ajakiri tellimine kontakt
Reklaam
 Ajakiri ilmub 4 korda aastas - märtsis, juunis, oktoobris, detsembris
 

Kalamehejutud, pildid ja kommentaarid on oodatud meie FB lehel

Nr 30 sisukord:
» ÄRITEKST
Uus põlvkond Petzl´i "käed vabad valgustuses. Tiit Tähnas

» VASTUKAJA
Lugesin Teie... Valdo Põder

» MUREMEELI
Eetikast kalavetel. Rein Truumets

» KALAKOTT
Fotod ja andmed
» Aasta kalamehed 2003
» Saaremaa hiidforell oli tegelikult lõhe. Kuidas see tõestati? Tiit Paaver, Riho Gross

» IMPRESSIOON Kalapüügist. Andrus Norak

» PAJATUS / KALAKOTT Operatsioon "Latikas" Toivo Sepp

» KORD ON KORD Jõustusid olulised "Kalapüügiseaduse" muudatused. Peeter Prass

» PERSOON / ARVAMUS
samal teemal - "hajali vägi" Endel Mahlapuu eneseusutlus

» TALIKALASTUS
Jää, meie riuklik sõber. Vladislav Korzets
» Mõned "konksud" alustajale
» Pärnu rakendus. I. A.

» LANDILA
Ekstsentrik - lant või sorts? Leon Gretshanik

» KALADE ELU
Kalade migratsioonist. Aleksei Djatshenko
» Kas kalad joovad vett? Arvo Tuvikene

» KALAVARUD
Uus forellijõgi otse Eesti südames — Navesti. Raul Pihu

» REPORTAAZH
Peipsi peal. Randel Kreitsberg
» Üks päev inspektoritega. Ralf Mae

» KALASTAJA PAADILISA
Cursus 440. Raimo Kummer

» Revolutsioon päramootorite maailmas? Raimo Kummer

» ARHIVAAR
Ühest eestiaegsest kalaspordiraamatust. Kalle Kroon

» Õng või meene? Vladislav Korzets

» TOIMUMISI
Kalapäev Tõstamaal. Võistuõngitsejate aastakoosolek. Ilmus ingliskeelne kalaraamat

» VÕISTUKALASTUS
Narva Lõhe 2003. Endrik Tõnsberg

» MAAILM
Kalastuskilde Kosovost. Olev Rohtla

» OMA SILMAGA
Üks isemoodi auhind. R.M.

» MAAILM
Satltstraumen 2003. Endrik Tõnsberg
» Kalapüük Norramaal. Indrek Värva
» Suurvõistlustel Lõuna-Koreas. Endrik Tõnsberg

» ÄRITEKST
Olympus Camedia C-5060. Ralf Mae
» Väikelaevajuhi kursused Revali merekoolis. R.M.

» "KALASTAJA" SISUKOOND 1-30
 
KALASTAJA PAADILISA
Cursus 440. Raimo Kummer

Kalameestelt kalameestele

"Meil oli vaja mootorpaati, millest oleks hea kala püüda," alustab seekordse Kalastaja paadiloo peategelast tootva ettevõtte juht. Arendustöö tulemusel valminud mootorpaadist Cursus 440 õhkub kalamehe hinge - kõik selleks, et oleks hea püüda. Cursus on Eestis toodetav plastikpaat, mida on valmistatud juba kaks aastat. Selle aja jooksul on Hiiumaal (tänaseks Viimsisse kolinud) asunud tehasest välja lastud ligi 50 paati, mis kõik on suurema vaevata omanikud leidnud. Eesti paadiostjate kõrval on Cursus äratanud selliste meresõidu traditsioonidega riikide nagu Soome, sh Ahvenamaa, ja Taani tarbijate tähelepanu. Kõige rohkem kiidusõnu on Cursus teeninud ritvadega vee peal käivatelt kalameestelt, kuid paati on kasutatud ka võrkude ja mõrdade sisselaskmiseks-väljavõtmiseks, lõbusõiduks ning tööks. Ja halba sõna selle paadi kasutajatelt ei kuule. Cursust toodab Barrel MKT AS, mida juhib kirglik kalamees Hanno Kask.


Cursus = mereretk

Kõigepealt paadist! Nagu nimigi ütleb on Cursus 440 cm pikk, laiust on paadil 180 cm, mis on selle pikkuse kohta hea tulemus, ja kaalu 170 kilo. Tegemist on täisglisseeriva paadiga, millele tootja lubab jõuallikaks kuni 20 hp mootorit. Cursust ei maksa võrrelda mõne sõudepaadiga, tegemist on mootorpaadiga ja sellest tuleneb mitu olulist detaili, sealhulgas kerekuju. “Me otsisime juba pikka aega paati, millest oleks hea kala püüda!




Seal pidi olema piisavalt ruumi ritvadega vehkimiseks, paat ise pidi olema merekindel ja lainetes võimalikult stabiilne ning paat pidi ka väikese võimsusega mootoriga glisseerima,” ütleb Hanno. Otsitava leidsid mehed ühel kevadisel Ahvenamaa reisil. Sealse paadi kuju kopeeriti üks-ühele ja mõni aega hiljem valmistati samalaadne paat Eestis. Katsetuste ja mõningate täiustuste järel patenteeris Barrel MKT paadi kere ja hankis kõikidele nõuetele vastava tüübikinnituse, seda paati võiks homme müüa ka Euroopa Liidu riikides.

Millest tuleb nimi Cursus? Hanno: ”Ladina keeles tähendab cursus mereretke. Aegade jooksul on sõnast cursus tuletatud teisigi väljendeid, näiteks korsaar. Ühes Euroopa linnas Korsaari nimelises restoranis õhtustades, mille miljöösse kuulus ka selle sõna tähenduse tutvustamine, mõtlesin, et Cursus sobib väga hästi ka meie paadile, sellega saab ju väga hästi merematkasid sooritada.” Ja selleks on Cursus nagu loodud.



Glisseerib väikese mootoriga

Tüübikinnitus lubab Cursuse pardale võtta kuni neli inimest, kes lihtsalt lõbusõidule minnes sinna kindlasti ka ära mahuvad. Reaalselt on paadis kolm istepinki ja niipalju inimesi mahub olemasoleva 4,4 meetri peal ka kenasti ritvadega askeldama. Paati mahuvad ära kõik vajalikud esemed: varuridvad, varustuse- ja kalakastid ning seljakotid. Siinkohal peab Cursusele silma heitev inimene arvestama mootori võimsust. 10 hp mootoriga läheb Cursus glisseerima kuni kahe inimesega paadis; kui on ette teada, et pardale kavatsetakse võtta rohkem inimesi ja kiiresti kohalejõudmine on seejuures oluline, tuleks kaaluda ka võimsama mootori ostmist. Paadi tootja soovitab Cursusele Tohatsu mootoreid ja järgmiseks võimalikuks valikuks on 18 hp päramootor.

Tootja on paadil katsetanud mõlemat jõuallikat ja siinkohal toome ära mõõdetud kiirused ning kütusekulu. 10 hp kahetaktilise Tohatsu mootoriga saavutas Cursus kahe inimesega pardal kiiruseks 15 sõlme ehk siis 27 km/h, kütusekuluks mõõdeti neli liitrit tunnis. Arvestades seda, et kahetaktiliste mootorite normaalseks kuluks peetakse 50 grammi hobujõu kohta tunnis on see hea tulemus, ikkagi veerandi võrra vähem. 18 hp mootoriga saavutati kiiruseks 23 sõlme ehk rohkem kui 41 km/h ja kütusekuluks mõõdeti 7 liitrit tunnis. Kui komakohtades mitte närida, kulutavad mootorid sama vahemaa läbimiseks enamvähem ühepalju. Paati on katsetatud ka 0,2 KW elektrimootoriga ja siis saavutati kiiruseks 5 sõlme. See, et ka elektrimootor suudab paati normaalse kiirusega edasi viia, peaks korda minema nendele, kes kavatsevad Cursust kasutada mõne maastikukaitseala piiridesse jääval veekogul või teistes kohtades, kus bensiinimootorite kasutamine on keelatud.

Mida eelpooltoodud arvud reaalses situatsioonis tähendavad? Hanno sõnul sõidab Cursus ka mitteglisseerivas asendis kiiremini kui enamik meil tuntud sõudepaatidest. See tähendab, et kui eesmärgiks ei ole kuskile kiiresti kohale jõuda ja sooviks on hoopis sõiduprotsessi nautida, võib paadile südamerahuga väiksema võimsusega jõuallika muretseda. Mitteglisseerivas asendis on kütusekulu küll natuke suurem, kuid plusspoolele võib kanda odavamaks muutunud mootori hinna. Hanno lisas, et Cursus on hästi juhitav ja erinevalt paljudest teistest glisseerivatest paatidest säilib see Cursuse puhul ka mitteglisseerivas asendis.



Proovisõit

Esimest korda puutus allakirjutanu Cursusega kokku 23.-24. augustil Muhumaal ja teiste paatidega võrreldavuse saavutamiseks kirjutan just esimesest kokkupuutest. Hilisemad katsetused on minu esimestele kogemustele ainult kindlust lisanud. Neil päevil valitsesid Väinamerel Rannaküla ja Käina vahelisel merealal veel suvised ilmastikuolud. Päike vaheldus vihmasagaraga, tuul puhus nii 4-5 m/s ja lainet oli umbes pool meetrit. Proovisõidul oli paadis kolm inimest ja alust edasiviivaks mootoriks 10 hp Tohatsu kahetaktiline. Ja selliste oludega toimetulek ei valmista sellele paadile mingisuguseid probleeme. Nagu eelpool välja toodust oodata võis, ei läinud Cursus selle mootori ja kolmeinimeselise koormaga glissi, kuid kiirust oli täpselt parasjagu, et püügivahendid õigeks ajaks töökorda seada. “Bellade” ja teiste Eestis laialt levinud (sõude)paatidega võrreldes tundub Cursus vägagi turvaline ja merekindel – lainetus ei mõjunud paadile suurt midagi. Kivide vahel manööverdamiseks piisas olemasolevast mootorivõimsusest täiesti ja vint jäi terveks vaatamata sellele, et kohati triivisime vaid poolemeetrises vees, mis oli tihedalt täis peaaegu veepinnale ulatuvaid kivisid. Cursuse omadustest ja sobivusest kalapüügiks parema ettekujutuse saamiseks tõusime selles vahepeal kolmekesi korraga püsti ja loopisime spinningut ning kordagi ei tekkinud tunnet, et võiksin end järgmisel hetkel külmast veest leida. Stabiilsus tundubki olevat üks selle paadi parimaid omadusi! Nagu tükk kindlat maad jalge all! Igal juhul ei ole see võrreldav sõudepaadi kumeral põrandal tasakaalu hoidmisega. Proovisõidu lõpuks saime katsetada ka Cursuse tööomadusi, nimelt vedasime me umbes poole kilomeetri kauguselt sadamasse ühe 400-500 kg kaaluva puulaeva, mille mootor elu sisse võtta ei tahtnud ja ka selle koormaga tuli meie kasutuses olnud paat toime. Oktoobris õnnestus mul Cursust katsetada ka mõnevõrra karmimates tingimustes Pärnu lahel ja paat tuli vaevata toime ka 5-6 m/s puhunud tuule ja umbes meetrikõrguse lainega. Kus jookseb aga selle paadi piir? Kogenud meresõitja Hanno ütleb, et Cursusega saab sõita “kerge jäneseni”. Ehk siis tuulekiirusega nii 8-10 m/s ja lainekõrgusega kuni 1,5 meetrit.



Kalameestelt kalameestele

Praegu tootmises olev paat on seest täiesti lage ning sobib seega ideaalselt spinninguga püügiks, seal puuduvad igasugused takistused. “See paat ongi kalameeste poolt ehitatud kalameestele. Iga Cursuse detail on paika pandud nii, et selles oleks hea ja mugav kala püüda,” ütleb Hanno. Kiidusõnu on alus teeninud ka võrkude ja mõrdadega leiba teenivatelt inimestelt. Pirita kalur Vassili Sobolev käis oma Cursusega terve suve ja sügise kaks korda ööpäevas merel ja mees ütles Kalastajale, et selle töö jaoks sobib paat ideaalselt. Kuid kasutada võib seda ka lõbusõiduks või tööks, näiteks mõne suurema laeva abipaadina. Kindlasti kuulub tema eeliste hulka see, et üks inimene tuleb paadi vettelaskmise ja väljavõtmisega vabalt toime. Paadile on saadaval ka üsna lai lisavarustuse valik: saab paigaldada reelingud, ujumisredeli, ankruotsa pooli ja spinninguhoidjad. Paadile saab paigaldada 12V elektrisüsteemi koos ringtuledega, mis annab võimaluse piiratud veekogudel ka öisel ajal sõita, pilsipumba, tsentrist väljapoole viidud roostevabad tullid jms. Tootjad on paati pidevalt täiendanud ja viimati välja töötatud elemendiks on kaugjuhtimisega roolikonsool koos tuuleklaasiga.




Mis see kõik siis maksab? Paadikere hinnaks on 25 000 krooni, koos parima varustusega läheb Cursus maksma 50 000-60 000 krooni. Tootja poolt soovitatud 10 hp Tohatsu mootor maksab samuti 25 000 krooni, 18 hp 4000 krooni rohkem. Vastusaadavat arvestades tundub hind mõistlik olevat ja hinna-kvaliteedi suhe on paigas. Sõudepaadiga võrreldes on mootorpaat samm edasi, Cursus on tugev ja vastab kõikidele ohutusnõuetele, selle paadiga võib sõita ka teistes riikides.

Kui mootorpaat, siis miks peaks me valima plastikpaadi, kulunud ja lekkivaid “bellasid” oleme me ju küllalt näinud? “See oli Vene ajal, kui paadid vastu ei pidanud. Tänapäeva plastikmaterjalid on väga tugevad ja katki need ei lähe. Plastikpaadi eeliseks alumiiniumpaadi ees on seegi, et plastik on soe, seal on suvel mugav olla, ta on ka vaiksem ja odavam,” loetleb Hanno selle materjali eeliseid.

Kokkuvõtteks julgen öelda, et Cursus on väga hea avatud mootorpaat, mis on stabiilne ja mille liikumapanemiseks piisab ka küllalt väikese võimsusega mootorist. Kui loo pealkirja juurde tagasi tulla, siis see fraas iseloomustab Cursust kõige paremini – paati pandud kalamehe hingamine ja mõtlemine näitavad ennast kõikjal. See paat on kalameestelt kalameestele! Kirjutatut üle lugedes selgus, et sellest sai üks kiidukõne, kuid mina Cursuse juures ühtegi kehva omadust ei leidnud. Kui keegi leiab, siis andke teada.


Raimo Kummer

Endrik Tõnsbergi fotod