ajakiri tellimine kontakt
Reklaam
 Ajakiri ilmub 4 korda aastas - märtsis, juunis, oktoobris, detsembris
 

Kalamehejutud, pildid ja kommentaarid on oodatud meie FB lehel

Nr 21 sisukord:
» KALAKOTT
» KOGEMUS:
» EESTI VETE KALU: Säinas. Leili Järv
» KOGEMUS: Nirvaana Endla järvel. Saarmas
» MUREMEELI: Kalastuskaardist
» Riigikontroll tuvastas...
» NÕUKODA: Huvikalastuse nõupäevad Aardes.
» Seminar "Jõevähk Eestis" Õppepäev Sindi kalakasvatuses. Endrik Tõnsberg
» KORMORAN: Kalurite kurjad konkurendid. Triin Veber
» UUDISEID EESTI VETELT
» TOIMUMISI:
» Poistelaager 2001. Ralf Mae
» "Jutuka" kokkutulek. Vladi
» Koelmu Rajamine. Vladislav Korzhets
» ULGUUUDISEID
» JUHTUM: Mink sumba kallal. Vladislav Korzhets
» SELTSIS SEGASEM: Suur kala-püüdmise võistlus Põltsamaa jõe peal. Kalev Maarand
» VÕISTLUSED: Baltic Cup castingus (7-8.07.01); Kalevi lahtised MV õngitsemises (30.06.01); Väikelinnade suvemängude õngevõistlus (01.07.01); Eesti MV õngitsemises (11-12.06.01); Tallinna veteranide õngevõistlus (13.08.01); Lõuna-Soome - Tallinn (18-19.08.0
» KALAPALAD: 3x Herbert Tsukker
» PAJATUS: Meenutab Enn Trompetipoeg... Enn Mironov
» Linnujaamas angerjaid püüdmas. Hanno Kask
» VEETAIMEDEST IV: Helle Mäemets
» KODULUGU: Meenutab Manivald Kuik
» KALAMEHEJUTT: Vladislav Korzhets
» MAAILM: Oneegat ava(sta)mas. Vladislav Korzhets
» NIPID & NÕKSUD: R.M. ja V.K.
» KALARISTSÕNA: Kaido Krass
» PAJAS JA PANNIL: Ahvenamaa hõrgutis. Ralfi-onu
 
KOGEMUS:
Saaks ometi punast...

Kahlaja tähelepanekuid

Spinninguga, muidugi. Nii ohkavad paljudki kalamehed nii sügisel kui ka kevadel, s.o. peamistel püügiperioodidel. Saab küll ka talvel püüda ja tulemused ei olegi nii halvad, seevastu südasuvel soo-vitan küll millegi muuga tegeleda. Südasuvi ja lõhe (meriforell) kokku ei sobi. Vähemalt Eesti vetes mitte.

Kuidas siis seda punast ikkagi saada? Vastus on imelihtne — tuleb minna ja püüda. Iseasi muidugi, millal minna, kuhu minna ja mida arvestada, et kalareis oleks tulemusrikas. Keegi ei saa ütelda, et mina tean täpselt, mida teha tuleb ja mida teha ei sobi, kuid aastakümnete vältel on mul kogunud tähelepanekuid, mida meelsasti all-pool ka jagan. Sedapuhku sügisesest punasepüügist (kevadpüügist kevadises Kalastajas).

Kõigi vajalike nüansside kokkulange-mine tagab hea kalasaagi — see on tõsi-asi, mis on korduvalt kinnitust leidnud. Kala kättesaamiseks on meil vaja sobivaid püü-gitingimusi, mida loodus meile aga sugugi igakord kandikul ette ei anna. On aga ka selline võimalus, et tarvilikud tingimused luuakse ise, näiteks minnakse rinnuni vette, et kalale ligi pääseda.

Kala on alati kusagil. Meie asi on taibata, kuskohas.

Sügiseti on meriforell täiesti arust ära mageda vee järele. Ojakene võib merre vaid vaevu niriseda, aga kala tunnetab seda ja keerutab just sealkandis.

Sügisel ei ole suurt vahet, kas püüda hommikul vara või õhtul hilja, kala on viskeulatu-ses terve päeva. Õhtul tuleb ta aga kaldale väga lähedale, poolemeetrisesse vette.

Sügisel kudekala ei ole isukas sööja ja landi võtmine toimub ründerefleksist. Reeglina saabki sügisel rohkem isaskalu, kevadel, vastupidi, emaseid.

Väga tähtis on see, kuidas minnakse vette. Lõheliste püük toimub, teadagi, kivistel kohtadel ja on väga tähtis, et vette minnes ja vees liikudes ei astutaks lahtistele kividele. Vesi on ülihea helijuht ning liikuva kivi krigin või kolksatus, mida me ise õieti ei kuulegi, kostub vees tõelise alarmisireenina. Hooletu liikumine vees ongi peamisi põhjusi, miks mõnedki mehed sügisel kala ei saa. Kala on näha, ta hüppab vees, aga lanti ei võta. Ja levima hakkavad kuuldused, et sügiseti spinninguga punast ei saagi...

Selgitamaks, kui oluline on vaikne liikumine, räägin loo Väikesest Stjopast. Nii teda hüütakse ja Suurupis püüdmas käivad mehed teavad teda pea kõik. Tunnen teda paarkümmend aastat ja tean, et Stjopa on päris hea spinningumees. Äkki keeras aga püügiõnn talle selja. Ja mitte ainult talle, vaid kõikidele, kes temaga ligistikku lanti lanti loopisid. Ise ta oskas asja kohta ütelda vaid seda, et ju sai limiit täis. See oli otsekui needus, sest nagu Stjopa välja ilmus, olid kalad kadunud.

Kui me siis ükskord kaldal kohvi lür-pisime, vaatasin Stjopa saapaid ja küsisin, et mis kuradi rauad sul seal all on. Stjopa vastu, et ise tegin vanadest jääraudadest, kivid ju libedad. Soovitasin need kähku maha võtta. Stjopa võttiski rauad ära ja sai samal päeval kaks ilusat kala. Ja meie ka. Kuigi mees oskas vees liikuda ning kala püüda, oli see metalne heli põhjuseks, miks tõsine püüdja ei saanud terve hoo-aja vältel ühtegi kala kätte. Enam ta muidugi mingeid raudu ei kanna.

Vahel kasutatakse vees tasakaalu hoidmiseks metallkahva, millega toeta-takse vastu põhja. Ka seda ei tohiks teha. Rääkimata suusakeppidest, mida üsna agarasti vees liikumisel pruugitakse.

Levinud kombeks on puhastada lanti rohust või limpsust nii, et lant lüüakse hooga vastu vett. Mis haugi- või ahvenapüügil ehk kõlbabki, on lõheliste jahtimisel küll liiast. Kulutage hetkejagu rohkem aega ja võtke sodi konksu küljest ära käega, võite võita kala.

Veel nüansse.
Kui kaldale tuleb suur rulllaine, siis keerutab see üles väga peenikest tuiskliiva, mis kala lõpustest läbi minnes kalale kohe sugugi ei meeldi. Raskemad liiva-terad vajuvad kohe põhja, aga see peenike liiv hõljub vees kaua. Kala kaob kohemaid kaugemale merele. See nähtus on iseloomulik Tallinna lahele, kus sõidab rohkelt suuri laevu.

Tuleb jälgida, kuhu ajavad tuul ja hoovused mageda vee. Hea on keskmine tuul, mis puhub risti kaldasse ja hoiab vett kinni, s.t., et ojadest-jõgedest tulev mage vesi püsib kalda ääres.

Kalastuseks kõige ebasoodsam variant on tuulevaikus ja peegelsile meri. Kõige parem on "katusega" meri, s.t. hästi tihe madal laine.

Ennast näidanud, veest välja hüpanud kalale ei tohi lanti "pähe" visata, vaid lant tuleb heita kas kala kõrvale või temast üle umbes 10 meetrit kaugemale sellest kohast, kus kala ennast näitas.

Väheke lantidest.
Laiad ja aeglase jooksuga landid ei sobi lõhe ja forellipüügiks meres. Lant peab olema suhteliselt vilgas, aga mitte väga palju kõrvale lappav, üsna otse jooksev. (Minu lantidest on juttu Kalastajas nr 19, kus need on ka piltidel näha.)

Hoovustest.
Sügisel on meres üsna hästi näha, kuidas veemassid liiguvad. Aimu sellest annavad puulehed, põhjast lahti mädanenud rohi ja adru. Merd jälgides näete, kuidas mõnes kohas see praht kappab merd mööda ringiratast, teisal seisab aga terve päeva paigal. Kinnistes lahtedes on mõnikord hästi tugev voolus ja see on hea kalasaagi üks eeldusi.

Arvestada tuleb ka veelindudega, kes sügisel parvedesse kogunevad. Kui nad on kalakohal, siis ei tasu neid lendu ehmatada, koos nendega sööstavad ka kalad minema. Lähenege lindudele hästi aeglaselt ja andke neile aega eemale ujuda. Kaks vees lennuks hoogu võtvat luike võivad rikkuda kalakoha kogu päevaks.

Kala on meile lähemal kui me arvame. Seepärast ei oma heite pikkus sügisel eri-list tähtsust. Ma ei ürita ammu juba lanti Soome randa virutada. Küll aga "kammin" läbi need kohad, kus usun kala viibida võivat. Millised need on?

Paigad, kus aiman põhjas olevat suuri kive. Astangud. Madal murdeserv mingis kindlas sügavuses. Või koht, kus laine peksab vastu kive ja murdub. Sellises paigas on vesi hapnikurikkam ja praktika näitab, et lõhilased just niisuguseid kohti armastavadki.

Nagu näete, on tegureid, millega ar-vestada, üsna palju. Ja ka mõtlemist vee ääres. Ega kõike ei oskagi kirja panna, konkreetsed järeldused sünnivad ikka konkreetsetes oludes ja oskus õigesti toi-mida tuleb kogemustega.

Igal juhul ei toimi see variant, et sõidate autoga hästi vee lähedale, teete kuus viset ja imestate, et kus on siis kala. Pidi ju hea koht olema, üks mees olla ükspäev mitu tükki saanud... Imestasin minagi, kui sedasorti "püüdja" minema pühkis, kivid rataste alt lendamas. Pangakaardi näitamise peale lõhed ju veest kaldale ei karga, neil on sellest ükstapuha, erinevalt inimestest.

Tõsistele püügimeestele soovin rahulikku toimetamist. Ehk on teile kasu ka minu tähelepanekutest. Igal juhul saate sügispäeval mere ääres rahulisti talitades midagi sellist, mida rahaga osta pole võimalik.

Edu teile ja kohtumiseni mere ääres. Hakkan nüüd kala soolama.

Klubi Kalastaja jääger
Rein Truumets