ajakiri tellimine kontakt
Reklaam
 Ajakiri ilmub 4 korda aastas - märtsis, juunis, septembris, detsembris
 

Kalamehejutud, pildid ja kommentaarid on oodatud meie FB lehel

Nr 28 sisukord:
» Lugejakiri: Röövpüüdjate elu kibedaks.Silver Leppik
» Kalakott
» Mereharidus: Uppuja päästmine on uppuja enese asi. Ralf Mae
» Eesti vete kalad: Tuulehaug. Leili Järv
» Abiks teadlastele: Luubi all on kammeljas
» Õngekool: Õngeraskuste rakendamisest V.K.
» Laba või aasaga, ümar või nurklik?
» Peibutamise peenike värk. Ülev Niisk
» Püügiviis: suvine kirbuõng: Latikas paadist kirbuõngega. V.Korzets
» Riistvara: Murdunud ridva lihtsamat sorti parandus
» Mitmekiulised õngenöörid. V.K.
» Landikool: On Sul juba imelant? V. Korzets
» Landila: "Metslandid", plastkärbsed jm
» Nipid & nõksud
» Püügiviis: võdik: Ahvenate võdikupüügist
» Uus raamat: Täitsa tubli raamat. V.Korzets
» Juuniori kalajutt:
» Kuldkiluke. Aleksandr Vassiljev
» Haisev säinas. Haug uisutamas. Taavi Timm
» Pajatus: Silkude pull. Haugipüük silmusega . Eerik Rumberg
» Palad: 3 x Herbert Tsukker
» Pajas ja pannil: Rannakala. Mart Vabar
» Kodulugu: Merekilgi noodavedu. Kalurite peamine jook oli kodiõlu. Manivald Kuik
» Võistukalastus: CIPSi kongress; Eesti õngitsejad MM-le; Vastlaahven; Ida-Virumaa õng; Töörahva Kala; Kevadsärg; Tartu karikas; Rapla klubi spinning; Suure-Jaani spinning; Järvamaa spinning; Tallinna klubi õng; Eesti meistrivõistlused
» Veekogud: Võrtsjärv ja tema veetase. Randel Kreitsberg
» Kalavarud / forellijõed: "Veerevad kivid" Järvamaa forellivetes. Kalle Kroon
» Kalurilisa: Säinapüük Hiiumaa moodi. Harri Ots
» Halvad uudised
» Äritekst: Johnsoni kaubamärk juba enam kui80 aastane
» AGFA LeBox — odavalt ja riskivabalt. Ralf Mae
» Maailm: Kevadine kalastusretk Soomemaale. Jüri Helila
» Põhja-Norra: viikingitega tursapüügil. Janno Simm
» Kalapüük Suessi ja Aqaba lahel. Toomas Mikkor
» Äritekst: Kolm kanget (binoklid). Ralf Mae
» KALAPÜÜGIEESKIRI
» Kalaristsõna. Kaido Krass
 
Selles numbris:

Eesti vete kalad: Tuulehaug. Leili Järv
Belone belone belone L.

Soome k nokkakala; vene k sargan; saksa k Hornhecht;
inglise k garpike & garfish; läti k vejzivs; rootsi k näbbgädda.
Tuulehaug on selle nime all tuntud Varblast Viinistuni. Läänesaartel teatakse seda kala rohkem kui tuulehavi ja tuulekala. Liivi lahes püütakse teda nokakala nime all ning Soome lahes, Viinistust ida pool, nokahaugi ja tuulenõelana.

Teadusl...
loe edasi ->

Õngekool: Õngeraskuste rakendamisest V.K.
Õngerakenduse tasakaalustamiseks tarviliku raskuse võib jagada kahte ossa: põhiraskuseks ja näkkimisraskus(t)eks. Põhiraskuse ülesanneteks on viia sööt kiiresti tarvilikule sügavusele ning taskaalustada ujuki tõste põhiosa, näkkimisraskuste ülesanneteks on muuta rakendus kala jaoks võtmisel "pehmemaks" (pisike raskus tekitab kalal märksa vähem kahtlusi) ning võimaldada ujukil meile märks...
loe edasi ->

Laba või aasaga, ümar või nurklik?
Miks kasutavad võistuõngitsejad reeglina labaga konkse, kui aasaga konksu külge on tamiili palju mugavam siduda? Vastus peitub selles, et kui tamiil on tihedalt seotud ümber konksuvarre, siis ei muuda konks õngitsemisel asendit tamiili suhtes. Kui tamiil on seotud vaid läbi aasa, kipub konks ennast hõlpsalt parimast püügiasendist "ära keerama" ja kala ei haaku. Ka aasaga konkse kasutades...
loe edasi ->

Peibutamise peenike värk. Ülev Niisk
Nüüdisaegne õngitsemine, ja esmajoones võistuõngitsemine, erineb tavapärasest ussileotamisest muude erisuste kõrval (uudsem riistvara, rakenduste peenus) ka selle poolest, et kätkeb eneses lahutamatu komponendina peibutussöötmist. Eks püügipaiku söödeti sisse ja kasutati peibutussööta latika, linaski või karbipüügil ka ammu enne nö moodsat õngepüüki, kuid just võistupüük arendas peibutussöötmisest...
loe edasi ->

Riistvara: Murdunud ridva lihtsamat sorti parandus
Asi võib käia krõpsu või plaksatusega, aga võib ka nii olla, et te ei kuulegi miskit. Äkki on teil lihtsalt pool ritva pihus, teine pool ridvast aga sõidab tamiili pidi vette. Paneb kiruma, selge see. Ridvajuppe kohe minema visata siiski ei raatsi, sest ettevõtmise korral annab ritva ka parandada. Muidugi on lapitud ritv murdumata ridvast kehvem, kuid seda saab edaspidi kasutada nö teise ridvana, ...
loe edasi ->

Maailm: Kevadine kalastusretk Soomemaale. Jüri Helila
Olen omateada küllaltki kirglik kalamees ja kui vähegi võimalik, püüan hobinälga kustutada mistahes veekogul. Paraku on meie vabariigi veekogud viimastel aastatel jäänud kalavaesemaks ja seepärast tuleb ette võtta pikemaid retki sinna, kus on kala. Kalameeste üks põhitõdesid — kui ei näkka, vaheta püü-gikohta — peab täielikult paika.
Olin aprillikuu viimasel nädalal semudega Turu saarestikus kala...
loe edasi ->