ajakiri tellimine kontakt
Reklaam
 Ajakiri ilmub 4 korda aastas - märtsis, juunis, septembris, detsembris
 

Kalamehejutud, pildid ja kommentaarid on oodatud meie FB lehel

Nr 27 sisukord:
» Ettevaatust — puuk! Endrik Tõnsberg
» Eesti vete kalad: Koger & hõbekoger. Leili Järv
» Püügiviis: Punasejaht mullujuki ja putukaga
» Fotovõistluse "Talvine Eesti" tulemused
» Karvased ja sulelised. Vladislav Korzets
» Kalakott
» Kogemus: Kevadisest särjest. V.Korzets
» Landikool: Lipplant ilma raskuseta. V.K.
» Landilugu: South Bend Bass Oreno, võrdne võrdsete seas. Kalle Kroon
» Nipid & nõksud: Lisaraskusest vabinalandil; Tamiili kerimine; Võdikute ergastamine
» Kulibiniaana: Klaaskolb söödakalaga; Raadio teel juhitav kalastusvahend. V.K.
» Kalapalad: 2 x Herbert Tsukker
» Veekogud: Järvede ummuksilejäämine — põhjused ja tagajärjed.Toomas Kõiv, Ingmar Ott, Peeter Nõges, Arvo Tuvikene
» Toimumisi: Vene-Eesti piirilõhekõnelused; Seminar suurjärvedest. Endrik Tõnsberg
» Nõukoda: Järvede eutrofeerumisest ja noorendamisest. Randel Kreitsberg
» Kalavarud: Lõhevarude taastootmisest Eestis. Ene Saadre
» Avalik arvamus: Röövpüük või harrastus?
» Äritekst: Väga heal ja heal võrgul on vahe!
» Uudiseid & kommentaare. V.K.
» Paadilisa: Muutused väikelaevade ülevaatusel ja registreerimisel. Ralf Mae
» Äritekst: Kaasaegne kummikas
» Äritekst: Lihtsa kalamehe tubli abimees
» Võistukalastus: Ida-Virumaa lahtised MV; Tallinna klubi lahtised MV; Tallinn-Soome sõprusvõistlus; Kuldkala 2003; Maardu 2003;
» Otepää mängud; Loosalu ahven; MiljonijahtSoomes
» Pajas ja pannil: Randlase kalasupp maarohtudega. Mart Vabar
» Retsepte interneti-Kalastajast
» Pajatus: 2x Kaido Krass
» Kolm ussikest. Arved Kiisk
» Maailm: Soomes jõge forellistamas. Endrik Tõnsberg
» Ookeanitrolling Keenias. Viljar Meister
» Taigaa, taigaa.... Hanno Kask
» Äritekst: Revali Merekool
» Äritekst: Jõgisoole kogu perega
» Maailm: Saltstraumen 2002. Ralf Mae
» Pärimus: Miks Ülemistel aed ümber? Kala müümine
» Äritekst: Uudised Okumalt ja R.T.-lt
» Äritekst: Kalamehe kaamera
 
Selles numbris:

Eesti vete kalad: Koger & hõbekoger. Leili Järv
Koger ja hõbekoger on mõlemad luukalade klassi pärisluuste alamklassi kuuluva karpkalaliste seltsi ning karplaste sugukonna liikideks.

Kuidas vahet teha, kes on kes?

Kokrede kehakuju varieerub väga suures ulatuses. Tavaliselt on see kõrge "küürakas" ning külgedelt tugevalt lamendunud. Hõbekoger sarnaneb laias laastus hariliku kogrega, kuid tema keha suurim kõrgus on keskmis...
loe edasi ->

Püügiviis: Punasejaht mullujuki ja putukaga
Lõheliste (aga mitte ainult nende) püüdmiseks on olemas Eestis suhteliselt vähe levinud püügiviis, mis koondab endas ujukõnge, spinningu ja lendõnge. Asja mõte on selles, et kalale pakutakse peibutisena kuiva või märga (ujuvat või uppuvat) kunstputukat, kuid putukat ei heideta vette lendõnge, vaid spinninguridvaga; heitmise teostatavuseks, ent ka putuka paremaks juhtimiseks vees ning võtmise kiire...
loe edasi ->

Landikool: Lipplant ilma raskuseta. V.K.
Lipplandid ehk pöörlevad landid on kalameeste seas äärmiselt populaarsed ja näib ka, et kõige rohkem kasutatavad landid. Eesti kohta andmed küll puuduvad, kuid nt Soomes on juba aastaid müüdud kõige suuremal arvul Meppsi, toda lipplantidest tuntuimat. Lipplant on teokas ning suhteliselt odav, kuna teda on võrdlemisi lihtne valmistada, kui võrrelda nt vabinalandiga.
Valdav enamus müügil olevatest ...
loe edasi ->

Paadilisa: Muutused väikelaevade ülevaatusel ja registreerimisel. Ralf Mae
1. jaanuarist 2003. jõustus uus Meresõiduohutuse seadus, mis tõi mitmeid muutusi väikelaevade kasutamise, ülevaatuse ja registreerimise korda. Kuna teemat oleme ajakirja veergudel kajastanud ka varem (vt. Kalastaja 23), siis alljärgnevalt kogu protsessi ümber jutustama ei hakka, peatume vaid neil muutustel, mis puudutavad paadiomanikke.
Millal peame aluse registreerima?
Uue seaduse mõistes on ...
loe edasi ->

Ookeanitrolling Keenias. Viljar Meister
Kevadine Ahvenamaa hakkas ununema, sügisene Kalastaja-klubi Norras käik oli veel meeles, aga korrata saab seda alles järgmisel sügisel. Nii hakkaski hing kripeldama. Kui nüüd lisada veel, et möödunud aastal jätsid meie jõed, järved ja meri kaunikesti kurva mulje ning ka pikk ja kõva külm tegid jäässe aukude puurimise omaette ettevõtmiseks, mistõttu nii mõnigi kord kass üsna vihaselt kräunus, siis ...
loe edasi ->

Taigaa, taigaa.... Hanno Kask
Siber on maakeral üks selline paik, mis eestlaste jaoks seostub enamasti ebameeldivustega 40-ndate lõpus ja alguses. Sellel ajal ei olnud palju vaeva vaja näha, et Venemaa avarustesse sattuda ja arvatavasti ei sõitnud eestlastest keegi siis sinna ka nimme kalale.
Meie 5-liikmeline grupp pidi seevastu kalamatka õnnestumiseks üsna palju vaeva nägema. Sedasorti reis õnnestub ainult siis, kui kõik o...
loe edasi ->