ajakiri tellimine kontakt
Reklaam
 Ajakiri ilmub 4 korda aastas - märtsis, juunis, oktoobris, detsembris
 

Kalamehejutud, pildid ja kommentaarid on oodatud meie FB lehel

Nr 30 sisukord:
» ÄRITEKST
Uus põlvkond Petzl´i "käed vabad valgustuses. Tiit Tähnas

» VASTUKAJA
Lugesin Teie... Valdo Põder

» MUREMEELI
Eetikast kalavetel. Rein Truumets

» KALAKOTT
Fotod ja andmed
» Aasta kalamehed 2003
» Saaremaa hiidforell oli tegelikult lõhe. Kuidas see tõestati? Tiit Paaver, Riho Gross

» IMPRESSIOON Kalapüügist. Andrus Norak

» PAJATUS / KALAKOTT Operatsioon "Latikas" Toivo Sepp

» KORD ON KORD Jõustusid olulised "Kalapüügiseaduse" muudatused. Peeter Prass

» PERSOON / ARVAMUS
samal teemal - "hajali vägi" Endel Mahlapuu eneseusutlus

» TALIKALASTUS
Jää, meie riuklik sõber. Vladislav Korzets
» Mõned "konksud" alustajale
» Pärnu rakendus. I. A.

» LANDILA
Ekstsentrik - lant või sorts? Leon Gretshanik

» KALADE ELU
Kalade migratsioonist. Aleksei Djatshenko
» Kas kalad joovad vett? Arvo Tuvikene

» KALAVARUD
Uus forellijõgi otse Eesti südames — Navesti. Raul Pihu

» REPORTAAZH
Peipsi peal. Randel Kreitsberg
» Üks päev inspektoritega. Ralf Mae

» KALASTAJA PAADILISA
Cursus 440. Raimo Kummer

» Revolutsioon päramootorite maailmas? Raimo Kummer

» ARHIVAAR
Ühest eestiaegsest kalaspordiraamatust. Kalle Kroon

» Õng või meene? Vladislav Korzets

» TOIMUMISI
Kalapäev Tõstamaal. Võistuõngitsejate aastakoosolek. Ilmus ingliskeelne kalaraamat

» VÕISTUKALASTUS
Narva Lõhe 2003. Endrik Tõnsberg

» MAAILM
Kalastuskilde Kosovost. Olev Rohtla

» OMA SILMAGA
Üks isemoodi auhind. R.M.

» MAAILM
Satltstraumen 2003. Endrik Tõnsberg
» Kalapüük Norramaal. Indrek Värva
» Suurvõistlustel Lõuna-Koreas. Endrik Tõnsberg

» ÄRITEKST
Olympus Camedia C-5060. Ralf Mae
» Väikelaevajuhi kursused Revali merekoolis. R.M.

» "KALASTAJA" SISUKOOND 1-30
 
Kas kalad joovad vett? Arvo Tuvikene

Tekkis küsimus: kas kaladel ka kunagi janu on? Kas nad üldse joovad vett? Oskate ehk sellele vastata? Kui ei oska, siis ehk teate, kes oskab? Kristjan Pihus

Lühidalt vastates, merekalad joovad ning mageveekalad ei joo, aga muidugi ei tule see sellest, et raske elu meres lihtsalt ajab vett jooma. Selleks, et ära seletada, miks merekalad joovad ja mageveekalad mitte, tuleb lahti seletada mõisted osmoos ja osmoregulatsioon. Osmoos on nähtus, kus vesi liigub passiivselt läbi poolläbilaskva membraani madalama soolsusega lahusest kõrgema soolsusega lahuse suunas. Miks just poolläbilaskev membraan? Sest membraan laseb läbi vett, aga vees lahustunud aineid praktiliselt mitte. Kalade puhul on selleks poolläbilaskvaks membraaniks näiteks lõpusmembraan ja erinevate kontsentratsioonidega lahusteks veekogu vesi ja kala veri. Kalade nahk on aga sooladele ja veele peaaegu läbimatu. Osmoregulatsioon on organismi võime reguleerida endas vee ja soolade sisaldust. Kalad, nagu enamus loomi, on kohastunud hoidma teatud kindlat vee ja ainete sisaldust organismis.

Et mageveekalad elavad keskkonnas, milles soolade sisaldus on väiksem kui nende kehas, siis peavad nad oma sisekeskkonna ümbritsevast veest soolasemaks reguleerima. Osmoosi teel tungib vesi passiivselt peamiselt läbi lõpuste kalasse. Selleks, et tagada soolade ja vee tasakaal organismis, eritab mageveekala neerude kaudu palju lahjat uriini. Muidugi satub mingi kogus vett kala kõhtu ka koos toiduga, kuid füsioloogiline vajadus vett juua mageveekaladel puudub just pidevalt läbi lõpuste sisse lekkiva vee tõttu.





Merekalad elavad vees, mis on soolasem kui kala ise. Osmoosi teel lekib vesi peamiselt lõpuste kaudu kalast pidevalt välja. Kui merekala ei kompenseeriks seda veekadu pideva merevee joomisega, siis ta kuivaks kokku. Kuidas aga kala suudab juua sellist soolast merevett ja kuhu jäävad seal sisalduvad soolad? Erinevalt inimesest ja teistest imetajatest on kaladel peale neerude erituselunditeks kujunenud ka lõpused. Läbi lõpuste toimub kaladel ühevalentsete ioonide, nagu näiteks naatrium, kaalium ja kloriid, omandamine (mageveekaladel) või eritamine (merekaladel). Kahevalentsete ioonide, näiteks magneesiumi eritamine toimub aga neerude kaudu uriiniga.





Läänemere enamuses piirkondades on vee soolsus madalam kui seal elavates kalades, seetõttu tuleb sealseid kalu joomise kontekstis käsitleda pigem mageveekaladena. Merevesi soolsusega 11-12 promilli on ligikaudu sama soolane kui kala sisekeskkond.

Väga huvitav seltskond on aga siirdekalad, kes rändavad mereveest magevette ja vastupidi. Meie kaladest on sellised näiteks angerjas, meriforell ja lõhe. Nende kalade osmoregulatsioon muutub vastavalt olukorrale: magevees toimib see nagu tüüpilistel mageveekaladel (ei joo vett, eritavad palju lahjat uriini) ja meres nagu merekaladel (joovad merevett ja eritavad kontsentreeritud uriini). Merekaladel on lõpustes nn kloriidrakud, millede kaudu eritatakse aktiivselt soolasid. Siirdekaladel on need rakud samuti olemas, kuid ainult siis, kui nad elavad meres. Magevette siirdudes kloriidrakud kaovad, soolasesse vette siirdudes tekivad aga uuesti.


Arvo Tuvikene
EPMÜ Zooloogia ja Botaanika Instituudi vanemteadur