ajakiri tellimine kontakt
Reklaam
 Ajakiri ilmub 4 korda aastas - märtsis, juunis, oktoobris, detsembris
 

Kalamehejutud, pildid ja kommentaarid on oodatud meie FB lehel

Nr 21 sisukord:
» KALAKOTT
» KOGEMUS:
» EESTI VETE KALU: Säinas. Leili Järv
» KOGEMUS: Nirvaana Endla järvel. Saarmas
» MUREMEELI: Kalastuskaardist
» Riigikontroll tuvastas...
» NÕUKODA: Huvikalastuse nõupäevad Aardes.
» Seminar "Jõevähk Eestis" Õppepäev Sindi kalakasvatuses. Endrik Tõnsberg
» KORMORAN: Kalurite kurjad konkurendid. Triin Veber
» UUDISEID EESTI VETELT
» TOIMUMISI:
» Poistelaager 2001. Ralf Mae
» "Jutuka" kokkutulek. Vladi
» Koelmu Rajamine. Vladislav Korzhets
» ULGUUUDISEID
» JUHTUM: Mink sumba kallal. Vladislav Korzhets
» SELTSIS SEGASEM: Suur kala-püüdmise võistlus Põltsamaa jõe peal. Kalev Maarand
» VÕISTLUSED: Baltic Cup castingus (7-8.07.01); Kalevi lahtised MV õngitsemises (30.06.01); Väikelinnade suvemängude õngevõistlus (01.07.01); Eesti MV õngitsemises (11-12.06.01); Tallinna veteranide õngevõistlus (13.08.01); Lõuna-Soome - Tallinn (18-19.08.0
» KALAPALAD: 3x Herbert Tsukker
» PAJATUS: Meenutab Enn Trompetipoeg... Enn Mironov
» Linnujaamas angerjaid püüdmas. Hanno Kask
» VEETAIMEDEST IV: Helle Mäemets
» KODULUGU: Meenutab Manivald Kuik
» KALAMEHEJUTT: Vladislav Korzhets
» MAAILM: Oneegat ava(sta)mas. Vladislav Korzhets
» NIPID & NÕKSUD: R.M. ja V.K.
» KALARISTSÕNA: Kaido Krass
» PAJAS JA PANNIL: Ahvenamaa hõrgutis. Ralfi-onu
 
NIPID & NÕKSUD: R.M. ja V.K.
Nipid & Nõksud

Astu lant laiemaks
Kevadisel meriforellipüügil tuleb sageli ette olukordi, kus kala plekklandile vaat et jalge juurde järgi ujub, aga ei haara. Nagu kevadel Naissaarel isiklikult veendusin, võib üks põhjus võib olla selles, et lant vees liiga palju "vänderdab". Otsisin lamedama kivi, võtsin konksu tagant ära ning Rein Truumetsa kunagise nõuande järgi astusin landile kummikukannaga lihtsalt peale, nõnda, et paine vähenes. Pärast seda muutus mäng oluliselt vilkamaks ning haaramised sagenesid tuntavalt. Resultaat, muide, oli neli ilusat merforelli.
R.M.

Kasetohuga lant tuhmimaks
Vahel tundub, et lemmiklant on antud veekogu või ilma kohta liiga läikiv _ oleks tuhm, võtaks kindlasti märksa paremini! Südame rahustamiseks otsige tükk kasetohtu _ selle põlemisel tekkiva tahmaga saab landi (kui see just puulant ei ole!) ilusasti tuhmiks "suitsutada". Kui siis ka ei võta, on vähemasti süda rahul ja saab süüdistada teisi tegureid. Mõnikord aga on "suitsutamisest" ilmselgelt kasu ja kala hakkabki lanti haarama....
R.M.

Jämedamast tamiilist jätk
Õngitsemine lihtkäsiõngega on mõnus tegevus, eriti siis, kui kala võtab. Peenel tamii-lil aga, nagu seda "peenõngitsemise" puhul kasutatakse, on halb kalduvus keerduda ümber ridva esimese jätku. On nii juhtunud (ja seda tuleb ette üsna tihti), proovitakse tavaliselt ridva peos keerutamisega tamiili taas vabastada ja kui see ei aita, tuleb latt asetada kaldale ning isiklikult asja uurima minna. Pikema malaka või kalastamise korral paadist on see aga küllaltki tüütu tegevus _ viimasel juhul tuleb sageli ritv kokkugi panna. Keerdumist aitab oluliselt vähendada, kui te ei kinnita põhitamiili vahetult ridvapitsi külge, vaid kasutate põhitamiili ja pitsiotsa vahel jämedast tamiilist (0,4...0,6) vahejätku, mille pikkuseks võiks olla 1/8 kuni 1/10 ridvast (näiteks 10-meetrise ridva korral 0,8 - 1,0 meetrit). Selle võrra põhitamiil küll lüheneb, ent keerdumisi ja harutamisi tuleb ette märksa harvemini.
R.M.

Seo sõlmedesse niiti
Õngitsemisel tuleb tihti ette, et peenest tamiilist valmistatud lips kipub katkema just sõlmede sidumise kohtadest _ konksu juurest või ülemisest aaskinnitusest. Sõlmi aitab "elastsemaks" ning tugevamaks muuta peenema õmblusniidi sidumine neisse. Õnge rakendamisel on "mängimist" küll rohkem, ent resultaat kannatab proovimist.
R.M.

Viltpliiatsist lõhnapulk
Kui enne sööda vetteheitmist määrida see kokku mõne aromatisaatori või taimeõliga, on kala näkkamine tõenäolisem. Asja hõlbustamiseks võib kasutada viltpliiatsit, kui selle kallal veidi nokitseda. Pliiats peaks olema ilma avausteta, muidu hakkab toiduõli sellest välja voolama. Pliiatsist tuleb välja võtta kirjutusvilti värviga varustav toruke ja eemaldada ka kirjutusvilt ise. Vildi asemele panna tükk ðvammi, porolooni või vatti, mis on keeratud ümber jäiga südamiku. Seejärel valada pliiatsi kesta sisse aromatisaatoritega tembitud toiduõli ja sulgeda see hermeetiliselt. Selle lõhnapliiatsi tegemise õpetuse kirjutasin maha ühelt venekeelselt internetileheküljelt, ise pole veel proovinud.
V.K.

Kamaðokolaadi ka särjele
Tänavu Nõuni järvel õngitsedes avastasin, et kärbsetõugud hakkavad otsa saama. Võtmine polnud eriti innukas, tuli küll ilusat särge, aga võrdlemisi harvalt. Ajaviiteks hakkasin kamatahvlit nosima ja mõtlesin rohkem nalja pärast, et pakun kaladele ka. Mudisin väikse kuulikese ja sättisin konksu otsa. Ja näe, varsti ujuk võpataski ning särg oli otsas. Saime paadikaaslastega naerda, siis aga pani ka Jan kamakuulikese konksule ning sikutas samuti sellega paar särge välja. Kamakuulike püsib konksul väga hästi, märksa paremini kui tainas või saiasisu ning ühe alternatiivsöödana läheb kamatahvel kindlalt arvesse. Asja tasub kindlasti edasi proovida, kuid kahjuks pole mul järgmistel õngitsemistel juhtunud kamatahvlit kaasas olema. Proovige teiegi, äkki on tegemist uue supersöödaga.
V.K.

Lihtne ankur
Sellist ankrut nägin Ermistu järvel, kui sealt paati laenutasin. Iseenesest pole asjas midagi uut ega erilist, aga oma lihtsusega see asi just silma jäigi. Olen ise raisanud aega paraja ankrukivi leidmisele ja köie külge sidumisele ning näinud, kuidas teisedki sellega jamavad. Isegi siis, kui kivi on kandiline, on köit selle külge kindlalt siduda üsna raske. Tellistele olen näinud köie paremaks kinnijooksmiseks sügavaid "sälke" sisse raiutavat. Ja ometi on juhtunud mitmelgi korral, et ka väga hoolikalt köie külge seotud kivi vees ikkagi lahti tuleb ning põhja jääb. Ermistul märkasin aga, et ankrukivid (2 tellist) olid kõigepealt mässitud võrgust kotti ning siis ankruköis võrgust koti külge seotud. Nii on asi märksa kindlam. Asjas pole tõesti midagi uut — teadupärast õmblesid meie esivanemad võrguraskusteks alumise selise külge just nimelt kotikesed kivikestega.
V.K.

Nipid panid kirja Ralf Mae ja Vladislav Korzhets