ajakiri tellimine kontakt
alt="Reklaam" name="Reklaam" width="468" height="60" border="0" id="reklaam">
 Ajakiri ilmub 4 korda aastas - märtsis, juunis, oktoobris, detsembris
 

Kalamehejutud, pildid ja kommentaarid on oodatud meie FB lehel

Nr 28 sisukord:
» Lugejakiri: Röövpüüdjate elu kibedaks.Silver Leppik
» Kalakott
» Mereharidus: Uppuja päästmine on uppuja enese asi. Ralf Mae
» Eesti vete kalad: Tuulehaug. Leili Järv
» Abiks teadlastele: Luubi all on kammeljas
» Õngekool: Õngeraskuste rakendamisest V.K.
» Laba või aasaga, ümar või nurklik?
» Peibutamise peenike värk. Ülev Niisk
» Püügiviis: suvine kirbuõng: Latikas paadist kirbuõngega. V.Korzets
» Riistvara: Murdunud ridva lihtsamat sorti parandus
» Mitmekiulised õngenöörid. V.K.
» Landikool: On Sul juba imelant? V. Korzets
» Landila: "Metslandid", plastkärbsed jm
» Nipid & nõksud
» Püügiviis: võdik: Ahvenate võdikupüügist
» Uus raamat: Täitsa tubli raamat. V.Korzets
» Juuniori kalajutt:
» Kuldkiluke. Aleksandr Vassiljev
» Haisev säinas. Haug uisutamas. Taavi Timm
» Pajatus: Silkude pull. Haugipüük silmusega . Eerik Rumberg
» Palad: 3 x Herbert Tsukker
» Pajas ja pannil: Rannakala. Mart Vabar
» Kodulugu: Merekilgi noodavedu. Kalurite peamine jook oli kodiõlu. Manivald Kuik
» Võistukalastus: CIPSi kongress; Eesti õngitsejad MM-le; Vastlaahven; Ida-Virumaa õng; Töörahva Kala; Kevadsärg; Tartu karikas; Rapla klubi spinning; Suure-Jaani spinning; Järvamaa spinning; Tallinna klubi õng; Eesti meistrivõistlused
» Veekogud: Võrtsjärv ja tema veetase. Randel Kreitsberg
» Kalavarud / forellijõed: "Veerevad kivid" Järvamaa forellivetes. Kalle Kroon
» Kalurilisa: Säinapüük Hiiumaa moodi. Harri Ots
» Halvad uudised
» Äritekst: Johnsoni kaubamärk juba enam kui80 aastane
» AGFA LeBox — odavalt ja riskivabalt. Ralf Mae
» Maailm: Kevadine kalastusretk Soomemaale. Jüri Helila
» Põhja-Norra: viikingitega tursapüügil. Janno Simm
» Kalapüük Suessi ja Aqaba lahel. Toomas Mikkor
» Äritekst: Kolm kanget (binoklid). Ralf Mae
» KALAPÜÜGIEESKIRI
» Kalaristsõna. Kaido Krass
 
Maailm: Kevadine kalastusretk Soomemaale. Jüri Helila
Olen omateada küllaltki kirglik kalamees ja kui vähegi võimalik, püüan hobinälga kustutada mistahes veekogul. Paraku on meie vabariigi veekogud viimastel aastatel jäänud kalavaesemaks ja seepärast tuleb ette võtta pikemaid retki sinna, kus on kala. Kalameeste üks põhitõdesid — kui ei näkka, vaheta püü-gikohta — peab täielikult paika.
Olin aprillikuu viimasel nädalal semudega Turu saarestikus kala otsimas. "Otsimas" on muidugi öeldud liialdatult, sest kui kala on, siis teda on.
Olen alati imestanud, et meil siin, oli see siis vene või eesti ajal, kehtivad kudemise ajal vägevad püügipiirangud. Soomes selliseid piiranguid ei ole, püüa millal tahad. Ostad loa ja püüad. Vaatamata meie piirangutele pole siin ikka kala, aga Soomes on. Kas pole kummaline? Kuid loomulikult kasvatavad soomlased palju ette ja lasevad aasta jooksul maime korduvalt veekogudesse. Et kalavarud täieneksid, tuleb seda teha ka meil ja palju intensiivsemalt kui seni.
Kuna olin Turu saarte vahel esimest korda, siis pean ütlema, et esmamuljeks on lõputu saartemeri meres. Kuhu iganes vaatad, saared. Enamusele saartest ja laidudest, kuhu annab hüti või "mökki" üles panna, on see ka pandud. Ligi pääseb neile ainult paatidega ja elamine on saartel küllaltki ürgne. Ääretult kaunis loodus. Kaob ajataju, unustad linnamüra, töö ja ülemused. Põrgusse kõik see jama!

Kalale, ruttu kalale!
Alustuseks tonkad tinaplönni ja ussiga siitsamast kaldalt kiiresti vette ja siis kohe kähku paadi järele. Kohapealsed mökki-paadid on veidi õnnetud, mõeldud kahele mehele ja taha saab neile riputada kuni 5 hj mootori. Ütleme nii, et läheduses püüdmiseks nad sobivad, ent kui soovid tiirutada ka kaugemates soppides, jääb paadike nadiks ja tuleb rentida suurem, 60-80 hj mootoriga. Selge see, et mida suurem on mootor, seda rohkem see ka rüüpab, kuid eks hobid nõuagi raha ja sellega tuleb arvestada.
Merel saab sõita ainult kaardi järgi, sest karisid on palju. Kogu maapind ja merepõhi on graniidist ning sügavus muutub seoses kaljulisusega kiiresti. Peab olema äärmiselt ettevaatlik. Tuleb tunnistada, et vaatamata kogu tähelepanelikkusele õnnestus meilgi suhteliselt väikese kiiruse juures vindilaba ära märgistada.
Mis kala seal siis liigub? Kuna olime kohal enne haugi kudemise algust, siis domineeris loomulikult haug. Noh, ja teda oli tõesti palju. Et haug koeb madalas vees, võis paljudes kohtades näha, kuidas nad lausa kaldas, seljad pooleldi veest väljas, endale kudemispaika otsisisd. Lõputu sulistamine.
Haugi kohta veel niipalju, et mitmetel kaladel olid veritsevad haavad, mõnedel üsna vastkult eemaletõrjuvad. Aeg-ajalt olen selliseid hauge kohanud ka meie veekogudes. Olen sellest mitmete kalameestega rääkinud, aga selget vastust, mis see just on, pole saanud.

Kõik päevad ei ole ka seal vennad.
Ühel päeval oli naljaasi kolme-nelja tunniga püüda välja 30-40 kg kala, teisel päeval pööras tuult ja vähenes ka saak.
Eks kogu selle kalareisi esmaeesmärgiks oli ikkagi püügikire rahuldamine ja nädal aega oli selleks täiesti piisav. Püük käis põhimõttel — püüdsid kinni, kaalusid ära ja lasid vette tagasi. Õhtusöögiks piisas kolme-nelja paarikilose haugi fileedest. Uskuge, see maitses hea.
Mis puutub tonkapüüki, siis peamiseks kalaks, kes ussi võttis, oli siig. Et see polnud meie põhitegevus, siis ajaks, mil haugiretkelt tagasi jõudsime, olid tonkad siigade poolt nii sassi keeratud, et harutamisest lihtsam oli kogu rakendus maha lõigata ning uuesti siduda. Aga milline roog on fooliumis küpsetatud siiakala või siis ööpäeva soolas olnud siiafilee... Keele viib alla.
Kogu elamine oli meil saarel ja kõik söögid-joogid endil kaasas. Suuremate saarte peal on ka pisipoed, kust saab osta hädavajalikku. Tavaliselt on ju nii, et kui oled väljasõidul, siis ajad ka lihtsamini läbi. Milleks praalida.
Eelarvestuseks nendele, kel säärane retk tulevikuplaanidesse mahub: nädalane reis, edasi-tagasi sõit (viis meest pluss auto), söök-jook koos kõigega maksis 4000 krooni inimese peale. Ei ole vast liiga palju.
Head reisi ja kivi kotti!

JÜRI HELILA
Üks Teie seast