ajakiri tellimine kontakt
Reklaam
 Ajakiri ilmub 4 korda aastas - märtsis, juunis, oktoobris, detsembris
 

Kalamehejutud, pildid ja kommentaarid on oodatud meie FB lehel

Nr 27 sisukord:
» Ettevaatust — puuk! Endrik Tõnsberg
» Eesti vete kalad: Koger & hõbekoger. Leili Järv
» Püügiviis: Punasejaht mullujuki ja putukaga
» Fotovõistluse "Talvine Eesti" tulemused
» Karvased ja sulelised. Vladislav Korzets
» Kalakott
» Kogemus: Kevadisest särjest. V.Korzets
» Landikool: Lipplant ilma raskuseta. V.K.
» Landilugu: South Bend Bass Oreno, võrdne võrdsete seas. Kalle Kroon
» Nipid & nõksud: Lisaraskusest vabinalandil; Tamiili kerimine; Võdikute ergastamine
» Kulibiniaana: Klaaskolb söödakalaga; Raadio teel juhitav kalastusvahend. V.K.
» Kalapalad: 2 x Herbert Tsukker
» Veekogud: Järvede ummuksilejäämine — põhjused ja tagajärjed.Toomas Kõiv, Ingmar Ott, Peeter Nõges, Arvo Tuvikene
» Toimumisi: Vene-Eesti piirilõhekõnelused; Seminar suurjärvedest. Endrik Tõnsberg
» Nõukoda: Järvede eutrofeerumisest ja noorendamisest. Randel Kreitsberg
» Kalavarud: Lõhevarude taastootmisest Eestis. Ene Saadre
» Avalik arvamus: Röövpüük või harrastus?
» Äritekst: Väga heal ja heal võrgul on vahe!
» Uudiseid & kommentaare. V.K.
» Paadilisa: Muutused väikelaevade ülevaatusel ja registreerimisel. Ralf Mae
» Äritekst: Kaasaegne kummikas
» Äritekst: Lihtsa kalamehe tubli abimees
» Võistukalastus: Ida-Virumaa lahtised MV; Tallinna klubi lahtised MV; Tallinn-Soome sõprusvõistlus; Kuldkala 2003; Maardu 2003;
» Otepää mängud; Loosalu ahven; MiljonijahtSoomes
» Pajas ja pannil: Randlase kalasupp maarohtudega. Mart Vabar
» Retsepte interneti-Kalastajast
» Pajatus: 2x Kaido Krass
» Kolm ussikest. Arved Kiisk
» Maailm: Soomes jõge forellistamas. Endrik Tõnsberg
» Ookeanitrolling Keenias. Viljar Meister
» Taigaa, taigaa.... Hanno Kask
» Äritekst: Revali Merekool
» Äritekst: Jõgisoole kogu perega
» Maailm: Saltstraumen 2002. Ralf Mae
» Pärimus: Miks Ülemistel aed ümber? Kala müümine
» Äritekst: Uudised Okumalt ja R.T.-lt
» Äritekst: Kalamehe kaamera
 
Landikool: Lipplant ilma raskuseta. V.K.
Lipplandid ehk pöörlevad landid on kalameeste seas äärmiselt populaarsed ja näib ka, et kõige rohkem kasutatavad landid. Eesti kohta andmed küll puuduvad, kuid nt Soomes on juba aastaid müüdud kõige suuremal arvul Meppsi, toda lipplantidest tuntuimat. Lipplant on teokas ning suhteliselt odav, kuna teda on võrdlemisi lihtne valmistada, kui võrrelda nt vabinalandiga.
Valdav enamus müügil olevatest lipp-lantidest on raskuskehaga: so landi traatteljel lipatsilooga ja konksuaasa vahel paiknev värtna, koonuse, kuuli vms kujuga tinast, vasest või muust materjalist raskustus. Raskuskeha peamiseks ülesandeks on muuta lant hõlpsamini ja kaugemale heidetavaks. Kõrvalülesandeks on värvingu, kuju ja helidega kalu võtma meelitada. Raskuskeha äravõtmiseks või vahetamiseks tuleb lipplant lahti lõhkuda ning selle korralik kokkupanemine ei pruugi enam korda minna, kuna teljetraat murdub või deformeerub ülemäära. Tõsi, hästi pisikeste ja, vastupidi, väga suurte lipplantide puhul vahel raskuskeha ei kasutata - seal peab piisama heite jaoks lipatsi ja kolmiku enese kaalust. Tillukeste ja kergete lantide heitmine eeldab seejuures vastava ülikergesse klassi kuuluva ridva (UL) ja peene tamiili kasutamist. Raskuskeha kasutatakse seega tavalisemate landisuuruste juures (numbrid 2-5), mida enamus kalameestest just kasutabki.
Ent müügil on ka keskmises suuruses lipplante ilma keharaskustuseta, milledest üks nö keskmine kalastaja kipub mööda vaatama, kuna neid on suhtelise kerguse tõttu märksa kehvem heita. Niisuguse landi lennukaugus on vaat et poole võrra lühem kui raskustatud landil. Heitekaugust on võimalik suurendada sellel viisil, et tamiili või lisatraadi peale kinnitatakse landist ettepoole lisaraskus, kuid niisuguse landi heitmine nõuab heite lõppfaasis pidurdamist, et landikonksud tamiili külge ei takerduks. Just sedasorti ebamugavus paneb kalamehed raskuskehaga lipplante eelistama. Aga - raskustatud lipplant püüab kala hästi, kuid raskustamata lipplant või landist eespool paikneva raskusega lipplant veel paremini! Millest see tuleneb?

Raskuskehaga lipplant lendab heitel täpselt ja kaugele, ent nagu ta veepinnani jõuab ning sügavusse hakkab vajuma, juhtub temaga enamasti seesugune asi, et ta upub tagurpidi, "tagumik" eespool. See aga tähendab, et vabal vajumisel niisugune lant ei tööta. Et raskuskehaga lipplandi lipats pöörleks, peab lipplanti ilmtingimata vedama, tamiili sisse kerima, kas siis aeglasemalt või kiiremini, olenevalt soovitavast püügisügavusest, landi raskusest ja lipatsi kujust. Landi mängitamiseks on kalamehel võimalik muuta vaid kerimiskiirust, seisakuhetkedel lant ei toimi.
Raskustamata landid või landist eespool asuva raskuspeaga landid, millede õhulend on üsna kohmakas, ahvatlevad seevastu kalu ka vabal vajumisel. Teljetinata lant vonkleb allapoole "külitsi" nagu metallist võnklant, "lusikas", raskuspeaga lipplant vajub alla aga "pea ees", kusjuures lipats hakkab vajumisel ümber telje pöörlema. Sedasorti lantide puhul esineb võtmist tihtipeale juba just selles vajumise faasis.
Raskustamata lipplandid, kas siis eespool paikneva raskuspeaga või hoopis ilma, võimaldavad teha vee all tõelist kunsttantsu. Teljeraskuse ja ka raskus-peata lant võimaldab seisakuid, vonklevat aeglast vajumist, laiska kerimist; järsema tõmbe korral tekitab selline lant aga laine justkui ujuv kala. Raskuspeaga lant aga annab võimaluse sellega justkui võdikupeaga põhja tonksida, jõnksutada ja vedada lanti põhja kohal sik-sakitades, kusjuures landi lipats on pidevas pöörlemises.
Kui kasutada kogu võimalikku trikitamist (seisakud, sik-sakitamine, kiirendused) võtab landi väljatoomine märksa rohkem aega kui teljetinaga landi puhul, kuid vastavalt on võimalik kätte saada ka rohkem kala, kuivõrd tollel on pikemalt aega "orki lennata".
Üks puudus, õigemini eripära, asja juures küll on - kala iseeneslikku haakumist toimub märksa harvemini kui teljetinaga lantide puhul. See tähendab, et võtmise puhul tuleb tingimata kiiresti ning üsna jõuliselt haakida.
Teljetinata lantide kolmikutele seotakse enamasti ka lõnga- või karvatups, tavaliselt punast värvi. Lisaks kalade peibutamisele on sellel täita kaks olulist ülesannet: esiteks muudab karvatutt märjana landi raskemaks ning paremini heidetavaks, teiseks aga kahandab oma veetakistusega landi traattelje sedasorti vonklemist, mis sünnib lipatsi pöörlemise vastumõjuna (raskustatud lantide puhul tasandab selle vonklemise raskuskeha).
Raskuskehata lipplantidel on märgatavaid eeliseid ka madalates, rohustes veekogudes - neid saab sealgi vedada aeglase või mõõduka kiirusega. Raskustatud lanti peame ju sellistes oludes kerima hästi kähku ja kõrgele tõstetud ridvaga, et vältida kinnijäämist.
V.K.