ajakiri tellimine kontakt
Reklaam
 Ajakiri ilmub 4 korda aastas - märtsis, juunis, oktoobris, detsembris
 

Kalamehejutud, pildid ja kommentaarid on oodatud meie FB lehel

Nr 20 sisukord:
» KORD ON KORD ON KORD: Veel mõne reaga uuest seadusest. Raine Kalgre
» Viriseks natuke... Jüri Kängsep
» IMPRESSIOON: Eriti kaunis hommik. Vladislav K.
» KALAKOTT
» EESTI VETE KALU: Ogalik
» KALAVARUD: Põlula peegeldub Narvas. Priit Kupper, Tiit Paaver
» SININE RIST: Kas kalad kiirgavad? V.K.Kommentaar. Raivo Rajamäe
» SPINNING: Kuidas valida spinninguritva
» Nõuandeid spinningu korduvkasutamiseks
» Heite pikkus — mis seda mõjutab? Ülev Niisk
» FOLKLOOR: 2 üleskirjutust
» PÜÜGIRIISTAD: Spinninguritvu kauplustes
» NIPID & NÕKSUD: Plasttorust ridvapinal. Valguspulga korduvkasutus
» SÖÖDAD: Õngesöödad vene kalameeste arsenalist
» KALADE ELU: Kalastuskalender — bluff või päris, ehk mis on Solunar-teooria. Teet Vetikas
» SUVISED PALAD: 6x Herbert Tsukker
» PAJATUS: Uhhaa. Heino Salumaa
» Kaunis sõna. Randel Kreitsberg
» Patune algus. Raine Kalgre
» Enn Trompetipoeg Möira... Enn Mironov
» VÕISTLUSED: Ida-Virumaa lahtised MV (10.03.01); Kevadsärg 2001 (05.05.01); Ida-Virumaa lahtine (12.05.01); Spinning Suure-Jaanis (19.05.01); Järvalased Aesool ja Saunametsas (19.05.01)
» MÄLESTUSRAAMAT: Elu Siberis. Ronald Rüütel
» VEETAIMEDEST III. Helle Mäemets
» MAAILM: Sportlik Kalapüük Stocholmi südalinnas
» Juhus on plaani surm...
» Sõin ja jõin seal minagi. Vlad.Korzhets
» TSST! — KALA MAGAB...
» KAUPMEES: "Küti Äril" päris kodu. V.K.
» KALARISTSÕNA: Kaido Krass 99
» Kalastaja temaatiline sisukoond 1-20
 
MAAILM: Sportlik Kalapüük Stocholmi südalinnas
Kalle Kroon

“Ich bin ein Naturmensch” – olen loo-dusinimene – ütleb suline linnupüüdja Papageno end haldjatele ja teistele loodus-jõude personifitseerivatele tegelastele tutvustades. On veebruariõhtu Stockholmis ja Suures Kontserdimajas, kus muuhulgas ka Nobeli preemiaid jagatakse, mängitakse Mozarti ooperit “Võluflööt”. Röövlid ja türklased, oivalised lindtegelaste duetid, aa-riad ja suurepärane hõbedaselt sillerdav kella-mängu helin sulavad korraks kokku paarsada meetrit eemal voolava Stockholmi kärestiku vahuga.


Lõhe ja meriforelli elu tutvustav stend riigipäevahoone ees


Sest loodusinimestele on mõeldud ka siin, miljonilinna keskmes. See, mida siin esma- kordselt nägin, pani veidi jahmatama. Paremat kätt Riigipäevahoone, vasakut kätt ku-ningaloss, nende vahel kulgeva kahe kiirevoolulise kanali betoonkallastel aga kalamehed reas nagu pääsukesed. Kas tõesti on siin võimalik püüda Läänemere üha harvemat, ohualdist ja kapriisset asukat – lõhet? Ja veel meri-forelli, siiga, latikat ja teisigi kalu? Tuli välja, et on.
Keskkonnaküsimused on põhjamaalastele olnud juba pikemat aega üheks prioriteediks – pöördvõrdeliselt varasema hävitustööga, millega nende esivanemad elektri ja puidu saamise nimel olid hakkama saanud lõhejõgede reguleerimise ja palkide parvetamise näol.
Stockholms Ström – ehk Stockholmi vool, kärestikud, soomekeelse vastena “virta” – pole tegelikult mitte jõgi, vaid kujutab endast sadu graniitsaari ja saarekesi läbivat vahevoolu Mälari järve ja mere vahel. Kalapüük, eriti lõhepüük, on olnud Stockholmis kõigile kodanikele vaba alates kuninganna Kristina privileegidekirjast 17. sajandi keskel. Andmed järgnevate sajandite püügi kohta on hägused. Eelmise sajandi keskpaiku oli siin intensiivne kevadeti tõusva meritindi püük. Selleks konst-rueeriti unikaalne püügivahend – Havsbåt ehk kahvpaat. Tegu on väikese paadiga, millele on paigaldatud vintsiga varustatud pikk kraanataoline puust latt. Selle küljes ripub tohutu, umbes 5-meetrise läbimõõduga kahv, mis trossi ja vintsi abil vette lastakse. Seejärel ooda-takse parves tõusva tindi saabumist ja õigel ajal, mida vaid kogenud mehed oskavad, tõstetakse kahv koos saagiga jälle üles. Meri-tindi parved, nagu näha sain, võivad olla isegi kuni tuhandepealised.
Alates 1970. a. algusest tõusis päevakorda plaan taastada siinsed veevoolud kui lõheliste elupaik. Algasid süsteemsed maimude asustused. Üles on pandud sildid, mis teavitavad püügireeglitest; suur tahvel Riigipäevahoone ja silla nurgal informeerib rahvast lõhe ja meriforelli erinevustest, kala arengustaadiumitest ja sellest, mida on tehtud kalavarude taastamisel. Püük ise kannab kuna-gise vabaduskirja pitserit – nii lõhet kui meriforelli võib püüda igaüks ja nn. liikuvate püügivahenditega, mis tähendab kas õnge, spinningu või lendõngega.

Sööda valik on vaba. Kevadeti püütakse lantidega (More-Silda, Viking Herring, rasked tursatirgud, igasugused pulgataolised tobiase imitatsioonid), aga ka põhjaõngedega. Suvel on põhilisem nn. spinningukärbes, aga ka keedetud krevett on väga hea. Sügiseti muidugi kasutatakse erkpunaseid ja teisi erksavärvilisi peibutisi. 1996. aasta sügisel osteti järsku ära peaaegu kõik poelettidelt saada olevad Rapala Jointed punaselgsed landid.
Väljastpoolt haakunud kala tuleb tagasi lasta. On kehtestatud alammõõdud lõhele, meriforellile ja kohale. Aasta teisest poolest on keelatud püük nn. Tallikanali (Stallkanalen) lõigus. Iga-aastaselt asustatakse üldsuse huvides samasse piirkonda kuni 20000 lõhe ja meriforelli maimu. Võrdluseks olgu öeldud, et nö. päris lõhe- ja meriforellijõgedes on püük muidugi rangelt normeeritud lubade alusel ning püügivahenditest on lubatud tavaliselt kas spinning või lendõng.


Kalastusreegleid selgitav silt sillal


Tugev on ühiskondlik kontroll. Jaanuaris 1996 nägin, kuidas õnnelik püüdja sai jagu 10-kilosest kudenud emaslõhest. Püüdja ümber kogunenud rahvast astus välja keegi mees ja käratas: “Kas sa ei ole kuulnud uuest seadusest, et lõhepüük on kuni jaanuari lõpuni siin lõigus keelatud?” Mida ta vaene mees ikka teha sai? Kuid juhtum ilmestab kujukalt avalikkuse suhtumist seadusrikkumistesse üldse. Nii nagu ka näiteks fakt, et pea alati lastakse jalakäija sõidukijuhi poolt vöötrajal üle tee.
1993. aasta juulis avanes Tallikanali silla peal vaade nagu mõnes akvatooriumis – sillal seisvate pealtvaatajate ergutushüüete ja hõisete saatel sööstis pinda suur lõhe, ahmides põgenevaid väikekalu. Eemal istusid betoonrinnatisel püüdjad, varustuseks spinning ja söödaks nn. spinningukärbes (spinnfluga). Püügivahend kujutab endast spinningut, mille külge on seotud suur tina ja lipsu abil suuremat mõõtu kunstkärbes. “Nüüd”, hüüatab üks, “näkkas!” Nagu käsu peale kerivad teised oma püügiriistad välja ja heitlus algab. Kätte saadi kuue- ja kolmekilone meriforell.


Kärestikud Stokholmi kesklinnas (ström).
Vasemal on näha kahvpaadi kahvarõngas.


Käesoleva aasta kevadel sain näha püüdjaid üsna kopsaka saagiga, kuid ka neid, kes ilma olid jäänud. Ühel püüdjal oli õnne saada landiga Skeppsholmeni lähedalt tunni ajaga üks viie- ja üks neljakilone meriforell. Teisel õnnestus Riigipäevahoone alt saada kahekilone järveforell. Kolmas õnnelik tuli Keskaja muuseumi juurde kaaluma oma täpselt kuuekilost meriforelli.
Püüki on võimalik fikseerida. Selleks on üles pandud teadetetahvlid juuresoleva mõõtelaua ja kastikesega, millest võid võtta ja täita ka spetsiaalse püügiteate. Samas ripub kaal kala kaalumiseks. Kui jälgida statistikat, on viimastel aastatel rõhuvas ülekaalus meriforellid. Aastal 1999 olid tulemused järgmised: meriforelli saadi kokku 777 tk. kogukaaluga 2301 kg ja keskmise kaaluga 3,0 kg. Lõhet saadi 50 tk kogukaaluga 381 kg, keskmine kaal oli 7,6 kg. Aastal 2000 saadi kokku 1034 meriforelli kogukaaluga 3278 kg ja keskmise kaaluga 3,2 kg. Lõhet saadi 59 tk kogukaaluga 638 kg ja keskmise kaaluga 10,8 kg. Suurim lõhe kaalus 21,8 kg ja oli 126 cm pikk.
Põhjused, miks lõhede arv viimastel aastatel on vähenenud, on pragmaatilised. Nimelt tekkis 1996. aastal suur skandaal kutseliste kalurite püügi tõttu. Kalaspordiorganisatsiooni liikmed said õigustatult pahaseks: meie laseme kalli raha eest maime sisse, et edendada harrastuspüügi võimalusi, aga kasu lõikavad hoopis kutselised!
Ja kui palju on siis saanud siit kala nende ridade autor? Tunnistan ausalt – mitte ühtegi! Pole saanud piisavalt aega püügi eripärasse süvenemiseks, jäänud on statisti roll. Vaid 1996. aasta sügisel sai käidud mitu nädalavahetust järjest Djurgårdsbrunnkanaleni peal tõusvat forelli jahtimas. Kudealad kanalis on fantastilised, vesi keeb ümberringi, on vaata et paks kudema tõusnud kaladest, ent loobid oma lanti keset kogu seda melu – ja ei midagi.
Jäi üle silla pealt forellide kudetegevuse jälgimine.


Märtsikuu.
Õnnelik püüdja kaalumas oma saaki.
Meriforell kaalus täpselt 6 kg.
Suurim pildil seisva
mehe püütud meri-forell
on olnud 11 kg raskune.
Vasemal on laud kala pikkuse
mõõtmiseks ja püügitulemusi
tutvustav stend.

Autori fotod