ajakiri tellimine kontakt
Reklaam
 Ajakiri ilmub 4 korda aastas - märtsis, juunis, oktoobris, detsembris
 

Kalamehejutud, pildid ja kommentaarid on oodatud meie FB lehel

Nr 28 sisukord:
» Lugejakiri: Röövpüüdjate elu kibedaks.Silver Leppik
» Kalakott
» Mereharidus: Uppuja päästmine on uppuja enese asi. Ralf Mae
» Eesti vete kalad: Tuulehaug. Leili Järv
» Abiks teadlastele: Luubi all on kammeljas
» Õngekool: Õngeraskuste rakendamisest V.K.
» Laba või aasaga, ümar või nurklik?
» Peibutamise peenike värk. Ülev Niisk
» Püügiviis: suvine kirbuõng: Latikas paadist kirbuõngega. V.Korzets
» Riistvara: Murdunud ridva lihtsamat sorti parandus
» Mitmekiulised õngenöörid. V.K.
» Landikool: On Sul juba imelant? V. Korzets
» Landila: "Metslandid", plastkärbsed jm
» Nipid & nõksud
» Püügiviis: võdik: Ahvenate võdikupüügist
» Uus raamat: Täitsa tubli raamat. V.Korzets
» Juuniori kalajutt:
» Kuldkiluke. Aleksandr Vassiljev
» Haisev säinas. Haug uisutamas. Taavi Timm
» Pajatus: Silkude pull. Haugipüük silmusega . Eerik Rumberg
» Palad: 3 x Herbert Tsukker
» Pajas ja pannil: Rannakala. Mart Vabar
» Kodulugu: Merekilgi noodavedu. Kalurite peamine jook oli kodiõlu. Manivald Kuik
» Võistukalastus: CIPSi kongress; Eesti õngitsejad MM-le; Vastlaahven; Ida-Virumaa õng; Töörahva Kala; Kevadsärg; Tartu karikas; Rapla klubi spinning; Suure-Jaani spinning; Järvamaa spinning; Tallinna klubi õng; Eesti meistrivõistlused
» Veekogud: Võrtsjärv ja tema veetase. Randel Kreitsberg
» Kalavarud / forellijõed: "Veerevad kivid" Järvamaa forellivetes. Kalle Kroon
» Kalurilisa: Säinapüük Hiiumaa moodi. Harri Ots
» Halvad uudised
» Äritekst: Johnsoni kaubamärk juba enam kui80 aastane
» AGFA LeBox — odavalt ja riskivabalt. Ralf Mae
» Maailm: Kevadine kalastusretk Soomemaale. Jüri Helila
» Põhja-Norra: viikingitega tursapüügil. Janno Simm
» Kalapüük Suessi ja Aqaba lahel. Toomas Mikkor
» Äritekst: Kolm kanget (binoklid). Ralf Mae
» KALAPÜÜGIEESKIRI
» Kalaristsõna. Kaido Krass
 
Riistvara: Murdunud ridva lihtsamat sorti parandus
Asi võib käia krõpsu või plaksatusega, aga võib ka nii olla, et te ei kuulegi miskit. Äkki on teil lihtsalt pool ritva pihus, teine pool ridvast aga sõidab tamiili pidi vette. Paneb kiruma, selge see. Ridvajuppe kohe minema visata siiski ei raatsi, sest ettevõtmise korral annab ritva ka parandada. Muidugi on lapitud ritv murdumata ridvast kehvem, kuid seda saab edaspidi kasutada nö teise ridvana, näiteks tonkapüügil või ka raskemate lantide heitmisel. Allpool vaatleme, kuidas parandada spinninguritva, kui see on murdunud alumise jätku ülemises, peenemas osas või siis ülemise jatku alumises, jämedamas osas.

1. Kõigepealt tuleb leida paras jupp sobiva läbimõõduga toru, milleks võib edukalt olla ka vana spinningu või lihtriva jatk (juba sellepärast ei tasu vanu ritvu ära visata, et neist saab uute parandamiseks jatke). Süsinikust jupp on etem, aga klaaskiud käib ka. Parandusjupp peab olema 1,5-2 korda nii pikk kui on seda ridva murdumisel tekkinud (või seda põhjustanud) ridvapragu. Oletame, et murdekohast ühele poole on pragu 3 cm pikkune, teisele poole aga 6,5 cm pikkune, siis on prao kogupikkuseks 8,5 cm. Parandusjupi pikkuse määramisel arvestagem ka seda, et mida lühem on pragu, seda suurem peab olema kordne: tollele jatkupoolele, milles on 3 cm pragu, võtame kordseks 2 ning saame sellesse jatku mineva parandustoru osa pikkuseks 3x2 = 6 cm; teises jatkupooles piisab koefitsiendist 1,5 ning saame parandustoru osa pikkuseks 6,5x1,5 = 9,75 cm. Kogu parandustoru pikkuseks tuleb 6+9,75 = 15,75 cm, ümardatult 16 cm. Parandustoruke peaks parandatava ridva sisse minema üsna tihkelt, kuid ei tohi seejuures pragu laiaks venitada.
2. Üritame hankida kevlarpaela. See kujutab enesest 2-5 mm laiust kevlarist riba. Kevlarpaela leidmine ei pruugi meil aga õnnestuda; selle asemel võime kasutada esi-mese põlvkonna (lamedat) spinningunööri, mille läbimööt on 0,2-0,3 mm. Ent ka seda ei tarvitse me leida, siis ajab asja ära tavaline kapronnöör. Parem, kui see on lamedaks põimitud.
3. Epoksüüdvaik. Parem on kolmekomponentne, ent tavaliselt on poes müügil kahekomponentne vaik. Vaik peab tingimata olema veekindel.
4. Kui murdumine on toimunud ridva selles osas, kus on suured pinged (aga seal ta tavaliselt murdubki), on parandamiseks vaja ka tükikest süsinik- või klaaskiudkangast. Kangalapp peab olema veidike suurem parandustoru pikkusest, laius aga selline, et saaks moodustada 2,5 keerdu ridva murdekohal (pii x d x 2,5, ehk ~ 7,9 x d, kus d on ridva diameeter murdekohal). Lapp lõigatakse ristküliku või trapetsi kujuliseks. Trapetsikujulise lapi puhul on selle lühem alus võrdne parandustoru pikkusega, pikem aga sellest paar sentimeetrit pikem. (Nii algab ja lõpeb lapikoht hiljem ridval laugemalt.) Kanga põhikiud (mitte ühenduslõimed) peavad kulgema trapetsi alustega rööpselt, so piki ritva. Soovitav on lõigata alguses välja natuke suurem lapp, immutada see epoksüüdvaiguga, lasta lapil veidike taheneda ning alles siis lõigata lapp täpsesse mõõtu. Nii ei hakka kangakiud lõikamise ajal laiali pudisema, hargnema.
5. Varuge veidi teipi ning rull filmi (võib olla täis pildistatud). Kõlbab ka see film, mis on videokassetides. Milleks, see selgub allpool.
6. Paigutame epoksüüdvaiguga kaetud parandustoru murdunud jatku sisse. Parandustoru peab olema eelnevalt lihvitud (lakk maha kuni süsinik- või klaaskiuni) — lihvimisega tuleb arvestada juba paraja läbimõõduga toru otsimisel. Murdekoha kokkupanemisel peame jälgima, et ridvarõngad jääksid ühele joonele nagu nad olid enne ridva katkiminekut.
7. Immutame paranduslappi epoksüüdvaigus, pigistame selle kuivemaks ning mähime ümber murdekoha. Seejärel kinnitame filmi otsa teibiga parandatavast paigast kümmekond sentimeetrit kaugemal ridva külge ning hakkame filmilinti lapi peale mähkima. Filmi tuleb mähkida võimalikult tihkelt, selleks aga lasta iga uut keerdu võimalikult vähe eelmise keeru peale. Filmi mähkimise abil me pressime välja üleliigse epoksüüdvaigu ning tihendame paranduslappi. Film mähitakse läikiva poolega vastu riiet, et see ise kinni ei liimuks. Filmi asemel võib mähkimiseks kasutada ka mõnda muud sobivat materjali (teipi, isoleerpaela vms), kuid liimumise vältimiseks tasub need enne katta parafiini või seebiga. Kui oleme paranduskoha kinni mähkinud, kinnitame filmi otsa taas teibiga ridva külge.
8. Kui soovime saada eriti tugevat paranduskohta, mähime paranduslapi peale enne selle filmiga katmist ka kevlar- või kapronpaela. Seda tuleb mähkida tihkelt ja tihedalt, keerd keeru kõrvale. Kergema klassi spinninguritvade parandamisel võib loobuda paranduslapist ning piirduda üksnes kevlarpaelast mähisega.
9. Pärast kõiki mähkimisi tuleb ridvalt eemaldada liigne vaik ning lasta vaigul kõvastuda. Siinjuures on heaks abivahendiks juuksekuivatusföön. Paneme selle tööle maksimumkuumusel ning soojendame 5-10 cm kauguselt paranduskohta, ritva kuumavoos tasapisi keerates. Nimelt muutub epoksüüdvaik soojenedes vedelamaks, me saame liigse vaigu ridvalt puhastada, jätkuval soojenemisel hakkab vaigu kõvastumine aga toimuma kiiremini.
10. Paneme ridva lõplikult kõvenema. Eelistatud on soe koht ja püstasend. Ööpäeva möödudes võtame filmi paranduskohalt maha ning anname ridvale lõpliku lihvi.