ajakiri tellimine kontakt
Reklaam
 Ajakiri ilmub 4 korda aastas - märtsis, juunis, oktoobris, detsembris
 

Kalamehejutud, pildid ja kommentaarid on oodatud meie FB lehel

Nr 27 sisukord:
» Ettevaatust — puuk! Endrik Tõnsberg
» Eesti vete kalad: Koger & hõbekoger. Leili Järv
» Püügiviis: Punasejaht mullujuki ja putukaga
» Fotovõistluse "Talvine Eesti" tulemused
» Karvased ja sulelised. Vladislav Korzets
» Kalakott
» Kogemus: Kevadisest särjest. V.Korzets
» Landikool: Lipplant ilma raskuseta. V.K.
» Landilugu: South Bend Bass Oreno, võrdne võrdsete seas. Kalle Kroon
» Nipid & nõksud: Lisaraskusest vabinalandil; Tamiili kerimine; Võdikute ergastamine
» Kulibiniaana: Klaaskolb söödakalaga; Raadio teel juhitav kalastusvahend. V.K.
» Kalapalad: 2 x Herbert Tsukker
» Veekogud: Järvede ummuksilejäämine — põhjused ja tagajärjed.Toomas Kõiv, Ingmar Ott, Peeter Nõges, Arvo Tuvikene
» Toimumisi: Vene-Eesti piirilõhekõnelused; Seminar suurjärvedest. Endrik Tõnsberg
» Nõukoda: Järvede eutrofeerumisest ja noorendamisest. Randel Kreitsberg
» Kalavarud: Lõhevarude taastootmisest Eestis. Ene Saadre
» Avalik arvamus: Röövpüük või harrastus?
» Äritekst: Väga heal ja heal võrgul on vahe!
» Uudiseid & kommentaare. V.K.
» Paadilisa: Muutused väikelaevade ülevaatusel ja registreerimisel. Ralf Mae
» Äritekst: Kaasaegne kummikas
» Äritekst: Lihtsa kalamehe tubli abimees
» Võistukalastus: Ida-Virumaa lahtised MV; Tallinna klubi lahtised MV; Tallinn-Soome sõprusvõistlus; Kuldkala 2003; Maardu 2003;
» Otepää mängud; Loosalu ahven; MiljonijahtSoomes
» Pajas ja pannil: Randlase kalasupp maarohtudega. Mart Vabar
» Retsepte interneti-Kalastajast
» Pajatus: 2x Kaido Krass
» Kolm ussikest. Arved Kiisk
» Maailm: Soomes jõge forellistamas. Endrik Tõnsberg
» Ookeanitrolling Keenias. Viljar Meister
» Taigaa, taigaa.... Hanno Kask
» Äritekst: Revali Merekool
» Äritekst: Jõgisoole kogu perega
» Maailm: Saltstraumen 2002. Ralf Mae
» Pärimus: Miks Ülemistel aed ümber? Kala müümine
» Äritekst: Uudised Okumalt ja R.T.-lt
» Äritekst: Kalamehe kaamera
 
Paadilisa: Muutused väikelaevade ülevaatusel ja registreerimisel. Ralf Mae
1. jaanuarist 2003. jõustus uus Meresõiduohutuse seadus, mis tõi mitmeid muutusi väikelaevade kasutamise, ülevaatuse ja registreerimise korda. Kuna teemat oleme ajakirja veergudel kajastanud ka varem (vt. Kalastaja 23), siis alljärgnevalt kogu protsessi ümber jutustama ei hakka, peatume vaid neil muutustel, mis puudutavad paadiomanikke.

Millal peame aluse registreerima?
Uue seaduse mõistes on väikelaev veesõiduk kogupikkusega 2,5-24 meetrit. Kõik väikelaevad tuleb registrerida. Väikelaevana ei käsitata võistlusspordiks ja treeninguteks kasutatavat spordialaliidu poolt vastavalt märgistatud veesõidukit (näiteks purjelaud, purjejaht, võistluspurjekas jms.), tuule või lihaste jõul liikuvat veesõidukit kogupikkusega kuni 4 meetrit ja primitiivse konstruktsiooniga veesõidukit (näiteks ruhi, ruup, lodi ja muu selline).
Üritame selle lahti mõtestada. Kui meil on näiteks sõudepaat pikkusega 3,9 meetrit ning me liigume sellega vaid aerude või purje abil, ei ole niisugust alust uue seaduse järgi enam registreerida vaja, sõltumata sellest, kas kasutame seda oma kodujärvel või rannikumerel. /Meenutuseks - varem kehtinud seaduse alusel kuulusid kohustuslikus korras registreerimisele kõik alused, mille pikkus ületas 2,5 meetrit./ Samuti ei pea registreerima näiteks kanuud ega vesijalgratast.
Oletame nüüd, et lihased paisusid sõudmisega sedavõrd suureks, et särk ei mahtunud enam selga ning otsustasime paadile mootori muretseda. Hetkest, mil kinnitame jõuallika paadi külge, ei ole seaduse mõistes aluse liikumapanevaks jõuks enam lihaste jõud, ning ilma registreerimiseta me niisugust paati kasutada ei tohi. Tähtsust ei oma mitte mootori võimsus, vaid fakt, et tegemist on mootoriga.
Kui paadi pikkus ületab 4 meetrit, on registreerimine kohustuslik olenemata sellest, kas kasutame mootorit või mitte.

Ülevaatuse riigilõivud
Ülevaatuse riigilõivu suurus sõltub uue seaduse järgi vaid aluse pikkusest ja vanusest.
- väikelaev kogupikkusega kuni 7 meetrit: 5 EEK / m;
- väikelaev kogupikkusega 7-9 meetrit: 10 EEK / m;
- väikelaev kogupikkusega 9-24 meetrit: 25 EEK / m.

Vanusekoefitsiendid jäid samaks:
- vanus kuni 8 aastat: 0,75;
- vanus 8-11 aastat: 1;
- vanus 12-19 aastat: 1,25;
- vanus 20 ja enam aastat: 1,5.
Jõustunud seadusega on ülevaatuse raamatu või selle pikendamise eest ette nähtud riigilõiv 10 EEK (lisatakse pangas makstavale ülevaatuse ja registreerimise summale). Raamatut ei pea otsima taga mööda poode, vaid selle saab ülevaatust teostava inspektori käest.
Näide. Meil on mootorpaat, mille pikkus on 8 meetrit ja ehitusaasta 1986. Ülevaatuse maksu leidmiseks korrutame 8 (aluse pikkus meetrites) x 10 (aluse ülevaatuse meetri hind) x 1,25 (vanuse koefitsient, vanus 17 aastat) ning saame 100 EEK. Liidame juurde 10 EEK väikelaeva tehnilise ülevaatuse raamatu väljastamise või pikendamise eest, saame ülevaatuse kogusummaks 110 EEK.
Võrreldes eelnenud korraga muutus ülevaatus paadiomaniku jaoks odavamaks.
Väikelaeva registreerimise riigilõiv (300 EEK) jäi samaks.

Riigilõivu tasumine
Sõltumata maakonnast, kus asute, on riigilõivu saajaks endiselt Tallinna Maksuamet. Uue seadusega muutusid viitenumbrid.
Riigilõivu on võimalik tasuda:
Eesti Ühispangas: 100 520 322 620 03, kood 401, viitenumber 129 9043
Hansapangas: 221 013 264 340, kood 767, viitenumber 129 9043.

Dokumentidest
Jõustunud korraga muutus väikelaeva tehnilise ülevaatuse raamatu vorm - uus raamat väljastatakse neile, kes registreerivad (või on juba registreerinud) väikelaeva peale 01.01.2003. Sama nime ja funktsiooniga uus dokument on oma eelkäijast poole väiksem ning koondab kaante vahele lisaks kohustusliku varustuse loetelule veel ka väikelaeva tehnilised andmed (varem täitis seda osa eraldi dokumendina väljastatud väikelaeva pass) ning andmed sõidukõlbulikkuse kohta (varem sõidukõlbulikkuse tunnistus). Väikelaevaomaniku jaoks muutus sellega dokumentide pool lihtsamaks ja oluliselt mugavamaks - vee peale on kaasa vaja võtta vaid ülevaatuse raamat ning väikelaevatunnistus (saadakse aluse registreerimisel), nõutavusel ka paadijuhiload. Vana tehnilise ülevaatuse raamatu, sõidukõlbulikkuse tunnistuse ning väikelaeva passi kohta veel niipalju, et kõik nad toimivad paralleelselt uue dokumentatsiooniga kuni neile märgitud kehtivusaja lõpuni, mil nad asendatakse ülevaatuse raamatu uue vormiga.
Uue seadusega muutus ka väikelaevatunnistuse kordusväljastamise riigilõivu suurus. Endise 1000 EEK asemel tuleb nüüd riigile loovutada 300 EEK.

Igaühele lubatud mootori võimsus
Kui enne oli igaühele lubatud mootori võimsuse ülempiiriks 8 hj. (6 kW), siis uus seadus ütleb: "Veesõiduki juhtimiseks, mille kogupikkus on kuni 7 meetrit /-/ või mootori võimsus kuni 13 hj. (10 kW), ei nõuta väikelaevajuhi tunnistust, kui veesõiduk sõidab merel kuni 5 meremiili kaugusel kaldast ja sisevetel kuni 9 kilomeetri kaugusel kaldast, kuid mitte kaugemal, kui on lubatud veesõiduki kasutusjuhendis või väikelaevatunnistuses." Sisuliselt tõusis igaühele lubatud mootori ülempiir 8 hj-lt 13 hj-ni.
RALF MAE