ajakiri tellimine kontakt
Reklaam
 Ajakiri ilmub 4 korda aastas - märtsis, juunis, oktoobris, detsembris
 

Kalamehejutud, pildid ja kommentaarid on oodatud meie FB lehel

Nr 23 sisukord:
» EESTI VETE KALU: Roosärg. Ralf Mae
» KORD ON KORD ON KORD: Ideaalveestik ehk millest unistab kalastaja. Peeter Prass
» KOGEMUS: Ilus aeg — kevad... Rein Truumets
» KALAKOTT
» Samal teemal: ideaalveestik. Vladislav Korzhets
» KALAVARUD: Jõeforellile sobivate elupaikade rajamisest kanaliseeritud jõelõikudel. Kalle Kroon
» PÜÜGIRIISTAD: Millist rulli ja kuidas valida. Marko Kinusar, Vladislav Korzets
» PÜÜGIVIIS: Tonka. Ralf Mae
» KOGEMUS: Ahvenate õngepüügist. Vladislav Korzets
» NIPID & NÕKSUD: Plastkuul heiteõngel.
» Murdunud ridvajatku lappimine.
» Kui ritv loksub.
» Amortisaator lihtkäsiõngel
» KALAVEED: Väinjärv. Ralf Mae
» PAJATUS: Raigastvere heldus. Veiko Bergmann
» Kole kalalkäik. Aleksei Antiptšik
» Kindlast uppumissurmast pääsenud. Enn Mironov
» Kord Peipsi peal ... Arved Kiisk
» VÕISTUKALASTUS: Tallinna KSK lahtised MV (27.01.02)
» "Vastlaahven 2002" (10.03.02)
» "Kuldkala 2002" (16.02.02)
» Kirbutajate MM Lätimaal (23-24.02.02)
» "Maardu 2002" (24.02.02)
» Ida-Virumaa lahtised MV (09.03.02)
» Otepää kalaklubi lahtine (16.03.02)
» Järvamaa MV (24.03.02)
» KALAMEHEJUTT 2001: Kristiina Juhe, Olavi Ruitlane, Milli Urbla, Eldur Seegel, Ants Napp, Rein Kruleht
» RAHVAPÄRIMUS: Tursk eesti rahvapärimuses. Mall Hiiemäe
» PAJAS JA PANNIL: Lutfisk e. libekala
» KALURILISA: EL-i kalanduspoliitika
» Hullud lood e. kaluri tõde ja õigus. Vladislav Korzets
» Kalapüügiseaduse rikkumised
» PAADILISA: Paadikevad. Hanno Kask
» Väikelaeva ülevaatus ja registreerimine. Ralf Mae
» KOMMERTSKÜLJED: Okuma rullid ja Ron Thompsoni ridvad
» PAJAS JA PANNIL
» MAAILM: Saltstraumen 2001. Ralf Mae
» Kalapüük Floridas. Toomas Mikkor
» KALARISTSÕNA: Kaido Krass
» Tsst! — kala magab...
 
PÜÜGIRIISTAD: Millist rulli ja kuidas valida. Marko Kinusar, Vladislav Korzets


Huvikalastaja ei tule tänapäeval miskitmoodi toime ilma, et ta soetaks enesele rulli(d) tamiili või nööri kerimiseks. Või ta peab piirduma vaid õngitsemisega lihtkäsiõngega, aga ka kirglik õngitseja ei soovi enamasti kammitseda ennast vaid sedasorti püügiviisiga. Ütleme kohe ära, et ei ole olemas ühte, universaalset, kõige jaoks suurepäraselt sobivat rullitüüpi ega -marki. Rull peab kokku sobima meie poolt valitud püügiviisiga, püütavate kaladega ja kasutusel oleva ridva ning nööriga. Seepärast on ka sügavamalt kalastamisse "sukeldunud" huvilisel rulle tavaliselt 2-3 või veel enamgi. Hea rull ei ole aga sugugi odav asjandus ja seepärast pole tark seda osta uisapäisa. Praegu on poelettidel (ja turul) pakutav aga nii rohke, et võtab silmades kirjuks ja käed värisema — Valida pole lihtne, valikuga alt minna aga küll. Mida otsustamisel silmas pidada: — sellele üritamegi allpool valgust heita.

Kinnine e. umbrull,
tuntud tihti ka vaid Abumaticu nime all.

Plussid:
Väga hõlbus käsitlemine; tamiili sassiminek on peaaegu välistatud; pooli kaitstus liiva ja taimede eest (lahtise rulli puhul kipuvad rohukõrred jms tamiiliga "kaasa" minema), vähene tamiili hõõrdumine ridva rõngastega.
Miinused:
Suur hõõrdumine tamiili "mähkija" nagadega, samuti poolikatte avause servaga, mis kulutab tamiili ning vähendab heidete pikkust; ei või-malda heite lõppfaasis sujuvat pidurdamist, mille tõttu ei ole võimalik saavutada alati vajalikku visketäpsust, ka pole mugav heita teatavaid lante või rakendusi, mis eeldavad enne vettelangemist pidurdamise abil sirgestamist; eeldab spetssiaalkäepidemega (nn püstol) ja vastavate rõngastega ridva olemasolu; punutud ja nn supertamiilid jooksevad poolilt maha väga halvasti.
Kasutusala:
Veekogudel, kus ei ole tarvis sooritada väga pikki heiteid. Eriti mugav spinningupüügiks jõgede ja järvede kallastel, kus on tihe taimestik — võimaldab heiteid sooritada ühe käega ebamugavates asendites. (On olemas ka umbrulle, mille poolikattel on tavapärasest suurem tamiiliava ja mis seetõttu oma kasutusomadustelt lähenevad lahtistele rullidele).


Lahtine- e. haspel- e. inertsivaba rull

See rullitüüp on praegusajal kalastamisel kõige laialdasemalt kasutusel. Peatumegi haspelrullidel pikemalt, et kogu pakutavas külluses paremini orienteeruda.

Laagrid
Asi, mida sellise rulli ostmisel kõige sagedamini vaadatakse ja millele ka tootjad rõhuvad, on laagrite arv rullis. Mida need laagrid siis rullile annavad?
Laagrid peavad rullile andma kerimise ühtluse ja kerguse, kerimismehhanismi sujuva ja hääletu liikumise. Tootjad rõhutavad oma rulle reklaamides sageli suurt laagrite arvu, vaadakem nüüd aga, kuskohas rullis need laagrid tegelikult kõige tarvilikumad on. Kindlasti peab rullil olema laager rulli peavõllil (laager 1, joonis järgmisel leheküljel). Sellel laagril pöörleb kogu hasplimehhanism ja sellele laagrile langeb ka kõige suurem koormus. Vändavõll peaks pöörlema kahel laagril (laagrid 2 ja 3), mis peaksid asetsema rullikorpuse mõlemal "põsel", teine teisel pool pikitelge. Need laagrid peavad hoidma oma õiges asendis hammasratta nr 1 ning tagama selle pikaealise ja sujuva töö. Ka hoiavad need laagrid rullivänta loksumast (teljest loksuv vänt ongi üks kehva rulli tunnusmärke — kui vändalaagrid loksuvad, hakkavad hammasrattad peagi üksteist sööma, hambumine kulub, kerimine raskeneb ning rull on varsti "õhtal").
Kerimise alustamisel juhib tamiililook tamiili mähkijale. On oluline, et mähkija keerleks oma teljel — see vähendab tamiili kulumist ja keerdumist. Kui mähkija all on laager (laager 4) , annab see pehmema kerimise kui puksi korral. (Varemalt kasutati vaskpukse, mis pidasid vastu kauem kui tänapäeval enamasti pruugitavad plastpuksid). Seda, kas mähkija all on laager või puks, on võimalik näha rulliga kaasas olevalt jooniselt.

Tagurpidi kerimise takistamiseks on rullis spetsiaalne IAR-laager (Instant Anti-Revers). Meie joonisel on see peateljel (laager 5), kuid see laager võib asetseda ka vända-teljel (näit. kõigil Abumaticutel), ent seda laagrit ei pruugi rullis ka olla. Siis saavutatakse anti-revers toime vastava hammasratta kasutamisega, millel on 6-10 hammast. Viimasel juhul annab vänt tagurpidi keerates enne pidamajäämist nõksukese tagasi. Selle nõksukese järgi saabki poes kindlaks teha, kas rullis on IAR-laager või hammasratas. (Mõistagi peab testimiseks vastav lukustus rullil peal olema).
Nende viie laagriga on rullis kõik tarvilikud sõlmed "laagerdatud". Kui rullis on rohkem laagreid ning nende eest ka üksjagu rohkem raha küsitakse, võib ju seda ka maksta, kui himu luksusrulli järele käib ja rahakott kannatab. (Turult võib osta ca 400 krooniga rulli, millel kirjade järgi 10 laagrit sees, aga rulli lahti võttes selgub paraku, et enamus neist on siiski vaid plastpuksid).

Ees- või tagapidur?
Nagu moodsad spinningurullid maailma sündisid, nii sündis ka vaidlus selle üle, kumb pidur on etem.

Tehniliselt on eespidur parem, kuna pidurdusplaadid on suuremad kui tagapiduris, mistõttu pidurdav hõõrdejõud jaguneb laiemale pinnale (pinnad kuluvad aeglasemalt ja on töökindlamad). Tagapidur seevastu on paljude kalameeste meelest püügi ajal mugavam, kuna seda saab kala väsitamise ajal hõlpsamini reguleerida kui eespidurit. (Tegelik mugavuse vahe pole suur — kerimisega samaaegselt ei saa ju timmida kumbagi pidurit, kuna kalamehel on siiski vaid 2 kätt, mitte kolm). Piduri esi- või tagaasetus pole küll asi, mille pärast peaks rulli hakkama vahetama.

Looga vedru
Rulli looga ülesandeks on kerimise alustamisel haarata tamiil ning juhtida see mähkijale. Kerimise alghetkel tõukur tõukab looka ning samal ajal vedru tõmbab teda kerimisasendisse. Kui vedru on nõrk, siis jääb look nö poolde vinna ning kerimise alustamiseks tuleb teda käega tagant aidata. Seetõttu on looga vedrul püügi-mugavuse koha pealt üsna suur tähtsus. Kasutusel on praegu kahte liiki vedrusid: ühed on spiraalsed (justkui pastapliiatsi vedru), teised nö rullvedrud (nagu vasara ukselukkudel). Algselt olid kõigil rullidel nö rullvedrud, kuid nüüdseks on need hakanud taanduma spiraalvedrude ees. Nimelt on viimased märksa töökindlamad, mistap tootjad nimetavad neid ka igaves-teks vedrudeks. (vt. fotot). Rulli ostmisel tasub eelistada sellist, mille looka sikutab igavene vedru.
Rulli ostmisel tuleb ka silmas pidada, et look fikseeruks korralikult heiteasendis. Kehvade või defektiga rullide puhul võib juhtuda, et kalale minnes ei saagi te lanti heita, kuna look "lööb üle" juba heitehetkel. Asja kontrollimiseks tuleks kaupluses look vinnastada ning teha sellega paar jõulist heiteliigutust.

Päästik
Osadel rullidel on mugavuse huvides looga vinnastamiseks vastav päästik. Asi on tõepoolest mugav, kui see kenasti toimib. Paraku pole päästik alati töökindel. Ka loob ta võimaluse tamiili takerdumiseks päästikumehhanismi külge. Päästikut on küll võimalik rullilt maha võtta, kuid see viib rulli tasakaalust välja. Päästikuga rulli ei tasu osta sellel kalamehel, kes on harjunud heite ajal ritva vasemas käes hoidma — enamus päästikuga rulle on loodud paremakäelistele. Kas osta nö laisa mehe rulli (päästikuga) või tavapärast, on iga kalamehe enda otsustada.

Vänt
Vända puhul omavad tähtsust vända pikkus ja vändanupu materjal. On ühe ja kahe nupuga väntasid. Kahe nupuga vända eelisteks on, et vänt on tasakaalus ja kerima hakates haarab kalamees alati kähku vändast; puuduseks on lühem jõuõlg, mistõttu suurema kala väsitamisel on raskem kerida. Ühe nupuga väntadel on parematel mudelitel vända tasakaalustamiseks vastukaal. Ei ole mugav, kui see vastukaalu osa on liiga pikk, selle taha võib takerduda tamiil ja kiiresti tegutsedes võib kalamees vändanupu asemel haarata hoopiski vastukaalust.
Nuppe tehakse kas väärispuidust, plastist või kummist. Väärispuidust nupp on küll väga kena, aga teatud oludes külm ja libe. Kõige mugavam tundub olevat suur ja hästi käes istuv kumminupp.

Rulli raskus
Selge see, et mugavam on rull, mis samade mõõtmete juures kaalub vähem. Kaalu määravad kasutatavad materjalid. Põhimaterjalideks on süsinikkiud, messing, polümeerplastikud, roostevaba teras ja alumiinium. Alumiiniumist korpuse ja messingist hammasratastega rullid on teadagi vastupidavad, kui vastavalt ka raskemad. Ka mõjutab neid merevesi. Plastidest ning süsinikkiust rullid on kergemad, kuid plastpuksid ja kergvalust hammasrattad kuluvad kiiresti. Oluline on ka rullipooli materjal — parimad on alumiiniumpoolid. Plastpoolid on kergemad, kuid ka hapramad ja nende serv kaotab kiiremini tarviliku sileduse.
Rulli kaal peab klappima ka ridvaga: 1.60-sele UL ridvale pole mõtet panna ligi pool kilo kaaluvat mererulli — see muidu väga hea rull viib ridva tasakaalust välja ning keerab püügi nässu. Samuti ei kõlba kopsakale mereridvale pisike rull, mille poolile ei mahu jämedamat tamiiligi korraliku heite jagu.

Pooli kuju ja tagavarapoolid
Eelistatuimaks poolikujuks tuleks pidada suhteliselt pikka ja mitte väga sügavat pooli: sellisel poolil on tamiili nurk pooli servaga ja sellest tulenev hõõrdumine väiksem, mis säästab tamiili ning võimaldab pikemaid heiteid.
Rulli ostmisel tasub silmas pidada, kas ostuga käivad kaasas ka tagavarapool või -poolid ning millise kujuga nad on. Hea, kui need on erineva sügavusega, mis võimaldab poolidele kerida eri jämedustes tamiile.

Kerimisviis
Varasematel rullitüüpidel (odavamatel rullidel praegugi) keritakse tamiil poolile paralleelselt, e. keerd keeru kõrvale. Sellise kerimise puuduseks on, et tamiil võib näiteks kala väsitamise ajal poolil "süüa ennast" alumiste tamiilikihtide vahele, järgmisel heitmisel võib aga seetõttu tekkida tõrge — kaasa võivad lennata alumised keerud või kinni jäänud tamiil heitel hoopis katkeda.
Viimastel aastatel toodetakse aga ka rulle, mis kerivad tamiili poolile "risti". See saavutatakse sel-lega, et pooli "üles-alla" liikumine kerimisel toimub erineva kiirusega. Nö ristikerimisel ei saa enam tamiil tungida alumiste keerdude vahele.

Garantii ja varuosad
Rulli ostes tasub huvi tunda ka garantiitingimuste kohta. Üle aasta garantiid reeglina ei anta, aga asjaks on seegi: tootmisviga tuleb tavaliselt esimese hooajaga ka välja. Rullil võib aga mõni jubin ka lihtsalt ära kaduda (näit. pool vette kukkuda), murduda või amortiseeruda — seepärast pole paha teada, kas ostetavale rullile on võimalik saada ka varuosasid (ka 5-dat või 6-dat varupooli). See seab rullivalikul eelisolukorda mõistagi üldtuntud kaubamärgid ja usaldusväärsed maaletoojad. Turult 150 krooniga rulli ostes pole mõtet oma pead garatii või varuosadega vaevatagi, ette arvatavalt on selline rull loodud vaid üheks hooajaks, kui sedagi.

Plussid:
Saadaval väga laias valikus ja hinnaskaalas, erinevate suuruste, tamiili mahutavuste, kaalu, laagrite arvu jms poolest; võimaldab pikki ja täpseid heiteid; heite lõppfaasis saab sujuvalt pidurdada; võimaldab kasutada peaaegu kõiki saadaolevaid tamiile ja nööre; tänu jala standardiseeritusele saab erinevate firmade rulle kasutada erinevate firmade ritvadel.
Miinused:
Püügil kõrges rohus või kõrkjates kipuvad look ja mähkija haarama koos tamiiliga taimi kaasa; vanemad mudelid keerutavad tamiili, eriti pikemal püügil pöörlevate lantidega.
Kasutusala:
Kasutatavad Eesti oludes praktiliselt kõikjal, igasuguste püügiviiside puhul.


Multirull e. multiplikaatorrull,
tuntud sageli ka Ambassadeuri nime all

Ühelt poolt on see rullitüüp rullide arenguloos kõige uuem, teiselt poolt pole multirull oma põhimõttelt aga muud kui klassikalise inertsrulli (näit. "Nevskij") moodne arendus. Heite ajal pöörleva pooli läbimõõt ja kaal on viidud väikesteks, et inertsi võimalikult vähendada; pool on paigutatud korpusesse ning varustatud piduriga, mille abil reguleeritakse vastavalt landi raskusele pooli pöörlemise kergust heite ajal; tamiil kulgeb heitel ja kerimisel läbi tamiilijagaja, mis liigub edasi-tagasi pooli teljega samas suunas, et tamiil ei jääks kerimisel poolile keerd keeru kõrvale, vaid risti — nii ei söö tamiil ennast alumiste keerukihtide sisse; kala väsitamispidur on reguleeritav sujuvas gradatsioonis erinevale tõmbele; kerimisel toimib ülekanne, tavaliselt 1:5,3.
Selle üle, kas eelistada lahtist haspelrulli või multirulli, on kalamehed üsna kirglikult vaielnud. Haspelrulli eeliseks võrdluses multirulliga on pooliinertsi täielik puudumine, puuduseks heite ajal tekkiv "tamiilikoonus" ja sellest tulenev suurem tamiili hõõrdumine vastu ridvarõngaid. Kuni viimase ajani polnud multirulliga võimalik ka edukalt heita hästi kergeid, mõnegrammiseid lante. Samuti eeldas heide multirulliga heite enese "õnnestumist" — kui heide osutus hooletuks ja lant lendas hooga kalamehe nina all vastu vett, jatkus pooli keerlemine ja see tõi enesega reeglina kaasa tamiilisasi poolil. Nüüdseks on uuematel mudelitel rulli mehaanikat veelgi täiustatud ühe lisapiduriga, mis lõpetab pooli keerlemise iseeneslikult kohe, kui lant vett puudutab. Selle asjaga kaotatakse küll ligi 10% heitepikkusest, kuide võidetakse tamiili sassiminekud, mida lisapidurita multirullidel vahel ikka ette tuleb.
Keskmine multirull on oma hinnalt 2-3 korda kallim kui keskmine haspelrull ja seetõttu meie oludes teataval määral justkui luksusasi. Heitmine ja kala väljatoomine sellise rulliga on mugav, kuid vajab veidike ümberharjumist. "Turukaubana" pole Eestis multirulle silmanud, ilmselt on rulli mehaanika nii keeruline ja kvaliteeditundlik, et seda ei anna odavalt järgi teha.

Plussid:
Kasutamise mugavus, rulli kompaktsus ja tugevus; tamiili vähene hõõrdumine vastu ridvarõngaid; võimaldab pikki ja täpseid heiteid, heite lõppfaasis saab landi lendu pidurdada.
Miinused:
Kõrge hind ja suhteliselt väike valik meie kalastuspoodides; enamuse (vanemate) mudelite puhul võimatus heita kergemaid lante ja õngerakendusi ning tamiili sassiminek heitmisvigade puhul ; rullil pole võimalik vahetada tamiilipoole.
Kasutusala:
Püük keskmiste ja raskemate lantidega meres, järvedel ja jõgedel. Sobilik jõulisemate kalade püügiks. Peaaegu ainuvalitsev suurte kalade avamerepüügil (veokalastuse e. trollingu puhul).


Ketasrull
Lisaks eelkirjeldatud rullitüüpidele kasutavad kalastajad ka traditsioonilisi ketasrulle. Landiloopijate ritvadel näeb ketasrulli küll juba harva, vaid mõni üksik "fänn" on sellele truuks jäänud, lantide järelvedamisel või tonkapüügil on see aga praegugi igati asjaks. Ketasrullid võimaldavad tänu pooli suurele diameetrile püüki jämedate (näit. 0,5- 1,0 mm) tamii-lidega, mida haspelrullil või ka keskmise suurusega multirullil jäikuse tõttu kasutada ei annaks. Iseasi, et tamiilide ja nööride tõmbetugevused on nii suureks läinud, et Eesti vetel on nõnda jämedate tamiilide kasutamine tarbetu, kui just 20 kiloseid "elukaid" ei jahita.
Ketasrulli puuduseks on teadagi ketaspooli inerts, mis ei võimalda heita kergeid lante, teeb vastutuult sooritatud heited sasiohtlikeks ning nõuab täpset pidurdamist heite lõppfaasis. (Mehed, mäletate veel hellaks muutunud pöidlaid ja marraskil sõrmenukke?) Ülekande puudumine kettal võib aga teatud tingimustes hoopiski vooruseks olla — näiteks võdiku tundlikul vedamisel/mängitamisel saab ketasrulliga tamiili hästi napilt ja sujuvalt sisse võtta ning järgi anda vaid ühe käega talitades.
Ketasrulle kasutatakse ka lendõngel, kuid selle püügiviisi juures on rulli tähtsus väike, see on rohkem nagu sahvriks, kust nööri tarbe järgi võetakse või jälle hoiule pannakse.
Mitmesuguseid ketasrullikesi toodetakse ka suve- ja taliõngede tarvis. Enamasti on need üsna nirud plastrullikesed, mis lähevad kähku nässu.


Lõpetuseks
Me ei toonud esile konkreetseid kaubamärke ja rullimudeleid — enesele selle õige väljavalimine jääb ikka iga kalamehe enda teha vastavalt tema soovidele ja rahakotile. Hoiatame siiski kahtlaselt odavate või postimüügi kataloogides padjapüüride ning kohvikannude vahel soodsalt pakutavate rullide asjus: need ei kesta kaua ning võivad teie tuju juba esimesel kalalkäigul ära rikkuda.
Huvikalastajal on püügivahenditega ka hingeline side: ritv või rull pole üksnes püügivahend, vaid ka asi, millest teiste kalameestega räägitakse, mille vooruste või puuduste üle filosofeeritakse, millega vahel ka veidike eputatakse, mida hinnatakse ja hoitakse kui osakest iseenesest. Uue rulli ostmine on kalamehele tihti oluline ja isegi pidulik sündmus. Loodetavasti leidsite eeltoodust ka midagi sellist, mis aitab teil oma uut rullida välja valida või saite siit kinnitust asjadele, mida juba ise teadsite.


MARKO KINUSAR
VLADISLAV KORZHETS