ajakiri foorum pildid tellimine kontakt
Reklaam
 Ajakiri ilmub 4 korda aastas - märtsis, juunis, septembris, detsembris
 
Nr 23 sisukord:
» EESTI VETE KALU: Roosärg. Ralf Mae
» KORD ON KORD ON KORD: Ideaalveestik ehk millest unistab kalastaja. Peeter Prass
» KOGEMUS: Ilus aeg — kevad... Rein Truumets
» KALAKOTT
» Samal teemal: ideaalveestik. Vladislav Korzhets
» KALAVARUD: Jõeforellile sobivate elupaikade rajamisest kanaliseeritud jõelõikudel. Kalle Kroon
» PÜÜGIRIISTAD: Millist rulli ja kuidas valida. Marko Kinusar, Vladislav Korzets
» PÜÜGIVIIS: Tonka. Ralf Mae
» KOGEMUS: Ahvenate õngepüügist. Vladislav Korzets
» NIPID & NÕKSUD: Plastkuul heiteõngel.
» Murdunud ridvajatku lappimine.
» Kui ritv loksub.
» Amortisaator lihtkäsiõngel
» KALAVEED: Väinjärv. Ralf Mae
» PAJATUS: Raigastvere heldus. Veiko Bergmann
» Kole kalalkäik. Aleksei Antiptšik
» Kindlast uppumissurmast pääsenud. Enn Mironov
» Kord Peipsi peal ... Arved Kiisk
» VÕISTUKALASTUS: Tallinna KSK lahtised MV (27.01.02)
» "Vastlaahven 2002" (10.03.02)
» "Kuldkala 2002" (16.02.02)
» Kirbutajate MM Lätimaal (23-24.02.02)
» "Maardu 2002" (24.02.02)
» Ida-Virumaa lahtised MV (09.03.02)
» Otepää kalaklubi lahtine (16.03.02)
» Järvamaa MV (24.03.02)
» KALAMEHEJUTT 2001: Kristiina Juhe, Olavi Ruitlane, Milli Urbla, Eldur Seegel, Ants Napp, Rein Kruleht
» RAHVAPÄRIMUS: Tursk eesti rahvapärimuses. Mall Hiiemäe
» PAJAS JA PANNIL: Lutfisk e. libekala
» KALURILISA: EL-i kalanduspoliitika
» Hullud lood e. kaluri tõde ja õigus. Vladislav Korzets
» Kalapüügiseaduse rikkumised
» PAADILISA: Paadikevad. Hanno Kask
» Väikelaeva ülevaatus ja registreerimine. Ralf Mae
» KOMMERTSKÜLJED: Okuma rullid ja Ron Thompsoni ridvad
» PAJAS JA PANNIL
» MAAILM: Saltstraumen 2001. Ralf Mae
» Kalapüük Floridas. Toomas Mikkor
» KALARISTSÕNA: Kaido Krass
» Tsst! — kala magab...
 
kasutaja:
salasõna:
 
uus kasutaja?
 
Väikelaeva ülevaatus ja registreerimine. Ralf Mae


Millal peame aluse registreerima?
Väikelaev on seaduse tähenduses jaht, kaater või paat kogupikkusega alla 24 m. Väikelaevana ei käsitleta sõudepaati kandevõimega kuni 100 kg, süsta kandevõimega kuni 150 kg, purjelauda, vesijalgratast või mistahes muud ujuvvahendit kogupikkusega alla 2,5 m. Registreerida tuleb kõik alused, mis mahuvad mõiste “väikelaev“ alla.
Registreerima minnes peab väikelaeval olema kehtiv ülevaatus. Juhul, kui ostsite sõbralt hetkel kehtiva ülevaatusega aluse – peate enne, kui registreerite paadi enda nimele, taas läbima ülevaatuse.

Sõudepaadi ülevaatus
Millest alustada? Esmalt peaks kontrollima, et paat ikka vett peab ja kogu vajaminev varustus koos on. Sõudepaadi puhul on nõutavad aerud, helkurribadega päästevestid (arv peaks vastama lubatud inimeste arvule pardal), hauskar, ankur koos 25 m. otsaga, kompass (võib olla lihtne matkakompass), pootshaak (võib olla kombineeritud aeru külge), kinnitus ja puksiirotsad, udupasun või muu heliseade (piisab tavalisest kohtunikuvilest, uuematel päästevestidel on vile juba ostes küljes) ning esmaabikomp-lekt (piisab autoapteegist). Päästevestidel peaks olema peale kirjutatud ujuvvahendi nimi või registreerimisnumber – see on vajalik selleks, et õnnetusjuhtumi (näiteks aluse tormis ümbermineku) korral saavad päästjad/otsijad infot õnnetuse iseloomu ning tagajärgede kohta.
Sõudepaadile võib paigaldada päramootori tehase poolt lubatud maksimaalvõimsuses, ent mitte võimsama kui 8 hj – sel juhul klassifitseeritakse alus mitte enam sõude-, vaid mootorpaadina ning juurde tulevad uued, täiendavad nõuded nii varustusele kui ka juhile.
Teatavatel tingimustel võib mootorpaadi registreerida sõudepaadina. Toome näite. Olete endale soetanud täispuhutava mootorpaadi pikkusega 3 meetrit, millele tehas annab maksimaalseks lubatud mootori võimsuseks 15 hj. Teie aga soovite alust kasutada lihtsa sõudepaadina sõiduks näiteks jõgedel ja järvedel (erinevus on lisaks ka ülevaatuse maksu suuruses ning vajaminevale varustusele kuluvas rahasummas) ning musklirammu kokkuhoiuks soetada sappa 5 hj-lise päramootori. Kui paadil on olemas tullikohad, võite sellise mootorpaadi registreerida sõudepaadina, ent peate edaspidi arvestama kolme asjaga – väheneb lubatud sõidurajoon (st. maksimaalne eemaldumiskaugus kaldast), rakenduvad karmimad hüdrometeoroloogilised piirangud (lainekõrgus, tuuletugevus) ning ehkki valmistajatehas lubab paadile maksimaalselt 15 hj-list päramootorit, võite teie tulevikus kasutada maksimaalselt 8 hj-list jõuallikat.

Kui kõik vajaminev on koos, tuleb paat koos varustusega toimetada ülevaatust teostava inspektori juurde või inspektor paadi juurde. Kui paat ja varustus vastab nõuetele, väljastatakse esmase ülevaatuse korral väikelaeva pass ning sõidukõlbulikkuse tunnistus, korralise ülevaatuse korral tehakse sõidukõlbulikkuse tunnistuse pöördele märge ülevaatuse läbimise ning järgmise ülevaatuse kohta. Mõlemal juhul täidetakse ka väikelaeva ülevaatuse raamat.

Lahtise mootorpaadi ülevaatus
Lahtine mootorpaat on kajutita paat mootori võimsusega üle 8 hj.
Lisaks varustusele, mida nõutakse sõudepaadi juures, peavad mootorpaadil olema täiendavalt veel päästerõngas, veekindel taskulamp, pürotehnilised signaalid (3 kolm punast raketti), mootor, kehtivuskontrollitud tulekustuti, tööriistakomplekt ning viskeliin. Vendrid on vajalikud plastik-, alumiinium- või mõne muu “kõvast“ materjalist parrastega paadi juures, pisema täispuhutava mootorpaadi juures vendreid ei nõuta.
Kui soovite mingil põhjusel oma alust kasutada ka pimedal ajal, peate suuremale lahtisele mootorpaadile paigaldama ka pardatuled (kui valmistajatehas seda juba teinud ei ole), pardatuledeta paadi kasutamine on lubatud vaid päevasel ajal. Lahtisel mootorpaadil, mis on tehase poolt ette nähtud ka öiseks sõiduks (näiteks päästepaadid), peavad pardatuled kindlasti olema.
Lahtise mootorpaadi ülevaatuse protsess on sama, mis sõudepaadi juures.

Kinnise mootorpaadi ülevaatus
Kinnine mootorpaat on kajutiga mootorpaat ning varustuse nõuded sõltuvad val-mistajatehase poolt lubatavast maksimaalsest sõidurajoonist. Kindlasti peavad olema helkurribadega päästevestid ja päästerõngas, hauskar või pilsipump, tullikohtade olemasolul aerud, ankrud koos otstega, kompass, pootshaak, kinnitus ja puksiirotsad, statsionaarne udupasun või muu heliseade, esmaabikomplekt, pardatuled, vendrid, töökor-ras mootor, remondikomplekt, kütusepaagid, tulekustuti, binokkel. Lisaks toodutele on nõutavad veel luukide, sissepääsude ning hädaväljapääsu olemasolu ja töökindlus.
Kuna kinniseid mootorpaate on väga erinevas suuruses ning sõidurajoonidega, ei hakka siinkohal asja enam keerulisemaks ajama. Lisan vaid, et vastavalt sõidupiirkonnale nõutakse erinevatel alustel veel hädarooliseadet, radaripeegeldit jm., samuti erinevad nõuded navigatsioonivahenditele, päästevestide tüüpidele jne.
Ülevaatuse protsess on sarnane eelmistele.

Kõigil juhtudel peaks ülevaatusele minnes kaasas olema:
- väikelaeva pass (korralisel ülevaatusel Veeteede Ameti, esmasel ülevaatusel paadi valmistajatehase või kaupmehe poolt väljastatud),
- väikelaeva tehnilise ülevaatuse raamat (võib olla müügil ka kohapeal),
- kviitung riigilõivu tasumise kohta (peab olema selgelt näidatud, kes on maksja ja mille eest on makstud)

Ülevaatuse riigilõivu arvutamine
Ülevaatuse riigilõivu suurus sõltub aluse pikkusest, tüübist ning vanusest:

- sõudepaat kogupikkusega alla 5 m: 5 EEK/m
- lahtine mootorpaat või sõudepaat pikkusega üle 5 m: 25 EEK/m
- kinnine (st. kajutiga) mootorpaat: 50 EEK/m

Vanusekoefitsiendid on järgmised:
- kuni 8 aastat: 0,75
- vanus 8-11 aastat: 1
- vanus 12-19 aastat: 1,25
- vanus 20 ja enam aastat: 1,5

Et asi selgem saaks, toome ühe näite.
Meil on kajutiga mootorpaat, mille pikkus on 6 meetrit ning ehitusaasta 1985. Ülevaatuse maksu suuruse saamiseks korrutame 6 (aluse pikkus meetrites) x 50 (kajutiga aluse ülevaatuse meetri hind) x 1,25 (vanuse koefitsient, vanus 17 aastat) ja saame 375 EEK

Aluse registreerimine
Alust Veeteede Ametisse registreerima minnes tuleb esitada:
1. paadi omandust tõendav dokument (ostu-müügi leping, (mis “käest“ ostes võib olla vabas vormis, ent peaks kindlasti sisaldama aluse identifitseerimistunnuseid – reg. numbrit, kerenumbrit), arve kinnitusega tasumise kohta vms.);
3. sõidukõlbulikkuse tunnistus;
4. kviitung riigilõivu tasumise kohta (registreerimise tasu 300.-);
5. omaniku pass;
6. avaldus (kirjutatakse kohapeal);
Kehtiva seaduse alusel aktsepteeritakse ainult originaaldokumente või notariaalselt kinnitatud koopiaid.

Sõltumata maakonnast, kus asute, on nii ülevaatuse kui registreerimise riigilõivu saajaks Tallinna Maksuamet. Riigilõivu on võimalik tasuda:
Eesti Ühispangas: arveldusarve 100 520 322 620 03, viitenumber 100 2117, kood 401.
Hansapangas, arveldusarve 221 013 264 340, viitenumber 100 2117, kood 767
Selgitus: riigilõiv väikelaeva ülevaatuse (registreerimise) eest.

Milliseid dokumente kontrollitakse?
Sõites peavad kaasas olema sõidukõlbulikkuse tunnistus ja väikelaevatunnistus, kasutades mootorit üle 8 hj ka paadijuhiload.

Mis juhtub, kui kaotate paadi dokumendid?
Võin kinnitada – lihtsam on, kui ei kaota. Kui siiski juhtute mingil põhjusel paberi-test ilma jääma, peate arvestama alljärgnevaga:
- väikelaeva passi ning sõidukõlbulikkuse tunnistuse kordusväljastamiseks tuleb läbida uus ülevaatus ning tasuda riigilõivud vastavalt aluse pikkusele, vanusele ning tüübile;
- väikelaevatunnistuse kordusväljastamine: 1000.-