ajakiri tellimine kontakt
Reklaam
 Ajakiri ilmub 4 korda aastas - märtsis, juunis, septembris, detsembris
 

Kalamehejutud, pildid ja kommentaarid on oodatud meie FB lehel

Nr 24 sisukord:
» KOGEMUS: Vesine Waterloo. Ralf Mae
» Kui kala tuleb. Veiko Bergmann
» KALAKOTT
» KOGEMUS: Kevadisest säinapüügist. Sepaonu
» KORD ON KORD ON KORD: Vastukaja Iirimaalt. R.S
» Veelkord samal teemal: ideaalveestik. V.Korzets
» Ajutised püügikitsendused harrastuslikul kalapüügil
» Refleksioon. Ralf Mae
» KALAVARUD: Kui palju on palju? Vääriskalade optimaalsest arvukusest Eesti sisevetes. Kalle Kroon
» Kalade asustamine Eestis 2001. aastal
» VARIA
» EESTI VETE KALAD: Särjest. Leili Järv
» PÜÜGIVIIS: Lendõngega Eestimaa jõgedel. Ralf Mae
» ÕNGEKOOL: Rusikareeglid lepiskalade õngitsemiseks. Ülev Niisk
» Latikapüügist kaldalt. Vladislav Korzets
» PÜÜGIVIIS: Ketasund, moraalitsemist ja täiendusi üldtuntule. Vladislav Korzets
» KALADE SÖÖGILAUD: Õngesöödad: ritsikad ja tirtsud, mähkurite vastsed, jahumardika vastne
» TASUB TEADA: Kui kala sind vahib. Ülev Niisk
» Koju värske kalaga. V.K.
» TÕSI TAGA: Suitsuküünlad püügil kunstputukaga
» KALAMEHEJUTT 2001: Veiko Laupa, Veiko Bergmann, V.A., Lembit Schmidt, Toomas Maisalu
» KODULUGU: Eestis toodeti lante!
» RAHVAPÄRIMUS: Kuldkala-jutud. Mall Hiiemäe
» VANAVARA: Kuidas Hiiumaa kalurid köit tegid. Manivald Kuik
» VÕISTUKALASTUS: Võistlemistest; "Kevadsärg" (28.04.02); Pärnu KSK MV spinningus (18.05.02); Järvamaa KSK MV spinningus (18.05.02);Tallinna KSK MV õngitsemises (19.05.02); Eesti.Läti sõprusvõistlus (25-26.05.02)
» KALURILISA: Tirgumehed Pärnu lahel. Arvo Pajusalu
» Kalauudised
» Kalapüügiseaduse rikkumised
» PAADILISA: Eestis müüdavad plastikust sõudepaadid. Ralf Mae
» REISIKIRI: Luksemburgi kalameestega Ahvenamaal. Ralf Mae
» MAAILM: Kevadine kalmaari- ja striperipüük. Toomas Mikkor
» ÄRIKIRJUTIS: Honda
» Tsst! — kala magab...
 
Selles numbris:

KOGEMUS: Kevadisest säinapüügist. Sepaonu

Olen käinud kevadist siirdesäinast püüdmas Hiiumaal viis aastat ja kolm viimast ka enam-vähem “pihta” saanud. Mingiks spetsialistiks ma ennast ei pea, aga olemasolevaid kogemusi jagan meelsasti ka teistele, sest mõnel need ju puuduvad üldse ja alustuseks oleks hea kasvõi midagi teada.Kuigi minu kogemused on pärit Hii...
loe edasi ->

KORD ON KORD ON KORD: Vastukaja Iirimaalt. R.S
Vastukaja Iirimaalt / P.Prass “Ideaalveestik”, Kalastaja 23

Kirjutan Teile esimest korda. Tegelikult on see üldse esimene kord, kui ma mõnele väljaandele kirjutan. Ausalt öeldes pole ma ka suurem asi kirjamees. Miks ma siis paberit määrima hakkasin?
Lugesin viimasest Kalastajast kirjutist Ideaalveestikja härra Kor˛etsi kommentaari sellele ning tuli tahtm...
loe edasi ->

EESTI VETE KALAD: Särjest. Leili Järv
SÄRJEST

Särg (Rutilus rutilus L.), maakeeles ka harilik-, päris-, valge-, pori-, mua-, muda-, rabasärg. Leisi kandis ka roosärg. Saksa keeles - Plötze (Baltikumis välja antud vanemas kirjanduses ka Rotauge, Bleier ja Bleyer); inglise keeles - roach; soome keeles - särki; läti keeles - ra...
loe edasi ->

PÜÜGIVIIS: Lendõngega Eestimaa jõgedel. Ralf Mae

“Lendõng? Meil pole ju niisuguseid jõgesid, kus sellega püüda!“ Niisugust või umbes niisugust väidet võib kuulda üsna sageli, kui jutt läheb lendõngele ning vestluskaaslaseks on inimene, kes sedalaadi püügiriistast küll kuulnud on, ent temaga kalastamist ei harrasta. Tõsi ta on, et Eesti eriline lendõngeparadiis ...
loe edasi ->

Latikapüügist kaldalt. Vladislav Korzets
Latikapüügist
Kaldalt, käsiõngega, seisuveest

Tavapäraselt seostub latikapüügiga kujutlus tonkadest ja/või järvele-jõele "latikaaugu" kohale ankurdatud paadist. Kuid latikat saab püüda ka käsiõngega jõe või järve kaldalt.
Jões tuleb selleks üsna täpselt teada jõelõiku, -kääru või &q...
loe edasi ->

PÜÜGIVIIS: Ketasund, moraalitsemist ja täiendusi üldtuntule. Vladislav Korzets
Ketasund
Moraalitsemist ja täiendusi üldtuntule

Ketasund näikse olevat püügivahend, mille ehituses ja kasutamises pole juba aastakümneid peaaegu midagi muutunud. Tõsi, puust ketaste asemel on tulnud vahtplatsist kettad ning müügil on olnud ka plastmassist kettaid, kuid sellega...
loe edasi ->

MAAILM: Kevadine kalmaari- ja striperipüük. Toomas Mikkor
Kevadine kalmaari- ja striperipüük
Atlandi rannikul New Englandis

Kalmaaripüük landiga on iseäranis huvitav ja edukas. Maikuus algab kalmaaridel sigimisperiood ja siis tulevad nad massiliselt õhtuti kalda äärde. Niipea, kui päike on kadunud ja taevas pime, võib hakata neid elukaid püüdma. Landid on...
loe edasi ->