ajakiri tellimine kontakt
Reklaam
 Ajakiri ilmub 4 korda aastas - märtsis, juunis, oktoobris, detsembris
 

Kalamehejutud, pildid ja kommentaarid on oodatud meie FB lehel

Nr 22 sisukord:
» KALAKOTT
» KALATABEL
» Kalastaja karikad 2001
» EESTI VETE KALU: Jõesilm
» Sabanejev silmukalast
» Oskar Loorits silmupüügist Narva Jõel
» TALIÕNGEKOOL: Kirptirgust, mängust ja mängitamisest. Ralf Mae
» Veel Kirptirgust
» NIPID & NÕKSUD
» KOGEMUS: Jõeforelli talipüük
» PÜÜGIPAIK: Uitmõtteid Pärnu lahel. Saarmas
» MUREMEELI / KALAVARUD: Sikut-sikut sindrinahk. Leili Järv
» KOGEMUS: Kohapüügist Suurel Emajõel
» PÜÜGIPAIK: Narva valss
» RAHVAPÄRIMUS: Haug — muistne vete peremees. Mall Hiiemäe
» ARHIVAAR: Kala eestimaalaste toidulaual 500 aastat tagasi. Kalle Kroon
» KALAMEHEJUTT 2001: 4 X Kalju Rohtla, Vello Pae, Sulev Koppel, Jüri Paet, Heino Sõrm, Toivo Kruusmann, Tõnu Kirs
» PAJATUS: Kalapüügi võimalikkusest Eesti kaitseväes. Randel Kreitsberg
» VESTE: Hispaania kärbes. Jaan Tangsoo
» VÕISTLUSED: "Vladi 50" (09.09.01), Tallinna Kalaspordiklubi MV (23.09.01), "Sügissärg 2001" (14.10.01), Balti Karikas õngitsemises (7-8.07.01), Eesti-Leedu maavõistlus (6-7.10.01), Eesti MV talipüügis (13.01.02), õngitsemise EM ja MM, võistlusõngitsejate
» NÕUKODA: Infopäevad Dublinis; Forelliseminar Paides; Ikka see valulik Sindi pais(e).Endrik Tõnsberg
» UUDISEID EESTI VETELT
» TOIMUMISI: "Jutuka" kokkutulek
» Ilmus "Eesti mageveekalad"
» KALARETK: Naissaarel punase järel.
» MAAILM: Ramsholmi suvi. Harri Ots
» Talitirgutusest Soomes. Markku Juuti
» O tempora, o mores! Vladislav Korzhets
» KALARISTSÕNA: Kaido Krass
» Tsst! — kala magab...
 
KOGEMUS: Jõeforelli talipüük


Rein Truumets

Nagu püügipraktika näitab, on jõeforelli võimalik kätte saada ka talvel, kuigi mitte kõikidest nendest jõgedest, kus on head saagid kevadel ja suvel. Vaevalt küll läheb talvel jõeforelli jahtima keegi, kellel puuduvad selle kala suvise püüdmise kogemused, küll aga võib ka vilunud suvepüüdja jääda kergesti saagita, kui ta ei arvesta teatavaid erinevusi.

Talvel on üsna mitmed asjad tagurpidi. Näiteks pole kala peaaegu kunagi kärestikus, vaid ikka sügavamates ja suh-teliselt vaikse vooluga paikades, nö talvituskeskustes. Ja kui suvel on kala rohkem hajali, ühekaupa, siis säärases talvekorteris võib olla korraga 6-8 kala, vahel enamgi. Olen ühes sedasorti augus näinud paarikümne kala suurust parve ja kõik nad ujusid mu landile aeglaselt järele. Olime koos Jaanus Kodariga, kes oli tol ajal veel spinningumees (praegu lend-õngespets) ja saime korraliku saagi.

Talvel on kala väga aeglane ja säästab energiat. Seepärast peab ka landi jooks olema hästi aeglane ja lant liikuma täiesti põhja pealt. Kala teab hästi, et tal pole mingit lootust leida toitu pinna pealt ning tema jaoks on ainuke lahendus otsida seda põhjast.

Püügiks on hea kasutada 5-7 cm pikkusi uppuvaid vabinalante. Eks kala võtab ka pöörlevat lanti, aga mitte sama hästi kui suvel. Ja võtab ka "plekki" (10-15 grammised Atom, Salar, Jurmo jne).

Jõeforelli talvine käitumine sõltub suurel määral sellest, kas jões on palju või vähe allikaid või pole neid üldse. Seal, kus palju allikaid, on vesi talvel soojem ja kala ak-tiivsem, kus aga allikaid vähe, seal viibib kala justkui poolunes. Forell võib talvisel ajal olla mitu päeva kusagil kalda all või palgi varjus liikumatult paigal. Kuulus rootsi forellikütt Stig Umberg ütleb, et sellises seisundis võib jõeforell viibida isegi näda-laid.

Talvel saadud kaladest on paljudel küljes parasiidid, kes imevad ennast vees liikumatult seisva kala külge. Kevade poole püüavad kalad neist vabaneda, hüpates selleks veest välja ja ennast samal ajal raputades. Väga ilus vaatepilt.

Talvisest toitumisest. Paistab olevat nii, et suuremate forellide (üle kilo) põhitoiduks on konn. Kui püüad talvel 2-3 jõeforelli, võid olla kindel, et vähemalt ühel neist on maos konn. Minu poolt püütud kalade puhul on see küll lausa reegel. Konna järel teisel kohal on jõeforelli toidu-laual väike luts. (Küllap on kalal konna kergem kätte saada kui lutsukest). Olen saanud ka forelli, kellel oli kõhus hiir. Vaevalt see mingi tuuker-hiir oli, eks kala tabas ta ikka pinnalt, aga mina püüdsin kala põhja pealt.
Kui kärestik on jões kahe sügava koha vahel, siis jõeforellide talvituskoht asub reeglina kärestikust allpool. Ilmselt seetõttu, et seal on vesi hapnikurikkam. Püügi jaoks on hea, kui kalda külge on moodustunud paari meetri laiune jääserv. Kala hoidub selle serva alla ning oskuslikult lanti just sinna lastes on üsna tõenäoline, et juh-tub midagi põnevat.

Kuna talvel on vesi külm ja väga läbipaistev, võib julgelt kasutada päris tumedaid lante. Minu talviseks lemmiklandiks on 7 cm pikkune vobler, mille olen täiesti mustaks värvinud ja vaid kõhualuse teinud kergelt kollakaks. Vean seda võimalikult põhja kohalt, et lant jäljendaks väikest lutsu. Kui on aga pikalt sulailma olnud ja jões veetase tõuseb, väheneb ka vee läbipaistvus. Siis võib kasutada ka heledamat, vees paremini nähtavat lanti.

Talipüügi miinusteks on lühike talvepäev, tamiili jäätumine ja kallastel ragisev jää-koorik, mis ei lase kalamehel kuuldamatult liikuda, vaid murdub ikka just siis, kui ise heaks arvab. Päevaga pole midagi teha, seda pikemaks ei venita. Tamiili jäätumise vastu aitab see, kui valate poolile sortsukese täiesti tavalist toiduõli — mõjub hästi. Jää- või lumekoorikul hääletult hiilida võib olla väga raske ja vahel koguni võimatu — kui praksakas on ära käinud, aitab meelel rahuneda kirumine, kuid mõistagi vaikne, vaid mõte-tes, mitte aga valju vandumine.

Seega, kui otsustate talvel jõeforelli minna püüdma, otsige üles jõe või oja kõige sügavamad kohad ning kasutage hästi aeglasi ja sügaval jooksvaid lante. Landikadu on muidugi talvel suvisest suurem, aga midagi pole teha — naudingu eest tuleb ka tasuda.

Nendele, kes on otsustanud talipüügi vahele jätta ning oodata ära kauni kevad-aja, soovin kannatust — küll ka teie aeg tuleb. Seni teritage konkse, sättige varustust valmis ja vaadake vanu kalapilt. See tegevus aitab talve ilma mõistust kaotamata üle elada. Uskuge, ma tean, mida see tähendab, kui kalale ei saa.


Klubi Kalastaja jääger

Rein Truumets