm. Tuult puhus lahel nii 3-4 m/s ja lainet oli umbes 0,3-0,4 meetrit. Et paadi sobivusest kalapüügiks paremat ettekujutust saada, võttis kolmeliikmeline proovisõidumeeskond eesmärgiks minna Aegna saare taha spinningut viskama ja seda muidugi lootuses mõni meriforell paati sikutada. Unistuseks see jäigi! Kolme inimese ja 220 kg kaaluva paadi edasiviimisega 30 hp mootoril muidugi probleeme ei olnud. Aegna Tallinna-poolse küljeni jõudsime me umbes 25 minutiga. Saavutatud kiirust täpselt mõõta ei õnnestunud, sest proovisõidupaadis puudus GPS seade ja läheduses polnud ka ühtegi radariga liikluspolitseinikku! Kilomeetreid näitama pandud GPSiga varustatud naaberpaadiga kõrvuti sõites jõudsime veendumusele, et kiiruseks võis olla umbes 38-39 km/h, mis teeb nii 21-22 sõlme. Täpsusele see arv igal juhul ei pretendeeri. Tehase andmetel suudab 30 hp mootoriga varustatud Nordic kahe inimesega pardal saavutada maksimumkiiruseks 25 sõlme.

Nordicu kiituseks tuleb öelda, et lainetest tekkiv põrutus oli väga väike, ent lained polnud ka väga suured. Ahtripingil ei olnud põrutust praktiliselt üldse tunda, kuid ka vööris istudes jäid siseorganid kohtadesse, kus need olema peavad. Veepritsmeid lendas paati rohkem sisse ahtriosas ja suuremal kiirusel sai pritsmetest märjaks ka tuuleklaas, eespingil istuja jõudis aga sihtpunkti kuiva näoga. Kas pritsmete sattumine paati oli tingitud lasti paigutusest või mõnevõrra keerutanud tuulest, jäigi teadmata. Samas ei saa öelda, et vett oleks olnud ka liiga palju. Kui soov pritsmeid 100% vältida, tuleb ilmselt kajutiga paadi peale mõelda, sesttäielikult ei ole see avatud paadis kunagi võimalik. Teel saarele selgus, et väga asjalikud on istmete juurde paigaldatud käepidemed, millest sõidu ajal kinni hoida. Juhtimise kohalt tuleb konkreetse proovisõidumudeli juures esile tõsta Honda pulti ja trosse, mis käisid väga hästi ja kergelt. Miinuspoolele kannaks loo autor aga natuke raskevõitu rooli, mis lisaks krigises. Üldjoontes oli paat siiski väga hästi juhitav, see allus igati juhi korraldustele ja ka pöörderaadius oli hea.





Aegna saare taga pakkisime lahti spinningud ja lasime kätel käia ning paadis ei muutunud ohtlikuks ka siis, kui kõik kolm inimeste korraga püsti seisid ja jalalt jalale tammusid. Ruumi jätkus kõigile ja avarust soovitame küll kõikidel õnge- ja spinningumeestel paati valides silmas pidada. Paadis püsti seistes selgus ka, standardvarustuses põrandale paigaldatud libisemisvastaste mattide vajadus, sest sile ABS plastik oleks muidu ohtlikult libe olnud. Nordicul on silmatorkavalt kõrge parras, mis suuremas laines sõites reisijatele kindlasti turvatunnet lisab, kuid kas selle tagant on hea ja lihtne kahvaga kala kätte saada jäi meie jaoks vastuseta küsimuseks. Niisamuti seegi, kas Nordicu sisseehitatud sumbas kala hoida kannatab ja kas see pärast ikka ise veest tühjaks jookseb, sest meil ei olnud sinna midagi panna.

Kalastaja proovisõidumeeskond jäi Terhi sobivusega kalapüügiks ja rannalähedaseks meresõiduks rahule ja see paat peaks sobima inimesele, kelle eesmärgiks on perega järvedel või merel lõbusõidul käia või sõpradega kala püüda. Proovisõidul kasutatud Terhi Nordic 6020C kere maksab natuke alla 50 000 krooni ja 30 hj Honda neljataktiline ca 38 000 krooni, mis kokku ei ole just vähe, kuid ilmselt vahetust väärt. Terhi paate Eestis müüv Bike & Boat World soovitab paadile paigaldada Honda mootori, kuid loomulikult jääb lõplik valik tarbija enda otsustada. Lisavarustusena saab paadile hankida pardareelingud, mis eriti oluline taas harrastuskaluritele, sest siis on, mille külge ridvahoidjaid paigaldada. Lisaks on võimalik saada tuuleklaasireelingud, aerud, istmepadjad, sõidukate ning topi- ja sõidutuled. Viimaste toitesüsteemiga alused on muide Nordicu põhivarustuses, niisamuti ka ujumisredel.


ABS plastikust

Terhi paadid valmivad Soomes Turu saarestikus asuvas mereäärses külas Rymättyläs, kus 32 aasta jooksul on valmistatud rohkem kui 170 000 paati. Mudelivalikus on olemas kõik alates väikesest sõudepaadist lõpetades suuremate mootorpaatidega, kokku 14 erinevat mudelit. Kõik Terhi paadid valmistatud unikaalsest ABS termoplastikust, mis peab väga hästi vastu tugevatele löökidele ja ei purune. See asjaolu on tähtis näiteks paati madalas ja kividerohkes vees kasutavale kalamehele. Löögikindlust võib iga huviline oma käega proovida Terhi paate Eestis müüva kaupluse Bike & Boat World salongis, kuhu välja pandud paadinina võib suure haamriga vabalt kolkida. ABS plastik on UV-kaitsega, mis tähendab, et see ei tohiks pleekida, on vastupidav kõikides ilmastikuoludes, niiskuskindel ja taaskasutatav. ABS plastiku väikeseks miinuseks on ehk asjaolu, et see kriimustub kergemini kui tavaline plastik, kuid ohutuse kõrval on see väike asi. Kõikide Terhi paadikerede kahe kihi vaheline osa on täidetud polüuretaanvahuga, mis annab kerele tugevust veelgi juurde ja muudab paadi uppumatuks. Kui uskuda Terhi reklaammaterjale, võib paadi isegi keskelt pooleks saagida ja mõlemad osad jäävad tasakaalustatuna vee peale püsima. Turvalisuse ja kvaliteedi tagamiseks on iga viimanegi Terhi paat testitud, kõik need vastavad Euroopa CE nõuetele, lisaks USA Rannavalve turvalisuse standardile ja Saksamaa kommertsliinidel sõitvate paatide turvanormidele.


Tekst: Raimo Kummer, Fotod: Ralf Mae