ajakiri tellimine kontakt
Reklaam
 Ajakiri ilmub 4 korda aastas - märtsis, juunis, oktoobris, detsembris
 

Kalamehejutud, pildid ja kommentaarid on oodatud meie FB lehel

Nr 23 sisukord:
» EESTI VETE KALU: Roosärg. Ralf Mae
» KORD ON KORD ON KORD: Ideaalveestik ehk millest unistab kalastaja. Peeter Prass
» KOGEMUS: Ilus aeg — kevad... Rein Truumets
» KALAKOTT
» Samal teemal: ideaalveestik. Vladislav Korzhets
» KALAVARUD: Jõeforellile sobivate elupaikade rajamisest kanaliseeritud jõelõikudel. Kalle Kroon
» PÜÜGIRIISTAD: Millist rulli ja kuidas valida. Marko Kinusar, Vladislav Korzets
» PÜÜGIVIIS: Tonka. Ralf Mae
» KOGEMUS: Ahvenate õngepüügist. Vladislav Korzets
» NIPID & NÕKSUD: Plastkuul heiteõngel.
» Murdunud ridvajatku lappimine.
» Kui ritv loksub.
» Amortisaator lihtkäsiõngel
» KALAVEED: Väinjärv. Ralf Mae
» PAJATUS: Raigastvere heldus. Veiko Bergmann
» Kole kalalkäik. Aleksei Antiptšik
» Kindlast uppumissurmast pääsenud. Enn Mironov
» Kord Peipsi peal ... Arved Kiisk
» VÕISTUKALASTUS: Tallinna KSK lahtised MV (27.01.02)
» "Vastlaahven 2002" (10.03.02)
» "Kuldkala 2002" (16.02.02)
» Kirbutajate MM Lätimaal (23-24.02.02)
» "Maardu 2002" (24.02.02)
» Ida-Virumaa lahtised MV (09.03.02)
» Otepää kalaklubi lahtine (16.03.02)
» Järvamaa MV (24.03.02)
» KALAMEHEJUTT 2001: Kristiina Juhe, Olavi Ruitlane, Milli Urbla, Eldur Seegel, Ants Napp, Rein Kruleht
» RAHVAPÄRIMUS: Tursk eesti rahvapärimuses. Mall Hiiemäe
» PAJAS JA PANNIL: Lutfisk e. libekala
» KALURILISA: EL-i kalanduspoliitika
» Hullud lood e. kaluri tõde ja õigus. Vladislav Korzets
» Kalapüügiseaduse rikkumised
» PAADILISA: Paadikevad. Hanno Kask
» Väikelaeva ülevaatus ja registreerimine. Ralf Mae
» KOMMERTSKÜLJED: Okuma rullid ja Ron Thompsoni ridvad
» PAJAS JA PANNIL
» MAAILM: Saltstraumen 2001. Ralf Mae
» Kalapüük Floridas. Toomas Mikkor
» KALARISTSÕNA: Kaido Krass
» Tsst! — kala magab...
 
EESTI VETE KALU: Roosärg. Ralf Mae
Scardinius erythrophthalmus

Ka kuldsärg, punahänd, punaperse, punatiib, roopuhu, rooservak.
Inglise k. Rudd; leedu k. raudč, läti k. rudulis; poola k. wzdrega; rootsi k. sarv; saksa k. die Rotfeder; soome k. sorva; taani k. rudskalle; vene k. krasnopjorka.



Välimuselt ning ka mitmetelt iseloo-mujoontelt võiks roosärge veemaailmas piltlikult võrrelda meeldivalt küpsesse ikka jõudnud naisolevusega inimeste maailmast. Välimuselt kena, eelistab omi toimetusi toimetada varjus, ilma veeavalikkuse suurema tähelepanuta; kogenud, omajagu kaval, ei torma noore viidika kombel ringi, pea laiali otsas, ega ole veel ka auväärse haugi kombel sammaldunud. Lisaks nõuab kalamehelt konksu otsa saamiseks ja hilisemaks kojuviimiseks teatavat kavalust ja pingutust ning see-juures pakub püügil meeldivat närvikõdi...
Välimuse ja värvuse poolest võib roo-särge pidada üheks ilusamaks kalaks (konkureerides “edetabelis” edukalt jõeforelli, ahvena ja turvaga) Eestis – selg pruunikas- või mustjasroheline, küljed kuldkollased, kõht valkjas, silmad kolla-kad, uimed karmiinpunased. Keha on kõrgemapoolne ning külgedelt lamendu-nud, suu otseseisune, ent järsult ülespoole suunatud, pisut väljasopistuv. Roosärje eristamine särjest pole kuigi raske – särg on pisut sihvakam, punaste silmade ja hõbejate külgedega, ka on särje uimede värvus märksa tuhmim.
Roosärg on mageveekala, kes suudab toime tulla ka madalama soolsusega veekogudes. Euroopas on roosärg levinud kuni Uuraliteni (välja arvatud Kreeka, Lõuna-Itaalia, Pürenee ps., Põhja-Sotimaa, Skandinaavia põhja- ja keskosa), samuti esineb teda Kaspia mere lõunarannikul, Kaukaasias ja Väike-Aasias, Lõuna-Soomes, Laadoga ja Oneega lõunaosas. Põhja-Jäämere vesikonnas puudub, Läänemeres on levinud vaid lõunaosa randade riimvetes. Eestis esineb roosärge sagedamini Kagu-Eesti veekogudes, see-vastu Hiiumaal ja Ida-Saaremaa järvedes, nagu ka suuremas osas Põhja-Eesti jär-vedes, roosärg puudub. Elupaikadena eelistab vanu jõgesid, läbivoolujärvi ja -tiike, nende taimestikurikkaid osi.
Toitub enamasti hommikul ja õhtul. Toiduks kasutab roosärg noori taime-võrseid, rohevetikaid, putukavastseid, meelsasti sööb ka vesikupu lehtede alumistelt külgedelt limuste kudu. Ehkki menüüsse kuuluvad veel põhjaloomastik, putukad, suuremad isendid haaravad vahel ka teiste kalade maime, peetakse roo-särge kõige taimetoidulisemaks kalaliigiks Eesti vetes.
Suguküpseks saavad isased roosärjed 3-4 aastaselt (12...16 cm), emased 4-5 aastaselt (15...18 cm). Kudemine algab tavaliselt mais-juunis (rahvapärimustes seostatakse roosärje kudemist rukkiõitsemisega), mil veetemperatuur on tõusnud 17-20 kraadini. Mari lastakse portsjonitena taimedest saarekestele, jää poolt põhjast lahtirebitud pilliroo ja kaisla juurtele või ka elusale taimestikule. Hau-deaeg kestab reeglina alla nädala, koorunud vastsete pikkus jääb harilikult 5 mm kanti. N. Mikelsaare andmetel võib roosärg anda lähedaste liikidega (eeskätt nuruga) hübriide.




Kasvukiiruselt jääb roosärg enamikele kaladele alla: aastased roosärjed on 4-5 cm pikad ja kaaluvad 0,6-1,4 grammi, kolmeaastastel on näitajad vastavalt 11...12 cm ja 12-18 g, viieaastastel 17...18 cm ja 55-75 g, kümneaastastel 26...28 cm ja 270...360 g.
Roosärje liha on lahja (rasvasisaldus 1...2%), sestap ka on tema töönduslik tähtsus väike. Harrastuskalamehe, eriti just noorema, jaoks on korraliku roosärje tabamine aga rõõmustav sündmus. Püütakse peamiselt käsiõnge ja tonka, harvemini lendõngega; talveperioodil kirptirguga, kusjuures kasutatakse samu söötasid, mida särjegi puhul – kärbse- ja sääsetõuku, puruvana vastset, vihma- ja sõnnikuusse, taigna-, leiva- ja saiakuule jne. Paremate tulemuste saamiseks võib koha eelnevalt sisse sööta, kindlasti tu-leks püügil kasutada aga peibutust. Alammõõt normeerimata.
Raamat “Eesti mageveekalad” annab roosärje kindlalt fikseeritud rekordiks Ees-tis 1,043 kg (pikkus sabauime lõpuni 40,6 cm; vanus 14 aastat), tabatud Kasari jõest 1978. aastal. Maailmarekord kaalu osas kuulub Austriale – 2,15 kg, ja vanusere-kord USA-le – 1950.-ndatel õnnestus ameeriklastel ühes Chicago akvaariumis roosärge elus hoida 20 aastat ja 3 kuud.
Valdkond, kus võrdlus küpse naisolevusega aga absoluutselt paika ei pea, on roosärje kasutamine. Kalamehe kööki sattununa on tegemist üsna kasutu ning madalapoolsete maitseomadustega kalaga – teda süüakse peamiselt praetult, marineeritult või hautatult, ent nii ühel kui teisel viisil valmistatuna... Ütleme ausalt – leidub paremaid kalu.


RALF MAE