ajakiri tellimine kontakt
Reklaam
 Ajakiri ilmub 4 korda aastas - märtsis, juunis, oktoobris, detsembris
 

Kalamehejutud, pildid ja kommentaarid on oodatud meie FB lehel

Nr 21 sisukord:
» KALAKOTT
» KOGEMUS:
» EESTI VETE KALU: Säinas. Leili Järv
» KOGEMUS: Nirvaana Endla järvel. Saarmas
» MUREMEELI: Kalastuskaardist
» Riigikontroll tuvastas...
» NÕUKODA: Huvikalastuse nõupäevad Aardes.
» Seminar "Jõevähk Eestis" Õppepäev Sindi kalakasvatuses. Endrik Tõnsberg
» KORMORAN: Kalurite kurjad konkurendid. Triin Veber
» UUDISEID EESTI VETELT
» TOIMUMISI:
» Poistelaager 2001. Ralf Mae
» "Jutuka" kokkutulek. Vladi
» Koelmu Rajamine. Vladislav Korzhets
» ULGUUUDISEID
» JUHTUM: Mink sumba kallal. Vladislav Korzhets
» SELTSIS SEGASEM: Suur kala-püüdmise võistlus Põltsamaa jõe peal. Kalev Maarand
» VÕISTLUSED: Baltic Cup castingus (7-8.07.01); Kalevi lahtised MV õngitsemises (30.06.01); Väikelinnade suvemängude õngevõistlus (01.07.01); Eesti MV õngitsemises (11-12.06.01); Tallinna veteranide õngevõistlus (13.08.01); Lõuna-Soome - Tallinn (18-19.08.0
» KALAPALAD: 3x Herbert Tsukker
» PAJATUS: Meenutab Enn Trompetipoeg... Enn Mironov
» Linnujaamas angerjaid püüdmas. Hanno Kask
» VEETAIMEDEST IV: Helle Mäemets
» KODULUGU: Meenutab Manivald Kuik
» KALAMEHEJUTT: Vladislav Korzhets
» MAAILM: Oneegat ava(sta)mas. Vladislav Korzhets
» NIPID & NÕKSUD: R.M. ja V.K.
» KALARISTSÕNA: Kaido Krass
» PAJAS JA PANNIL: Ahvenamaa hõrgutis. Ralfi-onu
 
Riigikontroll tuvastas...


...asju, mis pole kalameestele eriti üllatuseks. Mõnestki valupunktis on juttu olnud Kalastajaski. Ent Peakontrolöri otsus on ise kõnekas küllalt ja allpool toome sellest sõna-sõnalt mõned harrastuskalastust puudutavad väljavõtted.

Alajaotuse "Ülevaade auditi tulemustest" alt leiame järgmist:

/---/
Peamised järeldused
Kalandusvaldkonna üldised eesmärgid on küll teada, kuid poliitilised valikud ja prioriteedid on kindlaks määramata ning ühtse dokumendida fikseerimata. Pikaajalistest arengukavadest tulenevaid selgeid sihte pole seatud, mistõttu puuduvad ka eeldused edukalt töötavaid tegevusinstrumente kujundadada.
Kalavarude haldamiseks on välja töötatud ja seadustatud hulgaliselt regulatsioone, millest osa on halvasti rakendunud.
Kujunenud olukorras võib igal huvigrupil kujuneda oma käsitlus kalaressursside kasutami-sest ning vastutus kalaressursside üldise vähenemise ja kalasaakide langemise eest alla majandusliku tasuvuse piiri hajub.

Peamised tähelepanekud
* Kehtiv kalapüügiseadus ei piira küllaldaselt püüdjate arvu — enamasti on soovijad saanud takistamatult kala püüda.
— Tegelik püügivõime on ülepaisutatud ja see ületab oluliselt püügivõimalusi nii traal- kui ka rannapüügis. Kalapüügi regulatsioonide rakendamise eesmärgid ei ole selgelt määratletud ja eeldatavad tulemused/mõjud ei ole prognoositud. Näiteks ei ole kalapüüki reguleeriv püügiõiguse süsteem rannapüügil ja sisevetel tõhus ressurssi kaitsev, /---/
— Püügiõigusega seotud täiendusi on kalapüügiseadusesse sisse viidud, kuid seejuures ei ole arvestatud muutustest tuleneva laiema mõjuga. Näiteks lisavõimalused piiratud püügiõiguse lubamise kohta toovad praegu, mil kontrollsüsteemid ei ole rakendunud ja järelvalvesüsteemi alles pannakse paika, sisuliselt kaasa kontrollimatu olukorra rannapüügil ja sisevetel. Sellele probleemile lisandub ka vajakajäämi- ne kalandusalase teadlikkuse tasemes ja infomaterjalide ebapiisavus, millele on eel- nevatel aastatel vähe tähelepanu pööratud.
* Kontrollsüsteemid ei ole praktikas rakendunud, mistõttu aruandlus ei hõlma kogu väljapüütud kalasaaki.
/---/
* Järelvalve kalapüügi eeskirjade ja püügipiirangute üle ei ole tõhus.
/---/
— Järelvalve kalapüüginõuetest kinnipidamise üle rannapüügil ja sisevetes ei ole tõhus, kuna on tihedalt seotud sotsiaalsete probleemidega ja paljude püüdjate õiguskultuuriga.
/---/
* Puudub selgus ja järjepidevus kalavarude taastamise tegevustes.
/---/
* Teadus- ja rekendusuuringud ei anna vajalikku sisendit riiklikult reguleeritava kalavaru majandamiseks ja arenguvajaduste väljatöötamiseks.
/---/

Peamised ettepanekud
/---/
* Tuleb leida võimalusi viia püügiintensiivsus vastavusse kalavarudega. Olukorras, kus püügivõimsus põhjustab jätkuvalt ülemäärase püügikoormuse kalavarudele, oleks vaja vähendada püügikoormust. Samuti soovitame kaaluda võimalust muuta püügiõiguse süsteemi lihtsamaks ja selgemaks. Piirduda võiks vaid kahte liiki püügiõiguse määratlemisega — kutseline ja harrastuslik kalapüük.
/---/
* Teeme ettepaneku kavandada eesti väikeste veekogude sihtuuringud, eesmärgiga leida lahendusi siseriiklikult reguleeritava kalavaru paremaks majandamiseks. Selleks soovitame koguda seni teostatud uuringute andmed ja analüüsida kogutud teave. Soovitame kaaluda võimalust väikejärvede rendile andmiseks kaluritele või kalurite kutseühingule.
/---/

Peatükist "2.1 Kalapüügi regulatsioonid" leiame:
/---/

Ettepanekud
* Riigikontroll soovitab välja arendada pikaajaline kalanduse arengukava, mis käsitleks kalavarude kaitse strateegilisi eesmärke ja kalapüügi regulatsioonide rakendamise sihte selleks, et minimiseerida riski olukorras, kus igal huvigrupil on kujunenud oma käsitlus kalapüügi ees-märkidest ja vastutus negatiivse tulemuse eest hajub.
/---/
* Püügiintensiivsuse vastavusseviimiseks kalavarudega soovitame kaaluda ühe võimalusena piiratud püügiõigusega püük viia harrastuspüügi kategooriasse ja tõsta tasu piiratud püügiõiguse müügi eest ning kaaluda harrastuspüügi piiramist koguseliselt — sätestades püütud kalasaagi ülemine piirkogus tagamaks kontrolli võimalikkus selle vajaduse tekkel.
/---/

Peatükist " 2.2. Kontroll ja arvestus kalapüügi üle" leiame:
/---/
Tõeste kalapüügiandmete kogumisega on aga suuri probleeme.
Probleemid on peamiselt järgnevas:
Kalastuskaardi aruandlus ei õigusta ennast, sest see aruandluse vorm on väga töömahukas ja reaalselt puuduvad meetmed tegeliku info laekumise tagamiseks. Samuti tuleb Eesti tingimustes arvestada asjaoluga, et harrastuspüük on seotud laiemalt ühiskonnas tekkinud sotsiaalsete probleemidega — harrastuspüüdjad ei püüa kala harrastuslikul eesmärgil, vaid kasutavad seda võimalust lisasissetulekuallikana.
Piiratud püügiõiguse põhimõte on võimaldada kala püüda kutselise kalapüügi vahenditega oma tarbeks, mitte äritegevuseks. Tegelikkuses aga kasutatakse rohkem püügivahendeid, seega püütakse rohkem kala kui oma tarbeks ja sellest tulenevalt ei deklareerita ka kogu püütud kala kogust.
Kaluri kalapüügilubade alusel kala püüdvad isikud (põhiliselt pere ainutoitjad ja valdavalt rannapüügil) ei soovi aruandluses näidata kogu saaki, kartuses, et maksuamet maksustab kogu tulu, arvestamata maha püüki kaluripere oma tarbeks.
/---/