ajakiri tellimine kontakt
Reklaam
 Ajakiri ilmub 4 korda aastas - märtsis, juunis, oktoobris, detsembris
 

Kalamehejutud, pildid ja kommentaarid on oodatud meie FB lehel

Nr 25 sisukord:
» KALAKOTT
» Sõbra esimene kala. Randel Kreitsberg
» Et selline wärk... Indrek
» Nekroloog Natashale. Rein Truumets
» Kalatabelid
» EESTI VETE KALAD: Lepamaim. Ervin Pihu
» Tuuleussid ja niglikuldid. Leili Järv
» Landikool
» KOGEMUS: Selle suve linaskid. Ralf Mae
» KORD ON KORD ON KORD:
» Samal teemal: ideaalveestik. Kalle Kroon. Kaido Krass
» Huvikalastus organiseerub maailma mastaabis
» TOIMUMISED: Seminar Luual. Mägieestlaste päev. Endrik Tõnsberg
» KALAVARUD / JÕEFORELL: Meandrid kui bioloogilise mitmekesisuse tagajad jõgede elukeskkonnas. Kalle Kroon
» Kokkuvõtteks jõeforelli kude- ja elupaikade taastetööde metoodikast. Kalle Kroon
» RIISTVARA. Mõnda kunstjõhvist. Vladislav Korzhets
» NIPID & NÕKSUD
» TASUB TEADA: Sõlmede tugevus
» C nagu carbon
» PÜÜGIVIIS: Kummitonka
» Ujukiga tonka
» KALADE SÖÖGILAUD: Söödavaria
» PÜÜGIPAIK: Kääriku järv. Lohelane
» Meenutusi Kulina jõelt. E.Maasik
» KODULUGU: Kalamehejuttu varjasest noorusest. Manivald Kuik
» KALAMEHEJUTT : Eerik Rumberg, Ants Napp
» VÕISTUKALASTUS: Ülevaated, tulemused
» KALURILISA: Kalauudised
» Kalapüügiseaduse rikkumised
» PAADILISA: Vene kummikas polegi niiväga äpu. Enn Sõmer
» Kaatriga Pärnu-Ruhnu-Pärnu. Hanno Kask
» PAJAS & PANNIL: Kalaleib ja silgupull. Mart Vabar
» KALAREISID: Reisikillud Oneegalt. Vladislav Korzhets
» TOIMUMISED: Poistelaager 2002. Ralf Mae
» Jutukas tuli kokku. Vladi
» Kommerts: Hooaja lõpumüük. EG Tackle Trade OÜ
» Mis on mis
» Tsst! — kala magab...
» Hajali vägi
 
Hajali vägi
Kellele pakub huvi ajada huvikalastuse asja? Mõtlen ja mõtlen, vastust ei leia.
Rahulolematut jorinat ja/või kurja räuskamist olen kuulnud küll ja küll, igast Eestimaa nurgast — kalavaesus, ahistavad seadused, ülbed inspektorid, kontrolli puudumine, vohav röövpüük, lollid ametnikud, tarbetu kalakaart, täielik korralagedus, ahned õngitsejad, sitt kliima, lätlased, kuradi riigikogu, need tonkamehed, Kra-nich, osooniauk, europugejad ja nii edasi jne.
Kirumine aga asju paremaks ei tee. Et midagi muutuks, tuleb kõigepealt tegelikkusest pilt silma ette saada ning siis vaadata, mida peaks ette võtma.

Tees 1. Riiklik skeem on primitiivsu-seni lihtne.
Kehtib kalapüügiseadus, mille kohaselt iga inimene võib osta harrastuspüügi õiguse — keskkonnakaitse inspektorid kontrollivad õiguse olemasolu ja seadu-sest kinnipidamist. Püügiõiguse saamine on lihtne ja ülimalt demokraatlik. Kas ei peitu aga ülilihtsa korralduse taga asja tegelik korraldamatus?

Tees 2. Huvikalastuse osatähtsus on alahinnatud.
Maailmas mahub kalastamine hobide esikolmikusse. Eesti kohta pole uurimusi tehtud, kuid oletan, et neid inimesi, kes aasta jooksul vähemalt korra kalal käivad, on üksjagu üle 50 000. Kui palju kalastamisele kokku raha kulutatakse, ei tea keegi — paadid, mootorid, varustus, sõidukulud jne. — võtke omaenese kulud kokku ja korrutage...
See on suur vägi, kuid see vägi on hajali. Asi oleks kena, kui see vägi koosneks ideaalkalastajatest, kuid ei koosne ju... Huvikalastajate nimetuse alla mahtuvate kalastajate huvid on vägagi erinevad — masspüügist ja kalade müümisest kuni C&R-püügini (püüa ja vabasta). Praegune seadus võimaldab harrastuslike vahenditega kala püüdvate inimeste mõiste alla mahutuda liialt erinevate motiividega kalastavatel isikutel. Ka huvikalastajate huvid on omavahel konfliktis.

Tees 3. Iseeneslikku organiseerumist ei toimu. Huvide konfliktsus välistab ühtsustunde. Uusi kalastajate ühendusi (klu-bisid, seltse) sünnib väga harva. Lihtne (et mitte ütelda - anarhistlik) püügikorraldus on paljudele meeltmööda — see või-maldab realiseerida oma püügiõigust, kohustusi enesele aga mitte võtta või neid eirata. Nurinat niisuguse olukorra üle on küllaga, organiseerumist mitte.
Kuna huvikalastuse osatähtsus on alahinnatud, ei loo ka kehtiv seadusandlus kalameeste klubilis-seltsiliseks koondu-miseks eeldusi — seltsi kuulumine ei anna kalapüügiõiguse realiseerimiseks mingeid eeliseid. Nii jäävadki klubid sündimata, ei teki ka klubide-seltside esindusorganit ning kalastajate huvisid ei esinda riigis mitte keegi. Kuni kalastajad aga ei organiseeru, on nende huvid ja osatähtsus ikka alahinnatud. Surnud seis.
Kuidas sellest seisust välja murda?

Pakun kaalumiseks:
1. Keelustada huvikalastuse sildi all püütud kalasaagi müümine.
2. Muuta huvikalastajate vabatahtlik ühinemine kalastusklubidesse sunniviisiliseks, s.t. et lisaks kalastuskaardi ostmisele peaks kalastaja tingimata kuuluma ka mõnda klubisse ja läbi selle üldriiklikku huvikalastajate ühendusse.
Ebademokraatlik? Demokraatia on enamuse võim vähemuse üle, mitte anarhia.
On teil paremaid ettepanekuid? Käige välja!